Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod  ja inimesele nende mürk reeglina eluohtlik ei ole

Loomakaitsjad: ära tapa madusid!

118
(Uuendatud 13:23 09.05.2018)
Eestimaa Loomakaitse Liidule (ELL) anti ainuüksi teisipäeva, 8. aprilli jooksul teada neljast hukkunud roomajast, kellest üks sai otsa auto rataste all Narva linnas. Ülejäänud kolm hukati inimeste poolt ja armu ei antud ka täiesti ohutule nastikule.

TALLINN, 9. mai — Sputnik. ELL peab oluliseks, et roomajaid ei tapetaks vaid otsitakse nendest vabanemiseks alternatiivseid lahendusi.

"Me oleme madusid tiheasustusalalt loodusesse toimetanud kümme aastat, aga kogemustega vabatahtlike nappuse tõttu reageerime täna vaid nendel juhtudel kui roomaja on sattunud lasteaeda, kooli või inimese eluruumidesse", ütles ELL loomapäästegrupi tööd koordineeriv Heiki Valner.

"Kõnesid on nii palju, et pelgalt vabatahtlikkuse korras neid olukordi lahendada pole lihtsalt kahjuks võimalik. Lõuna-Eestis, Läänemaal ja Pärnu linnas on meil mõningane võimekus olemas. Mais ja juunis saame abistada ka saarlasi."

Sputnik Eesti võttis osa konnade ja kõrede päästmise talgutest>>

Tallinna loomaaias tähistatakse konnapäeva
© Фото : Валерий Смирнов

ELL eksootiliste loomade ja roomajate töögrupi juhi Kadri Võreli sõnul on tänapäeva inimesed loodusest juba sedavõrd kaugenenud, et roomajatest tahetakse lahti saada isegi metsas või rabaäärsetes piirkondades, kus ometigi on ju nende igati tavapärane elukeskkond.

Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. ELL peab väga oluliseks, et meie ökosüsteemi jaoks olulisi roomajaid ei tapetaks vaid otsitakse nendest vabanemiseks alternatiivseid lahendusi. Näiteks muru niitmine ja hoovi kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks ise ära teha. Veel tasub kasutada ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid ning spetsiaalseid madude peletamiseks mõeldud pulbreid.

Гадюка обыкновенная
© Sputnik / Степаненков
Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk reeglina eluohtlik ei ole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud. Looduskaitseseaduse § 77 lg 6 kohaselt arvestatakse III kategooria kaitsealuse liigi isendi ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta.

Tallinna loomaaed kutsub konnapäevale>>

Lisaks on roomaja hukkamine käsitletav looma suhtes lubamatu teona loomakaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses ja selline tegu on väärteo korras karistatav. Karistusseadustiku § 264 kohaselt võimaldab looma suhtes lubamatu teo toime pannud isikut võtta vastutusele ka kriminaalkorras, kui lubamatu tegu on pandud toime julmal viisil või avalikus kohas.

Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk reeglina eluohtlik ei ole. Rästikult hammustuse saamisel tuleks siiski piirata enda liikumist. Kasuks tuleb lamamine ning rohke mittealkohoolse gaseerimata joogi tarbimine. Hammustuse kohta siduda vaja ei ole ja žguti panek on lausa keelatud. Võimalusel tasub pöörduda ka arsti poole.

118
Tagid:
rästik, ELL, looduskaitsjad, Eesti
Kutsume tööle eestikeelse veebisaidi toimetaja

Kutsume tööle eestikeelse veebisaidi toimetaja

126
(Uuendatud 16:33 29.07.2019)

Mida me kandidaadilt ootame: Eesti meediaturu tundmist; soovitavalt töökogemust; keeleoskust: väga heal tasemel eesti keelt ja ladusat vene keelt.

Palume saata CV aadressile info@sputnik-news.ee.

Oleme kuulutuse jagamise ja levitamise eest tänulikud!

126
Suvine Tallinna vanalinn

Helsingi turismimess avab soomlastele Eesti võlud

79
(Uuendatud 15:19 03.07.2019)
Tuleva aasta jaanuaris Helsingis toimuval Põhjamaade suurimal turismimessil hõivab Eesti keskse koha. Hoogustub Tallinna ja Helsingi turismialane koostöö.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Eesti võib tuleval aastal ilmselt arvestada märgatava turistidevoo kasvuga, sest just Eesti ilu ja puhkuse veetmise võimalused on tuleva aasta jaanuaris Helsingis toimuva turismimessi "Matkamessut 2020" keskseks teemaks. 

Tallinna päev algas peaministrile värava avamisega
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Matkamessut 2020" on Põhja-Euroopa suurim sedalaadi üritus.

Keskse koha sellel näitusel hõivab Eesti väljapanek, mis tutvustab soomlastele ja Soome pealinna külalistele Eesti vaatamisväärsusi ja puhkuseveetmise võimalusi, teatab YLE.

"Eesti on paljudele messikülastajatele tuttav – seal käiakse ostureisidel ja lõbusalt aega veetmas," ütles näituse müügiosakonna juhataja Anna Suominen. 

Teatatakse, et Eesti teemad on esindatud ka messi pressiteadetes.

"Matkamessut 2020" toimub Helsingi messikeskuses tuleva aasta 16.– 19. jaanuarini.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Tallinna ja Helsingi linnapead leppisid aprillis toimunud kohtumisel kokku kahe pealinna koostöös ja uue etapi prioriteediks saab ühine turismiturg.

Tallinna ja Helsingi linnapead: järgmiseks prioriteediks on ühine turismiturundus >>

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul hakkab Tallinna ja Helsingi koostöö turismivallas sisaldama ühiselt korraldatavaid konverentse, aga ka mõlemat pealinna reklaamivaid kultuuri- ja spordiüritusi. Tallinna linnapea märkis, et niisugune koostöö juba käib, kuid vajab edasiarendamist.

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori omakorda avaldas lootust, et koostöö Tallinnaga aitab hoida Helsingis edaspidi pikemalt reisijaid, kes saabuvad lennujaama vaid selleks, et kohe Euroopa teistesse riikidesse edasi lennata.

79
Tagid:
koostöö, Helsinki, Tallinn, turismimess, Eesti, Soome
Samal teemal
Venemaa lihtsustab mitmekordsete turistiviisade andmist Eesti kodanikele
Leedu ja Venemaa piirile tuleb suur piiripunkt
Turism ilma piirideta: Narva ootab turiste Venemaalt
Soome meedia soovitab oma turistidel Tallinn Viiburi vastu välja vahetada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega