Illustreeriv foto

Nelja riigi sõjaajaloouurijad arutavad arhiiviuuringute teooriat ja praktikat

50
(Uuendatud 22:54 18.11.2018)
Esmaspäeval, 19. novembril kell 10:00 toimub uudisteportaali Sputnik Eesti pressikeskuses videosilla Tallinn-Moskva-Minsk-Bishkek vormis pressikonverents, mis on pühendatud rahvusvahelisele konverentsile "Sõduri saatus: arhiiviuuringute teooria ja praktika".

Moskvas Venemaa Föderatsiooni Ühiskondliku koja (Общественная палата Российской Федерации) hoones 22.-25. novembrini 2018 toimuva konverentsi korraldab Ülevenemaaline isamaa kaitsmisel langenute mälestuse jäädvustamise ühiskondlik liikumine "Venemaa ajaloouurijate liikumine" ("Поисковое движение России"). See organisatsioon loodi 2013. aasta aprillis ja on suurim sõjaväljade ja arhiiviuuringutega tegelev assotsiatsioon. Liikumine ühendab endas enam kui 42 tuhandet igas vanuses sõjaajaloo uurijat, kes on koonduud 1482 uurimismeeskonda.

Isamaakaitsjate saatuse tuvastamise probleeme koguneb arutama umbes 150 vabatahtlikku otsingumeeskonda ning sõjaajaloo ja arhiivinduse eksperti. Nende seas on teadlasi 11 riigist: Eestist, Moldovast, Valgevenest, Kõrgõzstanist, Kasahstanist, Leedust, Lätist, Gruusiast, Tadžikistanist, Usbekistanist ja Ukrainast. Kõiki neid riigid olid Teisest maailmasõjast mingil viisil mõjutatud: mõne riigi territooriumil toimusid lahingud, teiste riikide elanikud läksid rindele ega tulnud sealt tagasi.

Konverentsi eesmärk on langenud sõjaväelaste ja sõjavangide kohta teavet sisaldavate arhiividokumentide uurimisega tegelevate teadlaste, samuti vastavate elektrooniliste andmebaaside kasutamise kogemuste üldistamine. Osalejad arutavad sõjahaudade passidega töötamise praktikat, täpsustavad vennashaudadesse maetud isamaakaitsjate nimesid ning tööd "Mälestuste raamatutega" ("Книги Памяти") kaasaegses infokeskkonnas.

Videosillast osavõtjad

19. novembril toimuval pressikonverentsil osalevad Teisest maailmasõjast osavõtnute mälestuse jäädvustamisega tegelevate ühiskondlike organisatsioonide esindajad:

Tallinnas

— Eesti sõjaajaloo klubi FrontLine juhataja Andrei LAZURIN,

Moskvas

— Venemaa Föderatsiooni Ühiskondliku koja liige, Venemaa otsinguliikumise ("Поисковое движение России") täitevsekretär, Elena TSUNAJEVA,

Minskis

— Valgevene Vabariigi otsinguliikumise aktivist Olga ŠABELNIK,

Biškekis

— Kõrgõzstani Vabariigi otsinguliikumise "Meie võit" ("Наша Победа") koordinaator, Vene kaasmaalaste liikumise koordinatsiooninõukogu liige Svetlana LAPTEVA.

Akrediteerimisinfo:

Palume teavitada osalemissoovist hiljemalt esmaspäeva 19. novembri kella 9.30-ni e-posti aadressil: o.andronik@sputniknews.com, märkides osaleja ees- ja perekonnanime, esindatava meediaväljaande ja ametikoha.

Videosilla töökeeleks on vene keel.

Sputnik Eesti pressikeskus on kaasaegne, kõrgtehnoloogiline, kaasaegse seadmepargiga mutimeedia-platvorm, mis võimaldab korraldada videokonverentse maailma eri linnade vahel. Tehnilised võimalused aitavad ajakirjandust professionaalselt arendada ja soodustavad infovahetust.

Sputnik Eesti pressikeskus kutsub kõiki koostööle, pakkudes pressikonverentside läbiviimise taristut kõigi aktuaalsete siseriiklike või rahvusvaheliste teemade tarvis.

Asume Tallinnas, Paavli tn. 1/Kopli 33 (kolmandal korrusel)

Sputnik Eesti Pressikeskuse produtsent on Olga Andronik, +372 514 7592 o.andronik@sputniknews.com

Sputnik Eesti Pressikeskus Tallinnas
© Sputnik / Deniss Grabussov
Sputnik Eesti Pressikeskus Tallinnas
50
Tagid:
pressikeskus, sõjaajaloouurijad, sõdur, Eesti
Samal teemal
Videosild – Eestis ei abistata hukkunud sõdurite säilmete otsijaid
Uudisteportaali Sputnik Eesti pressikeskuse avamine
Sputnik Eesti pressikeskuse avamine
Kutsume tööle eestikeelse veebisaidi toimetaja

Kutsume tööle eestikeelse veebisaidi toimetaja

126
(Uuendatud 16:33 29.07.2019)

Mida me kandidaadilt ootame: Eesti meediaturu tundmist; soovitavalt töökogemust; keeleoskust: väga heal tasemel eesti keelt ja ladusat vene keelt.

Palume saata CV aadressile info@sputnik-news.ee.

Oleme kuulutuse jagamise ja levitamise eest tänulikud!

126
Suvine Tallinna vanalinn

Helsingi turismimess avab soomlastele Eesti võlud

79
(Uuendatud 15:19 03.07.2019)
Tuleva aasta jaanuaris Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal turismimessil hõivab Eesti keskse koha. Hoogustub Tallinna ja Helsingi turismialane koostöö.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Eesti võib tuleval aastal ilmselt arvestada märgatava turistidevoo kasvuga, sest just Eesti ilu ja puhkuse veetmise võimalused on tuleva aasta jaanuaris Helsingis toimuva turismimessi "Matkamessut 2020" keskseks teemaks. 

Tallinna päev algas peaministrile värava avamisega
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Matkamessut 2020" on Põhja-Euroopa suurim sedalaadi üritus.

Keskse koha sellel näitusel hõivab Eesti väljapanek, mis tutvustab soomlastele ja Soome pealinna külalistele Eesti vaatamisväärsusi ja puhkuseveetmise võimalusi, teatab YLE.

"Eesti on paljudele messikülastajatele tuttav – seal käiakse ostureisidel ja lõbusalt aega veetmas," ütles näituse müügiosakonna juhataja Anna Suominen. 

Teatatakse, et Eesti teemad on esindatud ka messi pressiteadetes.

"Matkamessut 2020" toimub Helsingi messikeskuses tuleva aasta 16.– 19. jaanuarini.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Tallinna ja Helsingi linnapead leppisid aprillis toimunud kohtumisel kokku kahe pealinna koostöös ja uue etapi prioriteediks saab ühine turismiturg.

Tallinna ja Helsingi linnapead: järgmiseks prioriteediks on ühine turismiturundus >>

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul hakkab Tallinna ja Helsingi koostöö turismivallas sisaldama ühiselt korraldatavaid konverentse, aga ka mõlemat pealinna reklaamivaid kultuuri- ja spordiüritusi. Tallinna linnapea märkis, et niisugune koostöö juba käib, kuid vajab edasiarendamist.

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori omakorda avaldas lootust, et koostöö Tallinnaga aitab hoida Helsingis edaspidi pikemalt reisijaid, kes saabuvad lennujaama vaid selleks, et kohe Euroopa teistesse riikidesse edasi lennata.

79
Tagid:
koostöö, Helsinki, Tallinn, turismimess, Eesti, Soome
Samal teemal
Venemaa lihtsustab mitmekordsete turistiviisade andmist Eesti kodanikele
Leedu ja Venemaa piirile tuleb suur piiripunkt
Turism ilma piirideta: Narva ootab turiste Venemaalt
Soome meedia soovitab oma turistidel Tallinn Viiburi vastu välja vahetada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega