Eesti Rahva Muuseum Tartus

Eesti rahutuvi on valmis Venemaale lendama. Tahaks uskuda, aga ...

106
(Uuendatud 14:27 27.10.2019)
Eesti ja Venemaa, eestlaste ja venelaste suhetel on kõik positiivse dünaamika märgid ning selle liikumise mootoriks on Eesti poliitikud, väidab Ameerika ajakirjanik.

Eestis endas aga nähakse olukorda pisut teistmoodi, leiab raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan. Eestit külastas väljaande Politico vaatleja Vijay Maheshwari, kes kasutas võimalust kirjutada materjal probleemist, mis meile, Eesti inimestele, on väga keeruline.

Ta püüdis kindlaks määrata eestlaste ja venelaste suhete arengusuunda. Ülemere külalise arvates on olukorral kõik positiivse dünaamika märgid ja selle liikumise mootoriks on Eesti poliitikud.

Järeldus on äärmiselt vaieldav ja pehmelt öeldes üllatav. Eriti ülepakutud tundub Eesti iseloomustamine poeetilise “regionaalse rahutuvina”. Eesti kahe suurema keelekogukonna suhete normaliseerimise stiimuliks peab Maheshwari Lähis-Ida põgenike massilise sissevoolu võimalust ja Ukraina konflikti.

Kuid sisuliselt räägib ta, võib-olla seda ise soovimata, pigem sunnitud kui vabatahtlikust lähenemisest hüpoteetilise ohu korral, kvaasi-sõprusest kellegi vastu. Aga see ei taga selle jätkumist, kui ohumärgid kaovad. Kuid jätkem see autori südametunnistusele ja uurigem tema artiklit põhjalikumalt.

Vijay Maheshwari kirjutab, et ilmselt võtsid Eesti riigimehed kuulda Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni süngeid hoiatusi Euroopa riikidele, et kui nad ei otsi võimalusi Kremlile lähenemiseks, muutub Euroopa “Washingtoni ja Moskva strateegilise võitluse tallermaaks”.

Muidugi, kui autor prooviks näha asjade tegelikku seisu, saaks ta kindlasti aru, et Prantsuse presidendi hääl on Eesti poliitikutele hoopis vähem oluline kui Tallinnas resideeruva USA suursaadiku arvamus.

Teda peetakse Eesti pealinnas kõige tähtsamaks liitlaseks, seal käiakse kummardamas ning just Washingtonis, mitte Pariisis on Eesti poliitikutel kõige õnnelikumad näod, peaaegu nagu lapsepõlves jõulupuu juures. Ameeriklased, mitte prantslased, said oma kasutusse kogu riigi sõjalise infrastruktuuri ja paigutasid selle territooriumile oma sõjaväebaasid ja salajased üksused.

Ja kui Ameerika president ütleb kunagi, et tema riik on astunud sammu Venemaaga lähenemise suunas, riikidevaheliste suhete tugevdamiseks, et vastasseisu aastad on jäänud minevikku ja ees seisab vaid armastus ja pilvitu õnn, siis toimuvad ka meie Balti riikides selles valdkonnas muudatused.

Seniks aga, just hiljuti, kutsus Riigikogu esimees Henn Põlluaas Strasbourg’is Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsil esinedes üles jätkama Venemaa survestamist ja tugevdama tema arvates sellega ühist Euroopa kodu.

Ja kui ainult ta üksi nii arvaks ja käituks.

Nii et Tallinna suhete paranemisest Venemaaga on veel vara rääkida ja kirjutada, ehkki unistada võib. Unistamine pole kahjulik.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

106
Tagid:
Tartu, visiit, kahepoolsed suhted, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Kaljulaidi ja Putini tippkohtumiselt oodatakse majandussuhete elavdamist
Putini visiit Eestisse annaks Tallinnale ajaloolise võimaluse leppida
Baltimaade ekspert: Eesti ja Venemaa presidendid võivad sensatsiooni põhjustada
Kaljulaid kutsus Putini Eestisse - millal teda oodata võiks