Prahasse võib ilmuda Vlassovi monument

Venelaste ja kommunistide kiuste: Prahasse võib ilmuda Vlassovi monument

182
(Uuendatud 14:54 20.11.2019)
Nagu tavaks riikides, kes on otsustanud Võidu mälestusega võidelda, algab pärast võitjate auks rajatud mälestusmärkide hävitamist paratamatult natside ja nende koostööpartnerite rehabiliteerimine. Muid variante pole.

Nõukogude vabastajatele monumentide rüüstamise ja lammutamise kampaania Tšehhi Vabariigis jätkub. Nii ka Prahas, kus mitte kaua aega tagasi otsustati marssal Konjevi monument demonteerida, tehti ettepanek püstitada ausammas Vene soost natsi kollaborandile kindral Vlassovile.

Skandaalse algatuse autoriks on Praha kõige läänepoolsema linnaosa Rzheporje vanem Pavel Novotny. Lisaks tegi ta seda üritusel, mis oli pühendatud "Venemaa rahvaste vabastamise komitee" niinimetatud "Praha manifesti" 75. aastapäeval – mis ongi juhtumis kindral Vlassovi ja Heinrich Himmleri loodud struktuur.

Novotny lubas, et järgmisel aastal (ilmselt Praha vabastamise 75. aastapäeva puhul) püstitab ta Tšehhi Vabariiki esimese mälestusmärgi vlassovlastele, kuna peab miskipärast neid Tšehhi pealinna tõelisteks natsidest vabastajateks. Ta selgitas kõike väga lihtsalt: "Kommunistid teevad seepeale püksid täis."

Samal ajal solvas ta marssal Konjevit, kelle väed tegelikult Praha 1945. aasta mais hävingust päästsid ja toetas tema monumendi lammutamist. Praha linnaosavanem on Tšehhis üsna tuntud inimene. Ja kurikuulus. Kuni eelmise aastani töötas ta kollases ajakirjanduses, osales lärmakates jutusaadetes, poseeris televisioonis prillidega, mille küljes oli kunstpeenis. 

Seejärel liitus ta aga ühe peamise liberaalse poliitilise jõuga ja võitis kohalikud valimised.

Võiks arvata, et šokeeriva soumehe ja algaja poliitiku ideed ei arutata tõsiselt, kuid tema taga seisavad kaalukamad tegelased. Nii tunnistab ka Novotny ise, et skandaalse sammuni viis teda parteikolleeg, Totalitaarsete režiimide uurimise instituudi asutaja Pavel Žatšek, nüüdne parlamendisaadik ja üks kaitsekomitee juhte.

Ja sündmus ise, kus tähistati vlassovlaste Praha dokumendi kahtlast aastapäeva, paneb mõtlema, et tegu pole ainult šokeeriva linnaosavanema järjekordse jaburusega. Lõppude lõpuks teatab "konverentsi" korraldanud struktuur avalikult, et nende peamisteks partneriteks on Tšehhi kultuuriministeerium ja Praha linnavalitsus. Muide, on märkimisväärne, et nimetatud "konverents" lõppes "ringkäiguga Vlassovi armee sõdurite lahingu- ja matmispaikadesse".

Väljamõeldud jutt, mille kohaselt Vlassovi armee vabastas Praha natsidest veel enne Punaarmee saabumist, on juba ammu teada ja ajaloolased on selle korduvalt ümber lükanud.

Selle müüdi kohaselt ründas 5. mail 1945 alanud Praha ülestõusu ajal polkovnik Sergei Bunjatšenko juhitud "Vlassovi armee" diviis ootamatult sakslasi ja aitas mässulistel väidetavalt sissetungijad Prahast välja ajada ning murdis seejärel läbi ameeriklaste juurde, kes olid selleks ajaks Pilseni piirkonda jõudnud. Ja Nõukogude sõdurid justkui sisenesid juba vabastatud Prahasse.

Selle müüdi alusetust tõestavaid dokumente ja tõendeid on palju. Et mõista väite vastuolu tegelikkusega, piisab, kui võrrelda lihtsalt kahte vaieldamatut fakti. Vlassovlased ise tunnistavad, et lahkusid Prahast 7. mai õhtul. Aga 9. mai hommikul võitlesid Nõukogude tankistid Tšehhi pealinnas kõige ägedamates tänavalahingutes, eriti sildade pärast, mida sakslased enne taganemist hävitada üritasid.

Just Vltava silla juures toimunud lahingus hukkus leitnant Ivan Gontšarenko, kelle tank esimesena linna tungis ja meie vägesid tulistanud iseliikuva suurtüki hävitas.

Küsimus on järgmine: kelle tehnika see siis oli, kui vlassovlased linna juba väidetavalt natsidest vabastanud olid?

Pikka aega meenutas prahalastele linna tõeliste vabastajate kangelastegu monument - tank IS-2. Nüüdseks on ka see pjedestaalilt eemaldatud, solvavalt roosaks värvitud ja lahingumasinat kasutatakse igasuguste etenduste jaoks.

Nende sündmuste pealtnägija, kuulus kirjanik ja sõjaväekorrespondent Boriss Polevoi, kes saabus Prahasse 9. mai hommikul 1945.a., meenutas: "Lahingud kesklinnas, tehaste ja sildade lähedal. Eriti sildade ääres. Seal on Saksa suurtükivägi. Ja tankid hoovides. " Meenutame, et vlassovlastest pole juba kaks päeva kippu ega kõppu. Aga võitlus linna pärast oli väga raske. Milliseid muid tõendeid siin vaja on?

Vlassovlaste poolt Praha "vabastamise" lugu seletatakse üsna lihtsalt. Nende armee jäänused, mõistes, et Punaarmeelt pole põhjust halastust oodata, pagesid läände, kus lootsid alistuda ameeriklastele. Olles Tšehhi pealinna lähedal, said nad Saksamaa väejuhatuselt ultimatiivse korralduse anda ma üksused armeegrupi "Tsenter" käsutusse. Mõistes, et see tähendab kindlat surma, keeldusid Vlassovlased korraldusele kuuletumast, misjärel algasidki kokkupõrked sakslastega.

Lisaks oli kaastöölistel lootus, et ameeriklased tulevad Prahasse varem kui Punaarmee ja peavad reeturite võitlust Wehrmachti üksuste vastu kergendavaks asjaoluks. Mõistes aga 7. maiks, et USA üksused ei kavatse enam ida poole liikuda, unustasid "vaprad sõjamehed" koheselt oma erimeelsused sakslastega ja põgenesid lääne suunas. See ei aidanud. Mõni sattus otse Punaarmee kätte, teised anti üle ameeriklaste endi poolt. See ongi kogu Praha "vabastamise" lugu, mida kodumaised liberaalid ja lääne poliitikud propageerivad.

Vlassovi "Vabastusarmee" juhid võtsid dokumendi vastu 1944. aastal seoses nende allutamisega Himmlerile, kellega tekst kooskõlastati – see oli sisuliselt truudusvanne otse Hitlerile. Ja nüüd esitatakse seda peaaegu Venemaa demokraatlike ümberkorralduste programmdokumendina.

Isegi Tšehhi Vabariigi presidendi spiiker Jiří Ovčáček tuletas Pavel Novotnyle meelde, et see manifest väljendab ka kavatsust "Võidelda koos natsi-Saksamaaga USA ja Suurbritannia plutokraatide vastu." Praha linnaosavanem kinnitas, et on sellest kõigest teadlik, kuid püstitab ikkagi Vlassovile monumendi ja jätab ajaloolised vaidlused "teiste otsustada".

Samas näeme, et marssal Konjev ja leitnant Gontšarenko ei vääri tema arvates monumente – kusjuures ilma igasuguse vajaduseta eelneva arutelu järele.

See on väljakujunenud muster: igasugustele katsetele Euroopa natsismist vabastanud Nõukogude sõjameeste mälestust alandada, solvata ja kustutada järgneb paratamatult natside kaastööliste rehabiliteerimine.

Balti riigid ja Ukraina on seda juba kogenud. Kätte on jõudnud Tšehhi Vabariigi kord. Võib vaid loota, et ühel päeval see protsess peatub ja tagasi pöördub.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks: 

182
Tagid:
ajalugu, mälestusmärk, Teine maailmasõda, Tšehhi, Praha
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (47)
Samal teemal
9. mai - Suure Võidu aastapäev
Sametrevolutsioon Tšehhoslovakkias: 30 aastat hiljem — fotogalerii
Kaliningrad võib taastada välismaal hävitatud nõukogude sõdurite mälestusmärgid
Tšehhi presidendivalimised võitis Zeman
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega