Rootsi kardab Venemaa tuumalööki, illustreeriv foto

Rootsi kardab Venemaa tuumalööki. Ja peidab sõjalised rajatised maa alla

205
(Uuendatud 17:56 05.10.2019)
Kui väga kaua korrata sõna "halvaa", võibki magus maik suhu tulla. Tegemist on illusiooniga, enesesisendusliku magususega. Seesama käib propaganda kohta. Kui inimestele midagi aastate kaupa aina kinnitada, hakkavad nad neisse väidetud kimääridesse ajapikku uskuma.

Eks üles vaadates kõik näha, teate ju küll. Kui üht tuntud nõukogudeaegse laulu sõnu pisut parafraseerida, siis võivad need hea tahtmise korral kirjeldada just Rootsis toimuvat, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin. Stockholm otsustas kolida oma mereväejuhatuse vanasse külma sõja aegsesse maa-alusesse baasi. See muljetavaldav betoonist ja graniidist rajatis suudab tuumarünnalule vastu pidada.

Või mida siin mereväestaabist rääkida. Sessamas kohas pealinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel on ka maa-alused sadamad, kus laevad võivad varjuda, ka tunnelid ning isegi haigla. Ühesõnaga, kogu taristu kujuteldavalt Venemaa võimsaima relvaga sooritatava salakavala ja halastamatu rünnaku puhuks. Isegi kui maapinnal pole enam kedagi vastupanu osutamas, saabub maa alt abi ja juhtimine on tagatud.

Kõik see kokku sarnaneb anekdoodiga. Aga naerda enam ei tahaks – sellest hetkest peale, mil NATO peasekretär Jens Stoltenberg hirmutas maailma "infoga" sellest, et Venemaa olevat 2013. aastal korraldanud õppused, mille käigus modelleeriti tuumasõda Rootsiga. Siia võib lisada mõne aasta eest seda Skandinaavia riiki raputanud uudise selle kohta, et Rootsi territoriaalvetes olevat märgatud Vene allveelaeva.

Генеральный секретарь НАТО Йенс Столтенберг
© AFP 2019 / Thierry Charlier
NATO peasekretär Jens Stoltenberg

Seda ei leitud, nagu ei leitud ka mingeid jälgi allveelaeva sete, nagu öeldakse, jäi hulpima. Ning nüüd me juba teame, et esimest korda üle pika aja plaanib Stockholm suurendada oma relvajõudude eelarvet. Juba on taastatud ajateenistus ja majapidamised on saanud kohustuslikud teabevoldikud soovitustega tuumasõja puhuks.

Takkapihta püüavad nii meediakanalid kui ka Rootsi neutraalse staatuse kaotamisest ning NATO-ga liitumisest huvitatud poliitikud sees- ja väljaspool riigipiire agarasti hüsteeriat üles kütta.

Nende harjumuspäraseks võtteks on pakkuda pajatusi sellest, et näete nüüd, kus on Krimm, ja on ka teisi Venemaale lähedal asuvaid alasid, kes peaksid kartma sissetungi ja oma kaitsevõimet tugevdades valvel olema.

Kord siin, kord seal tekivad mingisugused "uudised" Venemaa eriüksusest Norras, Moskva plaanidest Poolale ja Baltimaadele kallale tungida, ja muud seesugust jama. Aga kui seda on palju, teeb see oma töö ära. Rootsi avalik arvamus muutub pidevalt. Alliansiga ühinemise vastaste arv, mis veel mõne aasta eest oli tohutu, kahaneb.

Kuskuures poliitikud unustavad kõnelda Rootsi kodanikele eelistest, mida neutraalsus neile pakub, ja suurtest miinustest, mida liitumine mis tahes sõjalise blokiga enesega kaasa toob, liiati kui see leiab aset vastasseisus poole maailmaga. Aga ega neil muuseas olegi kohustust oma rahvast harida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Loe lisaks: 

205
Tagid:
analüütika, tuumasõda, julgeolek, mereväebaas, Venemaa, Rootsi
Samal teemal
Rootsi süüdistas Venemaad oma riigi õhuruumi rikkumises
Baltlaste hirmude tõttu muutsid rootslased turistide saare polügooniks
Miks Rootsi õhujõud Kaliningradi all luuramas käivad
Professor Merkel: väited Krimmi annekteerimisest on propaganda