Ameerika ballistiline rakett tuumalaenguga, illustreeriv foto

Kes vajab globaalse desarmeerimislepingute süsteemi hävitamist ja miks

64
(Uuendatud 13:24 14.11.2019)
Kellel ja miks on vaja ainsaid desarmeerimise valdkonnas toimivaid lepinguid hävitada, selgitab Sputnikule Venemaa välispoliitika magister ja õigusteadlane Olga Suhharevskaja.

Täna on ainsaks Venemaa ja USA vaheliseks kehtivaks relvastuspiirangute lepinguks Strateegilise relvastuse vähendamise lepe (START). Ainult selle pikendamine aitab vältida järelevalvemehhanismide lõplikku kokkuvarisemist tuumarakettide vallas. Kellel ja miks on vaja ainsaid desarmeerimise valdkonnas toimivaid lepinguid hävitada, selgitab välispoliitika magister ja õigusteadlane Olga Suhharevskaja.

Vana hea lähi- ja keskmaarakettide piiramise leping

"Tuumaajastu" strateegiliste relvade piiramisega seotud rahvusvaheliste lepingute seas sündis esimesena Tuumarelvade atmosfääris, kosmoses ja vee all testimise keelustamise leping, mille allkirjastasid Suurbritannia, Nõukogude Liit ja USA 1963. aasta augustis.

Siis sõlmiti palju muidki kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid. Osast neist peavad pooled tänaseni kinni, mõned on aga aegunud ja asendatud ajakohastatud versioonidega ning mõned lõpetatud.

Tema sõlmimise tingis USA vastavate rakettide paigutamine Euroopasse, suunatuna sihtmärkidele NSVL kõige tihedamalt asustatud Euroopa-osas ja Nõukogude Liidu vastavate relvade sihtimine Euroopale.

INF-i leping keelas uute rakettide väljatöötamise, mille tegevusraadius jääks vahemikku 500–5000 kilomeetrit. Lepingut ei kohaldatud siiski laevadel paiknevate rakettide, sealhulgas tiibrakettide suhtes.

Venemaa välisministeerium
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Näiteks suutnuks ameeriklaste Tomahawkid "maismaakolleege" hästi asendada, kui nad lasta välja Vahemere, Läänemere ja Norra meredes asuvailt alustelt.

1. veebruaril 2019 välja kuulutatud USA INF-i lepingust taganemise põhjuseks oli alusetu süüdistus Venemaapoolses lepingutingimuste rikkumises seoses tiibraketi 9M729 ilmumisega Iskanderi kompleksi arsenali.

Samal ajal eraldasid Ameerika Ühendriigid ise juba kaks aastat varem ametlikult rahalised vahendid keskmaa tiibrakettide arendamiseks, mille lennuulatus jääb keelatud 1000 km sisse.

Vastuseks Ameerika Ühendriikide sellisele sammule peatas ka Venemaa INF lepingu täitmise ja 2. augustil kaotas kokkulepe kehtivuse.

Lisaks, nagu ütles ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov, on Venemaa vastuseks USA tegevusele samuti hakanud maismaale paigutatavaid kesk- ja lähimaarakette arendama.

Samal ajal ei paigalda Venemaa raketisektoris globaalse tasakaalu säilitamiseks maapealseid rakette kuhugi enne, kui konkreetsesse piirkonda ei ilmu Ameerika või Euroopa keskmaaraketid.

"Avatud taevas"

Sarnane saatus ootab ilmselt ka avatud taeva lepingut – "Treaty on Open Skies" – TOS ja taas ameeriklaste algatusel. Antud lepinguga nähakse ette spetsiaalselt varustatud õhusõidukite kontroll-lennud sõjalise tegevuse jälgimiseks üksteise territooriumi kohal.

Ameerika Ühendriikides lendamise keelamise põhjuseks oli Vene Föderatsiooni taotlus sertifitseerida kahe uue TOS sarja lennuki aparatuur.

Ameerika kongressi esindajad pidasid ühtäkki kontroll-lende oma territooriumi kohal "luuramiseks", mis "kahjustavat riiklikke huve". Samal ajal on väljumine TOS lepingust kasulik just USA-le: säilitades võimaluse saada teavet oma NATO partneritelt, kes pole antud lepingust taganenud, välistab see võimaluse, et Venemaa nende territooriumi kontrollida saaks.

Ja kuigi osa Venemaa lendude ajal saadavast teabest suudavad koguda ka satelliidid, kannatab kontrolli põhjalikkus selle all ikkagi.

Kui muidu võita ei suuda – siis muudame reegleid enda kasuks?

Olles tähelepanelikult uurinud, millal ja milliseid lepinguid ja kokkuleppeid sõlmiti ja neid katkestati, ei saa mustrid märkamatuks jääda: läbirääkimised olid edukad alati siis, kui USA-l ja tema liitlastel puudus võimalus saada selge eelis muul viisil, kui jättes NSVL või Venemaa juriidiliselt võimaluseta tehnilist üleolekut saavutada. Kuid niipea, kui ameeriklased milleski ise edu lootsid saavutada, varises kõik tolmuks. Nagu INF-lepingu puhul.

Kõik see meenutab üllatavalt anekdooti džentelmenist, kes siis, kui ta võita ei suuda, lihtsalt mängureegleid muudab.

START-3 ehk rahvusvahelise julgeoleku jäänused

Täna on ainsaks Venemaa ja USA vaheliseks relvastuse piiramise lepinguks Strateegiliste ründerelvade vähendamise leping (START). Ja ainult selle pikendamine aitaks vältida juhtimismehhanismide lõplikku kokkuvarisemist tuumarakettide valdkonnas.

"Ameerika Ühendriigid jätkavad järjekindlalt kogu olemasoleva lepingute süsteemi lammutamist, nii tava- kui ka tuumarelvade vallas," ütles sõjaväeekspert Boris Rožin. "USA juba deklareeribki erinevatel tasanditel, et leping kas lõpetatakse – kuna see pole Ameerikale kasulik – või pakub Valge Maja Venemaale ja Hiinale sõlmida leping uutel, USA-le soodsamatel tingimustel."

Rožini sõnul võib USA selline suhtumine rahvusvahelise turvasüsteemi jäägi täielikult lammutada.

Novembri alguses Moskvas toimunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise konverentsil ütles asevälisminister Sergei Rjabkov, et Venemaa on 2021. aasta veebruaris aeguva START-lepingu olukorra pärast mures.

Ta rõhutas: "Praegustes tingimustes on START-lepingu pikendamine ilmselt ainus mõistlik samm, mis hoiab ära strateegilise stabiilsuse lõpliku halvenemise, väldib tuumaraketivaldkonna juhtimismehhanismide lõpliku kokkuvarisemise ja annab aega uute kontrollimehhanismide üle mõelda."

Autori arvamus ei pruugi mitte alati toimetuse seiskukohaga kattuda.

Lugege lisaks:

64
Tagid:
lähi- ja keskmaaraketid, poliitika, analüütika, Venemaa, USA, desarmeerimine, INF
Teema:
Relvastus (188)
Samal teemal
Relvastus
INF-lepe