Miks NATO ei kiirusta Baltimaade raudteid vahetama, illustreeriv foto

Ühekordseks tarvitamiseks: miks NATO ei kiirusta Baltimaade raudteid vahetama

224
(Uuendatud 15:40 08.10.2019)
NATO vaibumatu vastumeelsus Baltimaade raudteevõrgu arendamise vastu viitab sellele, et piirkonnas arendatakse märkimisväärseid investeeringuid mittenõudvat ühekordseks kasutamiseks mõeldud taristut, arvab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Raudteed kasutatakse traditsiooniliselt vägede ja sõjatehnika kiireks siirdamiseks, kuid "sõjalise Schengeni" strateegiline kontseptsioon ei kattu Baltikumi raudteede rööpmelaiusega. Eesti, Läti ja Leedu üsna kompaktse raudtee kogupikkuse on 5400 km. Rööpmelaiuse 1520 mm pärisid endised liiduvabariigid Nõukogude Liidult. Euroopa rööpmelaius on 1435 mm.

Selle hälbe pärast on Kaasaegse sõja instituudi (The Modern War Institute (MWI) - USA West Pointi sõjaväeakadeemia allüksus) spetsialistid juba ammu tõsiselt mures olnud. Balti riikide raudteed on probleemsed nii vägede ümberpaigutamisel, kui ka NATO veoste vedamisel Ida-Euroopas.

Poliitikaanalüütik Vjatšeslav Nikonov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Ameerika analüütikute hinnangul kaotavad Baltimaade liitlased "nõukogude rööpmelaiusesse" igal aastal kuni 20% sõjalisest eelarvest, kuid kellelegi alliansi liikmetest ei meeldi selline väline logistika subsideerimine ega Leedu, Läti ja Eesti raudtee moderniseerimine - projekti rakendamiseks on vaja kümneid miljardeid eurosid.

Balti riigid on sõlminud lepingu kaheotstarbelise raudtee Rail Baltic ehitamiseks mille pikkus on 700 km ja maksumus üle 3,5 miljardi euro. Ehitustööd olid kavandatud aastateks 2019-2026, suurema osa kuludest pidi kandma Euroopa Liit. Sellest hoolimata ei lahenda see projekt Ameerika vägede ja Põhja-Atlandi alliansi logistilisi probleeme Ida-Euroopas.

Õnnetu kitsarööpmeline

Kui Pentagon ja NATO tõesti midagi vajavad, siis raha leitakse. Näiteks hõlmab Kreekaga sõlmitud alaline kaitsekoostööleping Kreekas paikneva USA sõjaväebaasi laiendamist ning Kreeka sõjaväebaaside Stefanovikio, Larisa ja Alexandroupolise (kaks maa- ja üks mereväebaas) infrastruktuuri üleandmist Pentagonile.

Struktuurselt ja kvalitatiivselt uus USA vägede ja jõudude paigutamise süsteem Kreekas (täpsemalt ja globaalsemalt öeldes - Vahemerel) nõuab märkimisväärset moderniseerimist ja mitmemiljardilisi investeeringuid. Ilmselt "laieneb" Pentagon Kreekas tõsiselt ja pikaks ajaks, sest raha- ja muud korralduslikud probleemid lahendatakse lihtsalt.

Strateegilise Rail Balticu raudtee ehitamine lükati aga veebruaris taas edasi - kaheks aastaks — Baltimaadel napib raha. Seetõttu peavad nad samaaegselt nii Venemaad "heidutama", kui ka sealt kümneid "nõukogude" rööpmelaiusele vastavaid vedureid ostma.

USA ja NATO ei aita probleemi lahendada, kuigi Balti riikide ja EL vahelise raudteeühenduse (ja Venemaast eraldumise) idee on peaaegu veerand sajandit vana. Näib, et Rail Balticu projekt on igaveseks "tardunud".

Sama loogika kehtib ka teiste Balti riikides kasutatavate Pentagoni ja NATO rajatiste kohta, täiemahulise sõjategevuse korral on neid peaaegu võimatu kaitsta (tsiviilisikute turvalisusele ei mõtle keegi). Kogu sõjaline taristu on loodud sõna otseses mõttes vaid mõneks kuuma sõja tunniks.

Mitterelvavennad

Eesti, Läti ja Leedu relvajõududel pole isegi 15-aastase NATO liikmelisuse järel konkurentsivõimelisi (lahinguvõimelisi) mereväeüksusi, ründelennuväge, õhutõrjet ega soomusjõude. Neil pole isegi ühtegi moodsa sõjalaeva, lennuki, tanki näidiseksemplari. Balti riigid ei ole tehnoloogiliselt võimelised iseseisvalt oma õhuruumi, territoriaalvett ega territooriumi kaitsma.

Leedu, Läti ja Eesti kodanike jaoks saatuslikke otsused langetavad välismaised kindralid Washingtonis ja Brüsselis. Piirkonna vanemate partnerite jõupingutuste abil on piirkonda paigutatud välisvägede ettenihutatud pataljonid ja "õhupolitsei" süsteem.

Põhja-Atlandi allianss viib regulaarselt läbi mereväeõppusi Eesti, Läti ja Leedu ranniku lähedal ning ehitab ja haldab maa- ja õhuväebaase. USA strateegilised pommituslennukid lendavad Läänemere kohal ning Leedu-Valgevene piirile paigutatakse Ameerika tankid.

Tõsi, juba mitu aastat pole idapoolne potentsiaalne agressor agressiooni märke ilmutanud ja välisriikide vägede alalist viibimist ning välismaiste ründerelvade kuhjamist piirkonda tuleb pidevalt õigustada Venemaa silmatorkamatute "provokatsioonidega".

Samal ajal ostavad Tallinn, Riia ja Vilnius partneritelt ennastsalgavalt Lõuna-Koreas valmistatud iseliikuvaid suurtükke, vanu demonteeritud rakettidega Norra kaatreid, antiikseid Ameerika vintpüsse ja muid eelmise sajandi ebaefektiivseid relvi.

Panustatakse üldrahvalikku partisaniliikumisse, käsitulirelvade ja tankitõrje granaadiheitjate väljajagamisse elanikkonnale. Kõik see tundub äärmiselt ebaadekvaatne ja –veenev, arvestades naaberriikide tehnoloogilist taset ja rahuarmastavat poliitikat.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks: 

Milleks venelastele Tallinn? Venemaale tutvustati Balti riikide tulevikku

Ekspert: Eesti küll sõda ei taha, kuid konflikti stsenaarium on juba valmis kirjutatud

Politoloog: USA rakettide paigutamisel muutuvad eurooplased kahurilihaks

224
Tagid:
analüütika, Rail Baltic, raudtee, Balti riigid, Eesti, NATO
Teema:
NATO idarindel (267)
Samal teemal
NATO idarindel