Sõjaline väljaõpe arktilistes tingimustes.

Jälle venelased? Kust kasvavad Norra libauudiste jalad

124
(Uuendatud 16:21 02.10.2019)
Tänu Norrale algas töönädal Venemaa tavapärasest lõbusamalt. Esmaspäeval ilmus uudis, et Norra luure avastas oma territooriumil Venemaa eriüksused.

Norra sõjandusele spetsialiseerunud väljaande AldriMer "sensatsiooni" kohaselt tegutsesid Venemaa "taktikalised üksused nii Teravmägedel kui ka Norra mandriosas". Viimasel juhul tsiviilriietuses. Nad viisid läbi oluliste taristuobjektide luuret, paigaldasid tehnilisi seiresüsteeme ja andureid, kirjutab RIA Novosti autor Irina Alksnis.

Meedia viitas koguni neljale allikale kolmest riigist, mis kõik "jahmatavat teavet" kinnitasid, ja luureandmetele, mida muuhulgas olevat hankinud Ameerika luurelennukid. Väljaanne seostas Venemaa sõjaväe tegevust äsja lõppenud kahekuulise Põhjalaevastiku laevade suuremahuliste õppuste perioodiga. 

Lisaks vihjas väljaanne läbipaistvalt, et Venemaa ohu vastase võitluse hoogustumine Norras on otseselt seotud oktoobris eelseisva kaitseeelarve tutvustamise ja soovitustega riigi relvajõudude pikaajalise arengukava kohta.

Igal juhul oli tegemist hämmastava fantaasiate kollektsiooniga koodnimega "Venelased tulevad!", mis sai täiendust veel ühe huvitava eksponaadi ja imelise meemiga "tsiviilriietuses eriväed", millel on head võimalused klassikaks saada.

Kuid kogu teravuse taga, mille Norra meedias ilmunud artikkel meie riigis (Venemaal – toim.) tekitas, on kaduma läinud tähelepanuväärne nähtus, mis maailmapoliitikas, sealhulgas "Venemaa ohu", "Vene jälje" ja "Kremli armee" otsimisel üha enam märgatavaks muutub.

Probleem pole mitte selles, et seda otsitakse ja isegi leitakse, vaid selles, et see kõik omandab vorme, mis tunduvad ausalt öeldes kummalised ja ebaterved - sõna otseses mõttes.

James Forrestal oli silmapaistev USA riigimees, esimene kaitseminister ja tõeline Ameerika patrioot, kes võitles kompromissitult Nõukogude ohu vastu, mis, muide, külma sõja tingimustes oli vägagi reaalne.

Kuid hulluks ei minda mitte ainult üksikult. Mõnikord areneb kinnisidee või hirm inimestes kollektiivseks maaniaks ja mõnikord isegi massipsühhoosiks. Näiteks rootslased oma rysskräckeniga (see on rootsi keeles eriline sõna, mis tähendab "venelaste hirmu") võiksid sellest palju rääkida.

Nii näiteks on selles Skandinaavia riigis viimastel aastakümnetel tõeliseks sotsiaalseks ja kultuuriliseks nähtuseks kujunenud müütiliste Venemaa allveelaevade otsimine. Ainuüksi aastatel 1980–1995 registreeriti 6437 rootslaste teadet meie (Venemaa – toim.) allveelaevade nägemisest (muide, ükski neist ei leidnud kinnitust).

Kuna keegi pole individuaalsete (ja kollektiivsete) psüühikahäirete eest kaitstud, on igas süsteemis mehhanismid, mis hoiavad ära nende mõju riigile ja tema poliitikale.

Praegu aga elame me hämmastaval ajal, mil see riigipoliitiline põhipostulaat lastakse läänes järjekindlalt allatuult kõige järgi otsustades üsna teadlikult. Ehkki see puudutab kaugeltki mitte ainult meid (venemaalasi – toim.), avaldub see tendents võib-olla kõige ilmekamalt ja eredamalt just Venemaa osas.

Viimastel aastatel raudse järjekindlusega avalikkusele paisatud "highly-likely" ja "tõendid on meil olemas, kuid me ei näita neid teile" on juba harjumuspäraseks saanud. Fakte ei märgata põhimõtteliselt, isegi siis, kui Moskva vehib nendega otse nina all (nagu näiteks Süüria Doumas toimunud võltsitud gaasirünnaku tunnistajad, kes toodi Haagis toimunud briifingule).

Eriprokurör Muller uuris kaks aastat Donald Trumpi sidemeid Kremliga. Ameerika Ühendriikide presidendile esitatud süüdistused tundusid esialgu absurdsed, kuid Ameerika juhtkonna kõrged esindajad suhtusid nendesse täie tõsidusega.

© REUTERS / Tom Brenner
USA president Donald Trump
Selle töö mõttetus ei heidutanud neid üldse ja nüüd kavatsevad nad otsida sellist veendumust kinnitavat kompromiteerivat materjali kõige kõrgemal tasemel telefonivestluste mahakirjutustest.
Reaalsuse kangekaelne ignoreerimine ning selle asendamine soovitud ja mugava maailmapildiga ei saa lõppkokkuvõttes mõjutada hinnangute adekvaatsust ja sellest tulenevalt reageerimist ilmnevatele asjaoludele. Olukorda raskendab avaliku arvamuse muutumine liberaalse poliitkorrektsuse ideoloogia raames vaimuhaiguseks kui selliseks.

Lääs on edukalt läbinud tee kaastundest vaimselt ebatervete inimeste vastu, nende kaasamiseni ühiskonda tervislike kodanikega võrdsetel alustel. Ja sel puhul saab teda ainult õnnitleda.

Kuid nüüd juurutatakse kiirkorras häirete võrdsustamist normiga, mille puhul ei kohaldata mingeid piiranguid - ja nüüd on juba alaealine ulatuslike psühhiaatriliste diagnoosidega tüdruk saamas rahva tribüüniks ja meie aja mõjukaks poliitiliseks tegelaseks.

Tõsi, endiselt jääb õhku küsimus, kuidas peaksid reageerima tervete riiklik-poliitiliste süsteemide järkjärgulisele mõistusekaotusele kõik ülejäänud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks:

124
Tagid:
haigus, eriüksus, Venemaa, Norra
Teema:
Meedialahingud (254)
Samal teemal
Breiviki fenomen: rassistide tapatalgud Uus-Meremaa mošeedes
Norra: hädaolukorras saame loota vaid Venemaa abile
Norra päästjad leidsid merre kukkunud Vene kopteri
Norra poliitik: läänemaailmal tuleb Krimm Venemaa osaks tunnistada