Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdogan (paremal, esiplaanil) kohtumise ajal

Türgi operatsioon Süürias: Erdogan leidis väljapääsu Sotšis

107
(Uuendatud 13:20 24.10.2019)
Erdogani ja Putini keerulised läbirääkimised Sotšis viisid oluliste otsusteni, mis võimaldavad terava olukorra Süüria-Türgi piiril lahendada.

Türgi sõjaline operatsioon "Rahu allikas" ei teinud keerulist olukorda Süüria põhjaosas lihtsamaks ning vaevalt, et hüpoteetiline (30×480 km) turvatsoon Süüria põgenikele sellest tagasipöördumiseks atraktiivsemaks muutus.

Väljakuulutatud relvarahu oli üsna tinglik, pidev vaenutegevus jätkub. Kujunenud sõjalis-poliitilise sasipuntra lahtiharutamiseks lendas Türgi president Tayyip Erdogan Sotši läbirääkimistele Venemaa president Vladimir Putiniga. Ja lahendus leiti, kirjutab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Erdogani ja Putini keerulised läbirääkimised Sotšis kestsid 6 tundi 20 minutit ja nende tulemusel õnnestus pooltel jõuda oluliste otsusteni, mis võimaldavad üsna terava olukorra Süüria-Türgi piiril lahendada.

22. oktoobri õhtul teatati Türgi sõjalise operatsiooni lõpetamisest Süürias. Samal ajal märkis Venemaa välisminister Sergei Lavrov, et sündmuste edasine areng sõltub kokkulepete rakendamisest, "sealhulgas relvaüksuste ning relvastuse väljatõmbamisest".

Venemaa Föderatsiooni ja Türgi Vabariigi vaheline lõplik vastastikuse mõistmise memorandum koosneb 10 punktist ja sisaldab Vene-Türgi ühise rahuvalveoperatsiooni mehhanismi Süüria põhjaosas.

Memorandumis nähakse ette, et alates 28. oktoobri keskpäevast algab Venemaa ja Türgi sõjaväelaste ühispatrullimine operatsiooni "Rahu allikas" piirkonnast läänes ja idas 10 km sügavusel (välja arvatud Kamõšly linn).

Pooled kavatsevad tõkestada terroristlike elementide sissetungi piirkonda ning hõlbustada põgenike turvalist ja vabatahtlikku tagasipöördumist.

Venemaa konstruktiivne mõju Türgi ja Süüria mässuliste kurdide vastuseisule ei lahenda kõiki probleeme ja loob vaid usaldusväärse aluse rahuprotsessi jätkamiseks ja suveräänse Süüria säilitamiseks olemasolevates piirides.

Sõpru tuntakse hädas

Moskva püüdis säilitada liitlassidemeid Damaskusega ja konstruktiivseid partnerlussuhteid Ankaraga isegi Türgi sõjalise vastuolulise operatsiooni "Rahuallikas" käigus. Venemaale vastatakse samaga, mitte tema heade kavatsuste, vaid konkreetsete tegude pärast, raskes olukorras õigel ajal osutatud abi tõttu.

Türgi sõjaline operatsioon Süüria põhjaosas takerdus esimestest päevadest lahingutesse ja põhjustas maailmas ägeda ja negatiivse reaktsiooni. President Erdogani sõnul võtsid Türgi väed operatsiooni esimesel etapil (enne vaherahu sõlmimist) kontrolli alla 160 asulat ja 2200 ruutkilomeetri suuruse Süüria ala.

See piirkond on vaid seitsmendik Türgi kavandatud turvatsoonist (30 × 480 = 14400 ruutkilomeetrit). Kui operatsioon areneks edasi samas tempos, kuluks Türgi armee kavandatud Süüria põhjaosa puhastamisele vähemalt kaks kuud.

Olukord muutus kiiresti Ankara kasuks. Pärast Türgi-vastaste sanktsioonide väljakuulutamist näitasid USA ja EL üles valmisolekut võtta tarvitusele otsustavad meetmed. NATO riigid moodustasid Süürias toimuva Türgi operatsiooni kriisikeskuse. See "kollektiivne aju" ühendab luure- ja julgeolekueksperte, sõjaväe valdkonna eksperte ja poliitilisi nõunikke. Nende ühine ülesanne on peatada Erdogan. USA riigisekretär Michael Pompeo teatas oma valmisolekust rakendada "täiemahulist" sõjalist jõudu.

Nii on Briti õhujõud ilma ÜRO loata viie aasta jooksul andnud 260 õhulööki ja nad jäävad ka edaspidi Ameerika koalitsiooni koosseisu. See tähendab, et nad võivad pommitamist jätkata – lihtsalt Washingtoni käsul.

Memorandum ja Venemaa sõjaväepolitsei üksused Süüria põhjaosas - Eufratist idas - võtavad Pentagonilt ära suurema osa senisest tegevusvabadusest. Lähiajal saavad Venemaa üksused patrullimiseks vajaliku lisavarustuse.

USA ja tema liitlaste võimalikku agressiooni ärahoidmiseks Süüria põhjapoolsetele piirialadele toodud valitsusarmee vastu ning julgeolekualase vaakumi täitmiseks hajutatakse Venemaa lennu- ja kosmoseväe üksused ameeriklaste ja mässuliste kurdide poolt mahajäetud lennubaasidesse. Nii paigutati Venemaa õhujõudude kopterid Raqqa provintsis Tabka sõjaväelennuväljale.

Süüria rahulikku ülesehitamist pole keegi tühistanud. Venemaa põhimõtteline seisukoht on, et otsuse Süüria territoriaalse terviklikkuse säilitamise ja vaenutegevuse lõpetamise kohta Süüria põhjaosas peaksid langetama Süüria ja Türgi valitsused ilma seaduslikku alust mitteomavate relvajõudude (USA ja NATO) sekkumiseta.

Ameerika mõju

Memorandum ei ole laitmatu. Venemaa soodustab Türgi ja Süüria vastastikust lähenemist, kuid Ankara ja Damaskuse vahelised otsesuhted on rikutud. Süüria president Bashar al-Assad on "absoluutselt igasuguse Süüria territooriumi hõivamise vastu mistahes nime all või ettekäändel".

Türgi ei ole loobunud mõttest viia Süüria territooriumil läbi araabia-kurdi relvaüksuste täielik desarmeerimine ning president Erdogan ütles Sotšis: "150 tunni jooksul viiakse kõik YPG (Kurdi enesekaitsejõud) terroristid ja raskerelvad 30 kilomeetri sügavusele Süüriasse ja hävitatakse".

Valdav enamus USA sõjaväelasi lahkus Süüria piirialadelt ja julgeoleku tagamise ülesanded lähevad seal üle Süüria valitsusarmeele. Sellegipoolest mainis Pentagoni juht Mark Esper salapäraselt Süüriast Iraaki viidud üksuste kahte missiooni.

Bagdad on selle vastu: Süüriast välja viidud Ameerika vägedel (umbes 1000 inimest) puudub luba Iraagis viibida. Muide, Iraagi läänepiiri kontrollivad kurdid, kes kardavad Iraagi Kurdistanis "Süüria stsenaariumi" kordumist.

Lõplikku otsust USA vägede Süüriast väljaviimise kohta pole veel tehtud. USA Esindajatekoda oli selle vastu. Pentagon ei kavatse Süüriast täielikult lahkuda ning hoiab seal jätkuvalt mitutsada oma sõjaväelast.

USA kaitseminister Mark Esper teatas Kabulis ühisel pressikonverentsil Afganistani presidendi Ashraf Ghaniga: "Ameerika vägede väljaviimine võtab aega nädalaid, mitte päevi, osa neist jäävad Süüria kirdeosa naftaväljadega külgnevatesse asulatesse, et välistada ISISe* ja teiste terroriüksuste saabumise võimalus neid ressursse kasutama. Meie väed jäävad Süürias toimuvate lahingute piirkonna lähedale."

Jääb mulje, et piirkonnas toimub USA kontrolli all olevate sõjaliste jõudude ja vahendite regrupeerimine.

Samal ajal on ameeriklased niivõrd nendega rahulolematute partnerite ja liitlaste vahele surutud, et nad võivad olla sunnitud alustama sõjategevust kellegi vastu neist või Süüria armeega. "Jõuprojektsioon" on tavaline asi.

* ISIS – Venemaal ja paljudes teistes riikides keelatud terroristlik organisatsioon.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks:

107
Tagid:
sõjaoperatsioon, USA, kurdid, Süüria, Türgi, Venemaa
Teema:
Venemaa–Aafrika tippkohtumine (7)
Samal teemal
Trump käskis tühistada Türgi-vastased sanktsioonid
Süüria ja Türgi vägede kokkupõrkes Põhja-Süürias on ohvreid
Lähis-Ida ekspert: mis Süüria põhjaosas tegelikult toimub
Lavrov teatas Süüria sõja lõppemisest: aeg on asuda hävitatut taastama
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega