Eesti keele rong teel Narva

Eesti keele maja Narvas seisab püsti, aga rong on ammu läinud

69
(Uuendatud 17:21 06.10.2019)
Eesti keele maja ja Integratsiooni Sihtasutuse peakontori avamist Narvas on meedias laialt reklaamitud, kuid seni pole keegi esitanud elementaarset küsimust: miks ei tehtud seda juba veerand sajandit tagasi?

Küllap ütleb mõni, et parem hilja kui mitte kunagi. Sputnik Eesti kolumnist Fjodor Gussev arutleb, et seekord ei oleks tal õigus, sest Eesti iseseisvudes 1991. aastal alanud ja seniajani kestev kohalike venelaste sunniviisilise eestistamise kampaania on viimastelt ära võtnud enamiku positiivseid stiimuleid eesti keele õppimiseks, samas negatiivsed stiimulid on tekitanud ainult sisemist vastuseisu.

Minister Helmel on täiesti õigus: Eesti kaks suurimat kogukonda ei pea omavahel suhtlema kolmandas keeles. Muidugi sel juhul, kui nad suhtlevad nagu võrdne võrdsega. Märksa loogilisem oleks, et nad suhtleksid selle poole emakeeles, mis on igas konkreetses elusituatsioonis mugav, ehk eesti või vene keeles. Just nii, aga mitte eranditult eesti keeles, nagu soovivad Eesti poliitikud.

Miks seda ei juhtu? Eesti rahvuslased vastavad kindlasti: sellepärast, et laisad venelased ei oska eesti keelt. Seejuures ei vasta see enam ammu tegelikkusele. Sotsioloogiliste uurimuste andmetel ei oska üldse eesti keelt ainult 10% Eesti elanikest. Ülejäänud seda erinevatel tasemetel oskavad, kuid ei räägi. Nad eelistavad üle minna inglise keelele. Eriti noored.

Kasvõi suahiili keeles

Põhimõtteliselt võib inglise keele asemel olla ka mis tahes muu keel, mida mõlema kogukonna esindajad õpivad. Ma olen näinud noori eestlasi ja venelasi, kes suhtlevad omavahel prantsuse, saksa ja isegi eesti keelega suguluses olevas soome keeles. Aga mitte eesti või vene keeles, mida väga sageli mõlemad pooled samuti oskavad. Muidugi on ka erandeid, aga käesoleval juhul need ainult kinnitavad reeglit. Miks see nii on?

Venelased on ju pandud vägisi eesti keelt õppima kasutades selleks eranditult negatiivseid stiimuleid Keeleinspektsiooni, kodakondsusest ilmajätmise ja töö saamise piirangute näol.

Väga paljud on selle tulemusel keele "piitsa hirmus" ära õppinud, kuid kasutavad seda ainult äärmisel juhul, eelistades suhelda mistahes muus "neutraalses" keeles. Ja sellisest suhtumisest üle saada on nüüd juba väga keeruline.

Kui venekeelsed tunnevad, et nende õigusi emakeeles suhelda ja haridust omandada järgitakse täielikult, lakkavad eestlased pidamast venelasi vaenlasteks ja negatiivsetelt riigikeele kasutamise stiimulitelt minnakse üle positiivsetele, hakkab eesti keel kohalike venelaste ja eestlaste vahelises suhtluses kõlama kahtlemata sagedamini. Kui naaber suhtub sinusse viisakalt ja austusega, tekib ikka tahtmine talle samaga vastata.

Kuidas muuta mainekujundus positiivseks stiimuliks

Eesti keele maja avamine Narvas on väga hea žest, mis võimaldab huvilistel õppida eesti keelt ilma sunnita, lihtsalt huvist. Peaasi, et see asutus ei muutuks järjekordseks poliitilise mainekujunduse ja projektiraha pesemise kohaks.

Muidugi näevad üksikud keeleõppekampaaniad rongides või venelaste ja eestlaste ühised teejoomised kenad välja, kuid tegeliku keeleõppimise seisukohast saavad tulemusi anda ainult pikaajalised programmid, näiteks kestvad eesti keele kursused kõigile soovijatele.

Kui kunagi saab riigis olema palju eesti keele maju ja need suudavad lahendada terava kohtade puuduse tasuta eesti keele kursustel, saab sellest mitte-eestlastele väga hea positiivne stiimul. Just sellest olekski riik pidanud 1991. aastal alustama.

Kuid ma kardan, et nii nagu Eesti poliitikud ei olnud tollal valmis lahendama keeleoskuse küsimust ilma konfliktideta, ei ole nad valmis seda tegema ka praegu. Ja sellepärast tasuks minister Helmel, kes peab ingliskeelset suhtlust eestlaste ja venelaste vahel perversseks, lihtsalt peeglisse vaadata.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

69
Tagid:
keeleõpe, integratsioon, eesti keele maja, Eesti, Narva
Samal teemal
Ja siis jäi neid kaks
TÜ asub koolitama tulevaste eesti keele majade töötajaid
Elu ise motiveerib Eesti piiriäärseid elanikke vene keelt õppima
Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon
Mis keeli Tallinnas kõneldakse