Минный тральщик Sakala (слева)

Teel merepõhja: kuidas on NATO liikmesus mõjunud Baltimaade ja Poola laevastikele

(Uuendatud 13:57 02.12.2019)
NATO liikmesuse 20. aastapäeva ei tähista Poola meremehed parima tujuga: laevad on vanad, laevastiku lahinguvalmidus on paberil parem kui tegelikkuses. Sarnane ja isegi halvem olukord on ka naabritel Baltimaades.

Balti riikide aastatepikkune liikmesus NATOs on mõjunud negatiivselt nende riikide merejõudude olukorrale. Poola, Leedu, Läti ja Eesti merevägi ei ole parimas vormis. 

Seejuures puuduvad neil ideed ja vahendid sõjalaevastiku võimsuse taastamiseks, kas või Nõukogude aja tasemeni, tunnistas Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

"Poola laevastik läheb põhja" — sellise pealkirjaga artikkel on avaldatud mainekas Poola päevalehes Rzeczpospolita. Ja mitte asjata: hiljuti tähistas Poola oma mereväe 101. aastapäeva ja NATO liikmesuse 20. aastapäeva.

Oma ametipäeva (26. novembrit) tähistasid Poola mereväelased enamasti kai ääres või kuival maal. Riigi mereväe laevade keskmine vanus on 35 aastat ja 90% lahinguüksustest on normatiivse kasutusea ületanud.

Tegelikult on näha pigem lahinguvõimelise laevastiku eksisteerimise illusiooni kui selle mingil tasemel eksisteerimist. Kaitseministeeriumi praegustes plaanides mereväe tulevikku ei käsitleta.

Huvitav, et ülemaailmses edetabelis Global Firepower on Poola mereväele komplementaarselt eraldatud 28. koht (Alžeeria ja Tai vahel), kuigi statistika kinnitab, et Poolal on üks korvett, kaks fregatti, neli patrull-laeva ja paarkümmend miinitraalerit. Kolmest diiselallveelaevast üks on remondis ja kaks ekspluatatsiooniressursi ammendanud.

Naabrite juures Balti riikides on olukord veel hullem. Nendel riikidel ei ole lahingkoosseisu kuuluvaid löögivõimelisi pealveelaevu ja allveelaevade klass puudub täielikult. Mereväelased täidavad oma ujuvvahenditel peamiselt piirivalve- ja politseifunktsioone.

20 aasta kokkuvõte

Tallinnas asuv Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on ametlikult konstateerinud mereväe allakäiku, Baltimaade võimetust kaitsta oma rannikut.

Aruandes on otse öeldud: ka NATO merejõud ei suuda õigeaegselt Baltimaadele appi tulla, sest nad on keskendunud Lääne-Euroopa ranniku kaitsele.

Märgiksime siinkohal, et aruande autorid on pädevad spetsialistid, kellel on pikk teenistuskogemus relvajõududes: Saksamaa eruviitseadmiral Heinrich Lange, USA mereväe veteran Bill Combs, Suurbritannia ja Leedu kaitseministeeriumi endised töötajad Tony Lawrence ja Tomas Jermalavičius.

Miinisõda pole nähtavas tulevikus Läänemerel ette näha, kuid kõigi kolme Balti vabariigi merejõudude lahinguüksusi esindavad enamasti Saksamaal, Hollandis ja Inglismaal registreeritud miinitraalerid.

Tänapäeva merelahingust, milles kasutatakse rakettrelvi ja elektroonilise sõja vahendeid, võivad need "vanakesed" vaid und näha. Ja tuleb välja, et Venemaa ei hakka kunagi mineerima Läänemerd, mida ta kasutab aktiivselt rahumeelsetel majanduslikel eesmärkidel.

Milles siis seisneb NATO nii paradoksaalse itta laienemise ja 20-aastase Läänemere regioonis kohaloleku ning Venemaa piiride vahetus läheduses pidevalt peetavate õppuste olemus?

Venemaa Balti laevastiku tugevdamine on loomulik reaktsioon Põhja-Atlandi alliansi regionaalsele aktiivsusele ja USA investeeringutele tõenäolise agressiooni platsdarmi ning selle ilmselge tagajärg — meenutagem kasvõi hiljuti avaldatud plaani Kaliningradi oblasti hõivamiseks NATO vägede poolt.

Juba ainuüksi 2019. aastal on Läänemere piirkonnas, mis hõlmab ka Poola, toimunud kaheksa seitsmeteistkümnest NATO suurõppusest, millel on osalenud mitmetuhandepealised rahvusvahelised väegrupeeringud.

Sellisel provokatiivsel taustal ongi Balti riikide merejõud jäänud välja kujunemata.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

Tagid:
merevägi, Baltimaad, Poola, NATO
Samal teemal
Mereväekoolis algas mereväelase baaskursus