Eesti kustutab Venemaa maailma kaardilt: kuidas see tal õnnestub

(Uuendatud 18:39 02.12.2019)
Eestist tuleb ärevaid uudiseid. Esiteks on avaldatud sotsioloogiline uuring selle kohta, mida selle Balti riigi elanikud kõige rohkem kardavad.

Hirmude esikolmik on järgmine: majanduskriis — 54 protsenti, immigrandid — 51 protsenti ja sõjaline konflikt — kõigest 35 protsenti. 

See on väga ärev uudis — sest on ju täiesti arusaadav, mida üks Ida-Euroopa riik tegelikult kartma peab.

Kuid on ka edusamme — võitluses Venemaa propagandaga. Meedia teatel on Sputnik Eesti rendileandja — kurjad keeled räägivad, et eriteenistuste survel — ikkagi rendilepingu üles ütelnud ja sedasi pressis "Kremli-meelseteks propagandistideks" kutsutavate ajakirjanike elu veel veidi raskemaks teinud.

Tõsi küll, see ei tähenda veel, et "vabadus sõnast" on lõplikult võitnud. Esiteks on Sputnik Eesti ajakirjanikke kui vene propagandiste võimatu välja saata: 35 töötajast 33 on ju Eesti kodanikud.

Teiseks, eelmised katsed ei osutunud edukaks: oktoobris oleks vaba riik juba võidust pasundanud, kui rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid — aga neid on Eestis palju — blokeerisid töötajatele täiesti seaduslike töölepingute alusel tehtud palgamaksed. Kuid Sputnik Eesti töötab edasi.

On karta, et katse teda kinni panna ei õnnestu ka seekord. MIA Rossija Segodnja peatoimetaja Margarita Simonjan tögab, ütleb, et töötajad hakkavad töötama kodust ja tunneb huvi, kas mitte proovida DDT-ga.

…Mis siin huvitavat on? See fakt ise, et vaatamata visale võitlusele Venemeelse Propagandaga ja perioodilistele fantaasiatele teemal "Putin ründab" ei taha Eesti kodanikud Venemaad karta, teeb kahtlemata pidevalt peavalu kohalikele julgeolekuteenistustele ja poliitilisele eliidile.

Venemaa-vastase paranoia hoidmine on midagi enamat kui kellegi väike äri. Alates oma tekkimisest 1990. aastate hakul ei ole iseseisev Eesti üldse kordagi proovinud elada ilma Venemaa-vastase paranoiata, sellest paranoiast sai üks Eesti tähtsamaid kaubapakkumisi tinglikul "lääne turul", tema positsioneerumise lahutamatu koostisosa. 

Lakates olemast "väike vaba maa impeeriumi ähvardavas varjus" ja saades Venemaa tavaliseks naabriks kaotab Eesti oma poliitikute arvates oma koha ja rolli maailma kaardil.

Seetõttu peetakse Vene hordide puudumisel vihast võitlust Sputnik Eestiga

Muide, näib nii, et tänaseks on see Balti riik teinud juba kõik, mida ta on teha saanud, säilitades vähemalt sündsa ilme. Et seaduse järgi Sputnik Eesti töötajateni tungida ei tundunud võimalikuna, rakendati mitteformaalse nulltolerantsi poliitikat.

See tähendab, et inimesi kutsuti arvukatele vestlustele, rendileandjad ja pangad katkestasid üksteise järel suhted, vaadates kuhugi kõrvale.

Kuid on üks probleem. Juhtum Sputnik Eestiga, kelle töötajad töötavad MIA Rossija Segodnjaga sõlmitud töölepingu alusel, seisab Eesti riigi ees küsimus, kas Venemaa ärakeelamine on talle jõukohane.

Ei, inimesi saab ta kindlasti veel vintsutada, eriti kui läheb Ukraina eeskujul üle varjamatule omavolile.
Kuid esiteks ei ole selline käitumine sellelesamale Ukrainale toonud mingit reaalset kasu — ainult eelmise Venemaa-vastase eliidi poliitilise krahhi ja pisut täiendavat rahvusvahelist põlgust.

Teiseks, kui Eesti hakkab oma kodanikke taga kiusama legaalse töösuhte pärast "Venemaaga", tekitab see mõningaid küsimusi isegi Euroopa Liidul, kes viimasel ajal parandab üsna aktiivselt suhteid Venemaa Föderatsiooniga.

Muide, ebaustavate eestlaste hulka, kelle sidemed Kremliga tekitavad kohalikes riikluse valvurites kahtlusi, on hiljuti sattunud Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Kuigi ta kutsub üles ühiselt võitlema Venemaa agressiooniga, kardavad kaasmaalased, et tema ise peab koos teiste Euroopa liidritega vaikselt plaani Moskvasse sõita.

…Aga see kõik toimub sellepärast, et Venemaad ära keelata ja oma maailmakaardilt — sealhulgas infokaardilt — kustutada ei suuda rangelt võttes keegi. See ei õnnestunud omal ajal Ameerika presidendil Obamal, kes rebis meie maa majanduse ribadeks ja viis ta rahvusvahelisse isolatsiooni. Tegelikkus sundis Obamat ettekujutust oma võimalustest korrigeerima.

Küsimus, kas Eesti, kelle 1,3-miljoniline rahvastik täieneb viimasel ajal peamiselt venekeelsete immigrantidega Ukrainast, ära keelata meie riigi, mis ulatub seitse tuhat kilomeetrit ida poole, on retooriline.

Iroonia seisneb selles, et mis tahes riigil — sealhulgas Eestil — on võimalik Venemaa oma maailmakaardilt kustutada ainult sellesama maailma eest isoleerudes.

Sest vastasel korral tungib Venemaa ikkagi mugavasse demokraatiasse sisse — koos päevauudistega igast maailma otsast.

Muide, lisaks interneti keelustamisele tuleb eestlastel keelata ka Läänemere poole vaadata. Sest mööda selle põhja kulgeb Eesti ranniku lähedal omamoodi monumentaalne Vene propaganda — gaasijuhtmed Nord Stream 1 ja Nord Stream 2.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Tagid:
russofoobia, tõejärgne ühiskond, Venemaa, Eesti
Teema:
Eesti: maailma ajakirjandusvabaduse indeksi 11. koht (18)
Samal teemal
Euroopa ajakirjanike föderatsioon: Eesti ajakirjandusvabadus on ohus