Kaitseväelased õppustel

Balti militarismi tunnused: tundmatud droonid, huupi lendavad mürsud ja raketid

503
(Uuendatud 10:01 03.10.2019)
NATO üha suureneva aktiivsuse taustal Balti riikides toimub palju dramaatilisi sündmusi ja kurioosseid juhtumeid, mis iseloomustavad alliansi vägesid mitte just parimast küljest.

Lätis on lõppemas NATO sõjalised õppused Silver Arrow, veidi varem toimusid seal Furious Hawki nimelised manöövrid ning oktoobri lõpul algavad õppused Furious Axe. Raadio Sputnik sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko valik illustreerib piirkondliku julgeoleku tegelikku allakäiku.

Kanada juhitavate Lätis asuvate Põhja-Atlandi alliansi, sealhulgas Poola, Slovakkia, Sloveenia, Leedu ja Eesti liitlasüksuste – tuhanded täies relvastuses sõjaväelased koos kogu oma varustusega on juba oma "võimekust" näidanud. Samal ajal tunduvad NATO väed ja Läti sõjaväeobjektid tundmatute droonide massirünnakute ees kaitsetuina.

Kohaliku meedia teadete kohaselt pole Läti relvajõud viimase kahe kuu jooksul suutnud takistada ühtki droonide sissetungi – need lendavad süstemaatiliselt sõjaväeobjektide läheduses või otse nende kohal, kaamerate nähtut karistamatult tundmatutele operaatoritele edastades.

Läti isamaaline avalikkus on nördinud, et tuntud SS-vägede fänn, kaitseminister Artis Pabriks olukorda ei kommenteerinud. Vabariigi kaitsejõud märkisid vaid: "Julgeolekukaalutlustel on see teave ainult ametkondlikuks kasutuseks ja sel on piiratud juurdepääsu staatus, kuna toimunu on seotud meie lahinguvõimekusega".

Vigade või ametialase küündimatuse varjamine sõjasaladuse looriga on vägagi mugav. Kuid vastutustundetus ja kontrolli puudumine võivad olla veelgi ohtlikumad. Nii sattusid 7. septembril Daugavpilsi polügooni lähedal metsas seenelised tule alla. Kaitsejõudude ametlikku kommentaari ei järgnenud.

Tõepoolest, keegi ei peaks pahandama – haavatuid ega hukkunuid ei olnud, kõik kuulid lendasid ilma kaaskodanikke tabamata.

Varem tulistasid Läti armee suurtükiväelased kogemata Sejsi rajooni tsiviilelanikke. Juhtunu tunnistaja Andis kirjeldas: "Puhkepäev, me lõõgastusime, kolmeaastane poeg mängis õues. Ja korraga kõlas vali kärgatus, otsekui meie kõrval ... Kohe oli selge, et miski kukkus otse hoovi. Tõusis suits, me läksime välja ja nägime, et mürsk maandus meist 100 meetri kaugusel."

Adaži polügooni lähedal Garkalnes sattus traktorist ühe eramaja territooriumi koristades miinilaole. Võimsa laskemoona plahvatuse korral võinuks kannatada saada palju rahumeelseid lätlasi.

Tõenäoliselt loodi peidik kaitsejõudude või omakaitse poolt partisanivõitluseks "Venemaa agressiooni" puhuks. Vabariigi kaitseministeerium märgib, et täna on omakaitses Zemessardzes üle 8 tuhande inimese ja nende arv võib lähiaastatel poolteist korda suureneda.

Neile on kavas anda rohkem relvi ja varustust, sealhulgas laskemoona ja soomukeid. Tõenäoliselt peaksid tõelise vabariigi patrioodi jaoks plahvatused ja lasud kõlama sama kaunilt kui sfääride muusika.

Olukord on rahutu ka Leedus ja Eestis. Hispaania õhuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 tulistas mullu augustis Eesti lõunaosa kohal kogemata välja õhk-õhk tüüpi raketi. See kukkus alla inimtühjale alale, kuid oleks võinud tabada ka tsiviilisikuid. On teada, et Ameerika raketil AIM-120 AMRAAM on 20 kg kaaluv lõhkepea, mis lendab kuni 180 kilomeetri kaugusele. Otsetabamuse korral käivitub kontaktsütik.

Baltimaade põllumeestel on õige aeg kaevata aedadesse pommivarjendid – ameerika mitmeotstarbelised hävitajad F-35 Lightning ja 50 aastat vanad strateegilised pommitajad B-52H Stratofortress saabuvad peagi regiooni kitsukesse õhuruumi. "Strateegid" põlevad vahel otse õhus.

Balti regiooni on kogunenud liiga palju NATO relvi ja see loob objektiivsed tingimused intsidentideks laskemoonaga. Muide, varasematel aastatel on USA pöördumatult kaotanud enam kui 10 tuumalõhkepead.

Washingtoni liitlastel on aeg pingutada ka seoses ameeriklaste hiljutise INF-lepingust väljaastumisega. Leedu, Läti ja Eesti territoorium on Ameerika keskmaarakettide paigutamiseks optimaalne, nende asukoht jääks Moskvast vaid 600 kilomeetri kaugusele (vana Pershing-2 raketi lennuaeg oleks vaid pisut üle kolme minuti).

Pole juhus, et Venemaa välisministeeriumi tuumarelva leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli osakonna direktor Vladimir Jermakov märkis mõni aeg tagasi: "Mõned Washingtonist sõltuvad riigid teesklevad, et midagi ei toimu, või kardavad isegi mõelda olukorra provokatiivsusele, kus 21. sajandi Euroopas käivad ettevalmistused tuumakonfliktiks tuumarelvavabade riikide kaasamisel."

Need sõnad on adresseeritud ennekõike Balti riikidele, mille territooriumil on loodud USA ja NATO arsenalid ja rekonstrueeritud sõjaväelennuväljad, mis on võimelised vastu võtma igat tüüpi lennumasinaid.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seiskohaga.

Lugege lisaks:

503
Tagid:
julgeolek, vahejuhtum, militariseerimine, Baltimaad
Teema:
NATO idarindel (265)
Samal teemal
USA premeeris Baltikumi kiitusega, Venemaa aga avas NATO suhtes silmad
NATO mänguasjad Lätis
Ekspert: NATO kummutab müüdi Vene ohust
Politoloog: NATO kiivris Sven Mikser on ajastu fotosümbol