Kurdi sõjaväelane, illustreeriv foto

Võitsid kõik: miks Vene-Türgi Süüria kompromiss kõigile kasulik on

84
(Uuendatud 15:06 30.10.2019)
Kes osutus Süüria kurdide saatust reguleeriva Vene-Türgi kokkuleppe peamiseks kasusaajaks ja miks on olukord Süüria põhjaosas endiselt habras, selgitas Sputnikule Venemaa Finantsülikooli politoloogiadotsent Gevorg Mirzajan.

Teisipäeval, kell 18 Moskva aja järgi, lõppes Kurdi vägede väljaviimise tähtaeg Süüria kirdeosa 30-kilomeetrisest turvatsoonist. See toimus Vene-Türgi memorandumi elluviimise osana.

Ühel või teisel määral vastab see võtmeisikute huvidele: Venemaa, Türgi, Süüria, USA (kõigis oma sisemistes vormides) ja isegi kurdide endi huvidele. Kuigi samas loob see osalistele ka uusi riske.

Praegu täidetakse memorandumit edukalt. Kurdi relvajõud jätkavad oma üksuste väljaviimist piirialalt - "vastavalt kokkuleppe tingimustele, et vältida verevalamist ja kaitsta piirkonna elanikke Türgi rünnakute eest". Kurde asendavad Süüria piirivalvurid ja Vene sõjaväepolitsei.

Nüüd koordineerivad Moskva ja Ankara Süüria-Türgi piiril ühise patrullimise ja kooseksisteerimise üksikasju. Selleteemalised nõupidamised peeti samuti 29. oktoobril. Kurdide alad aga alustavad pikka, valulist, kuid paratamatut Süüriasse taasintegreerumise protsessi.

Naabrite asjaajamine

Näib, et Süüria valitsus on tehingu peamine kasusaaja. Jah, ametlikult ta selles ei osalenud, kuid võttes arvesse kõiki praktilisi asjaolusid, eriti Ankara soovimatust Damaskusega otse rääkida, oli selline osalus lihtsalt võimatu.

Samal ajal alustab Süüria tänu kokkuleppele kurdide rahumeelselt taasintegreerimist - ilma nendega sõda pidamata. Jutt ei käi mitte ainult märkimisväärsest osast riigi territooriumist, vaid ka maadest, millel asub suurem osa Süüria naftaleiukohtadest – mis ei paikne muide isegi mitte kurdide alualal, kuid mis sattusid mõned aastad tagasi ameeriklaste abiga nende kontrolli alla. Riigi ülesehitamiseks on aga "naftaraha" vaja.

Teisest küljest on taasintegreerimine väljakutseks ka Süüria võimudele. See tuleb läbi viia võimalikult hoolikalt, järgides kõigi osapoolte huvide tasakaalu. Süüria võimude liialdused, kurdidele igasugusest omavalitsuse andmisest keeldumine (nagu see oli enne sõda) tekitaks nüüd vaid tarbetut pinget ning võiks põhjustada rahulolematute kurdide järjekordse värbamise välisriikide poolt Süüria-vastaste ülesannete elluviimiseks.

Türgi poolel on Erdoganil samuti põhjust rahuloluks. Jah, mitte kõiki tema Süüria kampaania eesmärke ei täidetud. Türgi territooriumilt kolme miljoni Süüria põgeniku ümberasustamiseks piisava territooriumi kontrolli alla võtmine ei osutunud võimalikuks.

Президент РФ Владимир Путин и президент Турции Реджеп Тайип Эрдоган (слева) во время встречи
© Sputnik / Рамиль Ситдиков
Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtumise ajal

Ei osutunud võimalikuks ka piisava arvu "kõrilõikajate" ärakasutamine, keda Ankara enam ei vaja – nn "Süüria rahvusarmee türgimeelseid võitlejaid", kes on Erdogani jaoks juba koormaks muutunud. Mõnede teadete kohaselt hukkus operatsiooni käigus vaid pisut üle saja selle "armee" terroristi ja veel viissada sai vigastada (ja tõenäoliselt ravitakse neidki Türgi raha eest).

Veelgi enam, tulemus saavutati ulatusliku operatsiooni jätkamiseta, mis oleks kaasa toonud ohvreid Türgi sõdurite ridades ja provotseerinuks ka maailma meediakanalite skandaalseid reportaaže Erdogani armee ja seda abistavate Süüria võitlejate julmusest kohaliku kurdi elanikkonna vastu.

Selle asemel demonstreerivad türklased nüüd igal võimalikul viisil korra taastamist kontrollitaval territooriumil. Nii vabastasid kurdid operatsiooni "Rahuallikas" ajal Türgi kaitseminister Hulusi Akari sõnul vanglatest peaaegu 750 ISIS*-e võitlejat, kuid Türgi armee olevat neist juba kolmandiku kinni võtnud.

Teisalt peavad ka türklased - nagu süürlasedki - mõõdukust üles näitama. Saades aru, et nad asuvad võõral maal ja et Türgi armee laienemise piirid Süürias on juba saavutatud. Veel pole selge, kas ka Ankaral on samasugune arusaam.

Nii märkisid välisminister Mevlüt Çavuşoğlu kui ka Recep Erdogan ise varasemalt, et need kurdi relvastatud üksused, mis tähtajaks 30-kilomeetrisest tsoonist ei lahku, hävitatakse.

Lõpuks seisavad Türgi sõdurid juba Süüria relvajõudude vastas. Mõnes meediaallikas ilmunud teated kokkupõrgetest Süüria ja Türgi sõjavägede vahel tekitavad muret.

Suured mängud väikeste inimestega

Venemaad peetakse õigusega tehingu peaaegu et suurimaks kasusaajaks. Moskva mitte ainult ei harutanud kurdi umbsõlme tõhusalt lahti, vaid tagas ka, et see ei lähe uuesti sõlme ja et seda ei pea hiljem läbi raiuma.

Lõpuks tagas just Venemaa kurdidele Damaskuse tiiva alla naasmise käigus nende õiguste ja vabaduste järgimise. Niisiis peab Kreml ka sellel silma peal hoidma, kas Süüria juhtkond peab vastu kiusatusele neid õigusi rikkuda.

Mis puutub ameeriklastesse, siis Trumpi vastased kasutavad aktiivselt praegust olukorda Ameerika presidendi ründamiseks – nad soovinuks sõda Süürias jätkata ja seeläbi oma kohalolekut õigustada. Anglosaksi ajakirjandus nõretab äkilisest leekivast armastusest kurdide vastu. Juhtivad väljaanded kirjutavad sellest, kes on kurdid, kuidas nad kangelaslikult ISIS-ega* võitlesid - ja kuidas nüüd president Trump nad türklaste, venelaste ja süürlaste kätte andis. Täpsemalt, müüs "väikese tasu eest, mis veel teada pole".

Tegelikult on Ameerika president perspektiivitundega. Ta kasutas kurdide lugu vabandusena Ameerika vägede väga vajalikuks väljaviimiseks Süüria põhjaosast. Väed, mis on juba ammu muutunud mitte Ameerika mõjujõuks, vaid pantvangideks – igasugune rünnak nende vastu "kolmanda jõu" poolt sundinuks Trumpi tõsiselt vägede Süüriasse toomise võimalust kaaluma. Mis aga taganuks sadade ameerika kirstude saabumise USA-sse ja seadnuks kahtluse alla tema enda tagasivalimine 2020. aastal.

Дональд Трамп
© AP Photo / Evan Vucci
USA president Donald Trump

Kui me räägime kurdidest, siis esmapilgul tundub, et nad on igast küljest kaotajate rollis. ISIS-e vastase sõja kangelased kaotasid kõik, mida nad olid võitnud – haaratud territooriumid, eriõigused, de facto iseseisvuse ja Ameerika sõjalis-poliitilise katte.

Lõpuks kaotasid nad ka pojad ja tütred – ainuüksi "Rahuallika" käigus suri mitusada kurdi rahvuskaardi liiget. Veel sajad tuhandeid osutusid pagulasteks.

Kuid ükskõik kui küüniliselt see ka ei kõlaks, andis Türgi operatsioon kurdidele nii vajaliku stiimuli teha kõige olulisem – Süüriasse taasintegreerimise otsus. Otsus pole mitte ainult õige, vaid ka päästev. Nagu nende vendadel Iraagi Kurdistanist, polnud ka Süüria kurdidel piisavalt ressursse (majanduslikke, demograafilisi, diplomaatilisi, sõjalisi), et võita ja kaitsta oma iseseisvust naabrite vahel, kelle kõigiga nad sõjajalal olnuks.

Lõppkokkuvõttes purustatuks Süüria Kurdistan tõenäoliselt Süüria ja Türgi ühise sõjalise operatsiooni käigus – palju suurema ohvrite arvuga. Ja nüüd on Süüria kurdide peamine väljakutse selle valusa, kuid objektiivse reaalsuse tunnistamine.

*Venemaal ja mitmes teises riigis keelatud terroristlik organisatsioon

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks:

84
Tagid:
poliitika, USA, Kurdistan, Venemaa, Türgi, Süüria
Teema:
Türgi sõda kurdide vastu (30)
Samal teemal
Türgi sõda kurdide vastu
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega