Tallinna lennujaam

Eesti transpordiprobleemid: kuidas kompenseerida ebakompetentsust

65
(Uuendatud 19:06 31.10.2019)
Viimase iseseisva lennuliini sulgemine Eesti rahvusliku lennuettevõtte Nordica poolt seab kahtluse alla Eesti juhtkonna üldise kompetentsuse reisijateveo korraldamisel.

Mida ka ei räägiks Nordica ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhid vajadusest säilitada riikliku lennuettevõtte kasumlikkus allhangetega, sulgedes oma lennuliinid, kaob sellega sisuliselt oma lennufirma mõte, arutleb kolumnist Fjodor Gussev.

Võimalik, et uue äriplaaniga tõusebki ettevõte kasumisse, kuid see ei taga Eesti elanikele otselennuühendust riigi jaoks oluliste punktidega taskukohaste hindadega.

"Ettevõte peab olema isemajandav. Riik ei saa sinna raha sisse panna. Kui riik ei saa raha sisse panna, siis riik ei saa ka öelda, et hakake sinna lendama. Riigi poolt on mõeldavad ainult niisugused suunised, et näiteks me tahame, et meil Londonis päevasel ajal oleks üks lend, siis me teeme sellele liinile hanke, kus saavad osaleda Air Baltic või siis Nordica," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

Riigi huvid

Kui küsimuse lahendus oleks nii lihtne, siis poleks maailmas peaaegu ühtegi riiklikku lennufirmat. Sellegipoolest on need olemas ja nad teevad mitte niivõrd kommerts- kui täidavad sotsiaal-strateegilisi ülesandeid, mis osutuvad lõpuks riigi majandusele kasulikuks. Muide, see ei tähenda sugugi, et sellised lennuettevõtted peaksid tootma kontrollimatult kahjumeid.

Neli aastat tagasi pankrotti läinud Eesti rahvusliku lennufirma Estonian Airi näide pole selles mõttes kindlasti eeskujuks, sest ettevõtte probleemid ei tekkinud mitte äriplaanist, vaid poolkorporatiivsetest mängudest, mida Eesti poliitikud selle ettevõttega aastaid harrastasid.

Hea näide on Venemaa Aeroflot, mis asendas täielikult pankrotistunud Estonian Airi osa Tallinn-Moskva liinil ja on sellest ajast alates regulaarselt oma teenuste hindu tõstnud. Kui ka Nordica sellele liinile siseneks, oleks hinnatase selgelt madalam.

Nordic Aviation juhatuse esimees Erki Urva ütles, et pärast Nordica iseseisvatest lendudest loobumist on oodata lennupiletite hinnatõusu, rõhutades, et selle põhjuseks on konkurentsi puudumine.

Võimalus on käest lastud

Veel Estonian Airi eksisteerimise ajal pakuti Eesti riigile võimalust osaleda Air Balticul põhineva ühise Balti lennuettevõtte loomisel.

Selle valiku kasuks otsustamise korral oleks see taganud nii lennufirma konkurentsivõime, kui ka Tallinnast algavate otselendude väljaarendatud võrgu. Ent nagu juba mainitud, peale jäid Estonian Airiga seotud Eesti poliitikute huvid.

Selle tulemusena on Estonian Air unustusse vajunud ning Air Baltic tegutseb edukalt iseseisvalt, arendades Riiast algavate lendude võrku ja jättes alles ainult need otseliinid Tallinnast, mis tõepoolest ärikasumit tõotavad.

Rail Baltica kui Estonian Airi peegel

Õhutranspordi valdkonnas toimuvat jälgivad analüütikud kipuvad üha enam kahtlema ka teiste Eesti osalusega transpordiprojektide õnnestumises. Eelkõige puudutab see raudteeprojekti Rail Baltica, mille majanduslik otstarbekus juba algselt kahtluse alla seati.

Проект Rail Baltic
Rail Balticu projekt

Selle projekti jaoks vajalikku rahastust ei ole EL-st siiamaani saadud ning ühisettevõtte juhtide sagedane vahetus näitab selgelt probleeme projekti elluviimisel.

Kui võtta tõe pähe Eesti poliitikute ning majandus- ja taristuministeeriumi ametnike väidet, et riigil pole raha kahjumlike projektide jaoks, ja et kõik riigi osalusega ettevõtted peaksid olema kasumlikud, siis Rail Balticu asemel tasuks ilmselt raha suunata pigem kiirraudteeprojekti Tallinna - Peterburi suunal.

Erinevalt Riiast ja Vilniusest, mis ei ole märkimisväärsed majanduslikud ega turismialased tõmbekeskused (sõiduaeg atraktiivse Berliinini ei muuda Rail Balticat konkurentsivõimeliseks lennuliiklusega võrreldes), Venemaa põhjapealinna võib selleks aga kahtlemata pidada.

Turistidevoo kiire kasv pärast Venemaa poolt Leningradi oblasti külastamiseks tasuta elektrooniliste viisade kasutuselevõttu kinnitab seda veelkord.

Murda parvlaevade lobi

Kui EList kaugemale mitte minna, siis võiks isegi Tallinn-Helsingi tunnel olla hoopis lootusrikkam. Kuigi see läheks maksma kena kopika, võimaldaks see Tallinn-Peterburi raudteeliiniga paralleelse arendamise korral tuua Eestisse reisijate- ja kaubatransiidi. Lisaks aitaks see Soomel jätkata Helsingist lähtuvate lennuliinide edukat arendamist.

Olgu sellega kuidas on, kuid hiljutised sündmused on paljastanud ilmsed probleemid Eesti juhtkonna suutlikkuses lahendada riigi pakilisi taristuprobleeme ning eeldusi muutusteks selles valdkonnas pole veel näha.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks: 

65
Tagid:
transport, tunnel, Rail Baltic, poliitika, majandus, lennundus, Nordica
Samal teemal
Tallinna–Helsingi tunnel
Rail Baltic: vastuoluline raudtee
Nordica juht pani ameti maha
Nordica tühistas töötajate massilise haigestumise tõttu mitu lendu