Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud Eesti siseministri järgmise aasta sisserände piirarvu ajutise jaotamise eelnõu, illustreeriv foto

Sisserändekvoot: mitte mõelda, vaid ära keelata!

73
(Uuendatud 09:32 08.10.2019)
Eesti tööandjad on riigi juhtkonnale juba pikka aega kvootide suurendamise ettepanekuid teinud, võimaldamaks tõeliselt väärtuslike spetsialistide saabumist. Kunagi vastuvõetud arvudest on aga saanud rahvuslikult kangekaelsete Eesti poliitikute "püha lehm".

Sotsiaalministeerium ei kooskõlastanud Eesti siseministri järgmise aasta sisserände piirarvu ajutise jaotamise eelnõu, mille kohaselt võiks aasta esimesel poolel välja anda 657 elamisluba ja sama palju ka teisel poolel. Seega jätkub olukord, kus lubatud kvoot juba aasta alguses täidetakse, jättes riigi väärtuslike spetsialistide ja teiste Eestile vajalike inimesteta.

Keeldudes siseministri ettepanekuga nõustumast, viitas sotsiaalministeerium tõsiasjale, et ta ei saa aru, kuidas see meede majanduse arengut soodustada ja rändeprotsesse stabiliseerida aitaks. Ühest küljest on küsimus selge, kuna tõenäoliselt ei muuda nii väikesearvuline inimrühm (1314 inimest ehk 0,1% riigi püsielanikkonnast) riigi majanduses suurt midagi.

Eesti keele rong sõidab oma esimesele reisile Narva.
© Sputnik / Юлия Калинина

Kuid teisest küljest paneb iga-aastase kvoodi ammendumine nii lühikese aja jooksul mõtlema, kas praegune protseduur üldse mõnd ülesannet Eesti elanike kasuks lahendab.

Püha lehm kaine mõistuse vastu

Eesti tööandjad on juba pikka aega pakkunud riigi juhtkonnale nende kvootide suurendamist määrani, mis tõesti aitaks väärtuslikke spetsialiste Eestisse importida. Kunagi vastuvõetud arv on aga kangekaelsetele rahvuslastest Eesti poliitikutele "pühaks lehmaks" muutunud – nad näevad igas saabujas ohtu eesti rahvale ja keelele.

Ja seda hoolimata asjaolust, et inimeste hulk, kes kvoodile loota võivad, ei hõlma näiteks pagulasi, keda EL tsentraliseeritult Eestisse saadab. Siia alla ei kuulu ka õpilased, kellest paljud satuvad mõne aja pärast lihtsalt nende ebasoovitavate inimeste hulka, kellega poliitikud enda sõnutsi vaeva näevad.

Näiteks tekkis käesoleva aasta alguses väga kahetsusväärne olukord, kui immigratsioonikvoodi ammendumise tõttu ei saanud mitmed Vanemuise teatri välismaised kunstnikud juba jaanuari esimestel päevadel oma elamislubasid pikendada.

Viimati ei suudetud leida vajalikku kvooti Tallinna ja kogu Eesti uuele metropoliidile Jevgenile, kes saabus Eestisse endise metropoliidi Korneliuse kohale. Selliseid juhtumeid on palju.

Järjekorrad on moes

Muidugi ei suuda väike Eesti oma väravaid kõigile avada, kuid mõistliku kompromissi võib leida. Ja selles mõttes on siseministeeriumi katse kvoodi osas vähemalt midagi ette võtta väga õige samm. Tõsi, ilma sisserände lubatud protsendi suurenemiseta venitab see kogunenud järjekorra vaid ajas pikemaks.

See tähendab, et inimesed, keda riik vajab, ei saa kunagi siia seaduslikult elama tulla, loovutades oma kohad turule neile, kes sisenevad nn "tagaukse kaudu" – kasutades raha teenimiseks viisavaba reisiõigust, õpilasviisasid (Aafrikast pärit sisserändajad) – ja lihtsalt EL-st tsentraliseeritult saadetavaile pagulastele jne.

EAS alustab Mainor ASiga koostööd välisspetsialistidele suunatud teenuskeskuse loomiseks, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Muide, Eesti jaoks on järjekordade ja kära tekitamine tühjal kohal kahjuks tavaline asi. Meenutagem kasvõi tasuta eesti keele kursuste järjekordi, kuhu pääseb vaid esimestel minutitel pärast järjekordse vooru avamist.

Soovi korral oleks riik selle probleemi juba ammu lahendanud, suunates kõlavanimelistele, kuid kasutuile integratsiooni PR-kampaaniatele mineva raha hoopis täiendavate keelerühmade avamiseks.

Kuid nii, nagu seaduslike sisserändajategi puhul, sekkub ka siin külm arvestus: poliitilist reklaami on lihtsam üles ehitada kärale ja keeldudele, samal aja kui valdkonna kaalutletud reguleerimine on väga töömahukas protsess, mis nõuab ebapopulaarseid selgitusi ja otsuseid.

Kuid arvatavasti kirjeldab just see lähenemine riigimehelikku mõtlemist. Küsimus on selles, kas tänapäevased Eesti poliitikud on selleks võimelised?

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks: 

Igal aastal lahkub Tallinnast tuhandeid inimesi

Ekspert: Eesti võimud mitte-eestlastest eriti ei hooli

Siseminister soovitas töökäsi kõigepealt Eestist otsida

73
Tagid:
analüütika, migratsioon, majandus, tööjõud, kvoot, sisseränne
Teema:
Migratsioon Eestis (87)
Samal teemal
Migratsioon Eestis