Поднятие российского флага во время церемонии закрытия XXII зимних Олимпийских игр в Сочи

Vene spordi õudusunenägu: milliseid ohte WADA raport endas kätkeb

(Uuendatud 21:21 27.11.2019)
Õudusunenägu, mis kunagi ei lõpe. Just sellega saab võrrelda olukorda, millesse Venemaa sport viimastel aastatel rahvusvahelisel areenil sattunud on.

Novembri lõpus avaldas Maailma Dopinguvastase Võitluse Agentuuri (WADA) vastavuskomitee soovitused Venemaa sportlaste kohta "Vene dopingu" juhtumis. 

Venemaa välisminister Sergei Lavrov
© Sputnik / Владимир Астапкович

Dokumendi pakub, et Venemaa jäetaks järgmiseks neljaks aastaks kõigil rahvusvahelistel võistlustel lipu ja hümnita, lisaks kõik suuremad võistlused, mis Vene Föderatsiooni territooriumil toimuma pidid, viidaks üle mujale. Jutt käib kaasaegse Vene spordi võib-olla kõige ambitsioonikamast isoleerimise kavast.

Juba kahe nädala pärast saavad maailma spordiringkonnad teada, mida WADA täitevkomitee sellest arvab. Sputnik otsustas välja selgitada toimunu põhjused ja koostada sündmuste arengu prognoosi.

Konflikti taust

Kõik algas pärast Sotši taliolümpiamänge, kus Venemaa sportlased näitasid fenomenaalset tulemust, võites 33 medalit, neist 13 kulda.

WADA algatas seepeale uurimise dopingu kuritarvitamise kohta Venemaa olümpiaspordis ja raporti eest vastutajaks määrati Kanada jurist Richard McLaren. Väärib märkimist, et WADA peakorter asub samuti Kanadas. Kuid see on tõenäoliselt juhus, mitte enam.

Uurimise tulemusena läksid venelased Rio de Janeiro 2016. aasta suveolümpiamängudele kärbitud koosseisus, kergejõustikutähed eemaldati, vähendamaks venelaste medalisaaki.

Uurijad süüdistasid Sotši 2014. aasta talimängude korraldajaid oma sportlaste dopinguproovide asendamises vaat et FSB abiga. Enne 2018. aasta taliolümpial Koreas PyeongChangis otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee, et venelased lähevad mängudele ilma oma lipu ja hümnita. See oli Venemaal kõigi jaoks tõeline šokk.

Funktsionäärid teatasid probleemide parandamiseks mõeldud töö algusest, dopingu kaotamisest mistahes tasemel, sportlased langetasid pead ja teatasid, et lähevad medaleid võitma, isegi kui nende autasustamistseremoonial puudub trikoloor ja hümn. Venemaa võttis mängureeglid vastu, sest muud võimalust polnud. Muidugi lootsid kõik, et sellisest šokeerivast alistumisest piisab, et tulevikus kõik muutuks.

WADA teatel pole aga midagi muutunud ja "dopinguprobleemid olevat riigis endiselt aktuaalsed". Seekord olla probleem Moskva dopinguvastase labori andmetes, mis uurimiseks konfiskeeriti.

WADA komisjoni sõnul olla sealseid andmeid muudetud. Manipulatsioonid väideti tõestatud olevaiks, baasi autentsus seati kahtluse alla – russofoobse WADA jaoks on see järjekordne võimalus Venemaa sportlaste eemaldamiseks.

Väärib märkimist, et "highly likely" traditsioonidest lähtudes pole seni avalikkusele mingeid tõendeid esitatud. Selle kohta, miks Vene spordi "tagakiusamine" jätkub ja kui kaua see kestab, on palju teooriaid.

Kõigepealt tasub pöörata tähelepanu puhtalt spordikomponendile. Vene spordikoolil, nii suve- kui ka talispordialadel, on rikkalik ajalugu, mis ulatub tagasi nõukogude minevikku. Kogenud sportlased treenivad noort järelkasvu. Sportlased saavutavad rahvusvahelisel areenil märkimisväärseid tulemusi ja mõnel spordialal ei jäeta konkurentidele mingit võimalust.

Järeldust on lihtne teha. Venemaa on tugev konkurent, seetõttu kardetakse teda, nagu ka Saksa autotööstust USA turul, mistõttu on vaja riik eemaldada, et enda elu lihtsamaks teha. Versioon töötab üsna hästi, kui mõistate venelaste ülemvõimu sellistel spordialadel nagu iluuisutamine, suusatamine, kergejõustik, maadlus, võimlemine jne.

Lisaks on paljudes rahvusvahelistes spordialaliitudes Venemaa esindajaid, kes sageli mõne võtmepositsiooni hõivavad. Paljudele see ei meeldi.

Kui eemalduda spordist endast ja uurida, mis seda ümbritseb, siis lisandub nii karmile hoiakule Venemaa sportlaste suhtes kohe vähemalt kaks seletust.

Esiteks on see muidugi erinevate riikide õigusrikkumistele rakendatavad täiesti erineva raskusastme karistused. Sellest on juba palju räägitud, tuletame vaid meelde, et ei talispordis dopinguskandaalidega seotud norralaste ega ammugi mitte kergejõustikuskandaalides osalenud ameeriklaste puhul ei teinud keegi üleskutset neid aastateks spordist eemaldama. 

Nüüd oleme tunnistajaks olukorrale, kus venelaste dopinguteema propageerimine on muutunud maailma spordiringkondades traditsiooniks, vaatamata puuduvatele tõenditele ja McLareni töös leitud skandaalsetele vastuoludele ning rikkumistele.

Teiseks, mis on pisut vähem ilmne, kuid siiski. Nimelt usuvad paljud, et kõik sai alguse 2010. aastal, kui Venemaa valiti 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldajaks. Ja õigusest üritust korraldada jäid ilma jalgpalli populariseerinud inglased, kes olid Rahvusvahelise Jalgpalliföderatsiooni (FIFA) sellisest otsuse üle väga ärritunud ja üllatunud.

Just pärast seda otsustasid britid Venemaale "kätte maksta", süüdistades neid igasuguse dopingu kasutamises. Ei ole vaja rääkida sellest, millist mõju Ühendkuningriik maailma spordiringkondade ja elitaarse Olümpiakomitee (iga ROK-i liige on organisatsiooni esindaja oma kodumaal, mitte oma kodumaa esindaja ROK-is – Toim.) üle omab. Ülisuurt. 

Võib vaid spekuleerida, kes udust Albioni sellises pikantses asjas toetada võib. Paljud.

Kõik teevad oma järeldused avalikkusele jõudnud andmete põhjal. Kahjuks ei tea me kõike ega saagi teada.

Seetõttu võime vaid arvata. Aga mida peavad tegema sportlased, kes on kogu oma elu spordile pühendanud ja kellelt tahetakse nüüd "elutöö mõte" ära võtta?

Mis ootab lähiajal Venemaa sportlasi?

Nagu sageli juhtub, jäävad politiseeritud spordimaailmas otsese löögi alla just sportlased. Need, kes on varjatud võitlusest kaugel, need, kes isegi ei mõtle riikidevahelistele poliitilistele intriigidele, need, kes lihtsalt tapavad iga päev oma tervist kodumaa prestiiži nimel.

Just nemad, noored sportlased, võivad kahe nädala jooksul jääda ilma arenemismotivatsioonita ja lihtsalt oma elutöö mõtte kaotada.

WADA komisjoni soovituste kohaselt ei pruugita Venemaa sportlaste enamikku kahele järgmisele olümpiale lasta, erand tehakse ainult üksikutele, kes enda alandavad, kodumaa ja rahva esindamisest loobuvad ja kel "vastutasuks" lubatakse oma "puhtust" eraldi tõestada.

Lätis läks lendu dopingubumerang, illustreeriv foto
© Sputnik / Валерий Мельников

Venemaa lipu ja riigihümni võib järgmiseks neljaks aastaks unustada. Üks tõenäolisemaid radikaalseid abinõusid on rahvusvaheliste turniiride, mille korraldamises Vene Föderatsiooni territooriumil on juba kokku lepitud, ülekandmine mujale või lihtsalt tühistamine. 

WADA kavandatud sanktsioonid peaksid mõjutama ka Venemaa spordiametnikke. Neil ei lubata suurematel spordiüritustel osaleda, neil võidakse paluda loobuda ametikohadest rahvusvahelistes spordialaliitudes.

See on Venemaa spordiringkondade jaoks vägagi ebameeldiv aastalõpp. Niiditõmbajad ei taha Venemaa sportlasi rahvusvahelisel areenil näha. Vene spordialad, mis andsid kunagi tõuke kogu maailmaspordi arengule, tahetakse tagaplaanile suruda.

Viimaste aastate kogemus näitab, et vene sportlaste puudumisega kaasnev tasemelangus vähendab oluliselt spordivõistluste vaadatavust, millest omakorda sõltub otsene reklaamitulu. Raha osatakse aga läänes lugeda ja isegi "hallidel kardinalidel" tuleb sellega arvestada.

Kas nende soovitu õnnestub? Varsti saame teada.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks:

Tagid:
sport, Venemaa, Richard McLaren, dopingukahtlus, WADA
Teema:
Dopingusõda (74)
Samal teemal
Kohus mõistis Eesti suusatajad dopingulõksu meelitanud treener Alaveri süüdi
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega