President Kersti Kaljulaid

Eesti "opositsioonilise" presidendi maailmavaate iseärasused

148
(Uuendatud 09:16 08.11.2019)
Eesti presidendi puhul on taas näha vastuolu sisemise "soovinimekirja" ja akna taga valitseva tegelikkuse vahel.

Kersti Kaljulaid tahaks nii väga, et kohalikud venelased kiiremini assimileeruksid, nii et talle ei mõju ei asjatundjate kinnitused võimatusest tagada selleks piisav hulk õpetajaid ega ka inimõigusorganisatsioonide avaldused, et rahvusvähemuste õiguste hulka kuulub ka õigus emakeeles hariduse saada.

Ilmselt ihkaks Eesti president vägagi, et tema riigis rakendataks keelepoliitikat täpselt samamoodi, nagu naaberriigis Lätis. Aga meil on valitsuserakondade poliitikud õnneks siiski otsustanud jätta olukord rahvustevahelise konflikti tulipunktini viimata (vaadake Riias toimuvate protestiavalduste laienemist ja kohtupidamisi venekeelsete inimõiguslaste üle) ning senimaani piirduda vaid retoorikaga.

Ainus erakond, kes järjekindlalt venekeelse hariduse teemal kirgi üles kütab, on Reformierakond. Aga tema on sügavalt opositsioonis, mis võimaldab tal igasuguseid avaldusi teha, kartmata vastutust nende või teiste otsuste sisuliste tagajärgede eest.

Möödaniku kaja

Sel taustal paisavad presidendi avalikult opositsiooni toetavad avaldused küllaltki kummalisena. Säärane olukord oli seniajani endastmõistetav Moldova tüüpi "noorte demokraatiate" puhul, aga Eesti armastab ju nimetada end lääne demokraatia lipukandjaks ja eeskujuks (guruks) teistele postsovetlikele riikidele.

Muidugi on igaüks kuulnud, et Kersti Kaljulaid ei salli valitsuskoalitsiooni kuuluvat eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE). Aga riigist kolmandiku riigi elanikkonna (venekeelsete) huvidele avalikult vastanduda oleks riigipeale, kelle roll on seadusega määratletud ühiskondliku lepitajaks olemisega, lihtsalt lubamatu.

Sellest lähtudes tasub nähtavasti ka kõiki presidendi avaldusi tõlgendada kui nimelt selle poliitikuterühma seisukohta, kes oli võimul valimiste hetkel. Ja mitte enam.

Rusikas taskus

On selge, et etniliselt puhast Eestit ei tule enam kunagi. Isegi kui võimule tuleb Reformierakond ja kõik Kersti Kaljulaidi "elutargad soovitused" üritatakse teoks teha. Mida julmemaks saab keeleline surve, seda suurema võõrandumise kohalike mitte-eestlaste vastuseisu võim esile kutsub.

Kui palju tahes võib püüda inimesi veenda, et nende emakeele ja kultuuri säilitamise võimaluste vähendamine on lausa õnnistus, – aga sääraste avalduste valelikkus on igaühele mõistetav ning seega langeb see kohustus lõppude lõpuks riigile ristiks kaela.

Milles see väljendub, seda võib vaid oletada, aga isegi kõige elukogenumate eestlaste puhul, kellest paljudki vastuseks Stalini aja repressioonidele kogemus pidasid vihavimma kõige nõukoguliku vastu, mis 1980-ndate lõpul võimu vähimagi nõrkuses avaldus, kõneleb paljustki.

Seesama Kersti Kaljulaid on koos üleskutsetega venekeelne haridus korduvalt avaldanud nördimust tõsiasja üle, et eesti keele ära õppinud venelastel ikkagi Eesti riigi ametlikust ideoloogiast erinev arvamus poliitika ja maailmas toimuva osas. Kui järele mõelda, siis see pidanuks tõukama presidenti mõttele, et keeleoskus iseenesest kogukondi ei teineteisele lähenda, kui samas riik ja peavoolumeedia venevastast retoorikat ei lõpeta.

Isegi kui kõik Eesti elanikud hakkavad kunagi matemaatikat või keemiat riigikeeles õppima, kui poliitikute ja rahvuslikult mures ajakirjanike üleskutsed "venelastele nende tõeline koht kätte näidata", sundida neid kahetsema ning esivanemate kodumaad hukka mõistma, jooksevad kõik jõupingutused liiva. Niisiis, vahest ei tasuks alustada sunnist otsustada ühe rahvuse kasuks, vaid kogukondadevaheliste suhete edendamisest teineteise keele ja kultuuri austamise läbi, kaasa arvatud õigus emakeelsele haridusele?

Kuid nähtavasti suudab seda mõista ainult riigipea, kelle päralt on rahva usaldus, aga mitte "kuluaaride" mandaat.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks: 

148
Tagid:
analüütika, kool, Kersti Kaljulaid, haridus, eestikeelne, venekeelne
Teema:
Õigus emakeelsele haridusele (29)
Samal teemal
Õigus emakeelsele haridusele