Greta Thunberg

Uus arvamusliider ennustab Venemaale katastroofi. Ja mitte ainult talle

816
(Uuendatud 09:31 29.09.2019)
Kuidas Rootsi "kiiksuga tütarlaps" sai aastaga planeedi tähtsamaks inimeseks ja mis inimkonnale uue ikooni tagant terendab, uuris Viktor Marahhovski.

Esmaspäevalб 23. septembril ametlikult planeedi tähtsamaks inimeseks saanud Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg hõivas lõpuks maailma uudised, kirjutab RIA Novosti vaatleja Viktor Marahhovski.

Austraalia peaminister kommenteerib Greta Thunbergi avaldusi ja hoiatab noori "tarbetu paanika" eest kliimavallas. Greta Thunberg peaks ühinema ametiühingutega, et võitlus käiks samaaegselt nii kliima kui ka töötajate õiguste eest, nõuavad moesolevad radikaalseid publitsistid. Ainult nii võivat võita.

Greta Thunberg läks trollimislahingusse Donald Trumpiga. Ameerika president ütles tüdruku ÜRO kõnetoolist valatud kirglikke pisaraid kommenteerides, et seda "rõõmsameelset tüdrukut, keda ootab ees helge ja särav tulevik, on meeldiv vaadata." Thunberg asendas vastuseks tema Twitteri kontol olevad elulooandmed Trumpi tsitaadiga. 

Meedia üritab mõista, kuidas üldse "kiiksuga tüdruk", kes alles aasta tagasi piketeeris üksi mingeid graniidiasutusi Rootsis, sai nüüd planeedi tähtsamaks inimeseks ja tunnustab professionaalsete mainekujundajate suurepärast tööd.

Greta Thunberg on "Anti-Trump", teatavad juhtivad meediaväljaanded. Ta on keskendunud tõenäolisele tulevikule, Trump aga kujuteldavale minevikule.

Kui nõrkus muutub tugevuseks

Sõltumata sellest, kuhu Põhja-Euroopast pärit koolitüdruku edasine elutee viib, on fenomen juba sündinud. Miljon-poolteist kooliõpilast kogu maailmast käivad õppimise asemel aeg-ajalt "kliimastreikidel", rangetes ülikondades täiskasvanud kuulavad alandlikult neile adresseeritud sõimu ja ettevõtted on hirmunult vait.

Ta on tüdruk ja keegi ei saa tema peale komprat leida - tal lihtsalt pole elulugu. Tal on Aspergeri sündroom - see tähendab, ta on nii kaitsetu, et sellest kaitsetust loomusest on saanud tema absoluutne soomuskaitse. Igaüks, kes püüab tema arengupeetusele tähelepanu juhtida, matab end ise, kui saast ja lurjus.

Fox News eetris nimetas üks kommentaator teda mõtlematult "vaimuhaigeks". Telekanal palus seepeale avalikult vabandust ja lubas, et see kommentaator enam tema eetrisse ei ilmu.

Грета Тунберг во время одиночного пикета против изменения климата у здания парламента в Стокгольме. 30 ноября 2018
© AFP 2019 / HANNA FRANZEN
Greta Thunberg Stockholmi parlamendihoone juures toimunud kliimamuutuste vastasel üksikpiketil 30. novembril 2018.
Ta on koolitüdruk - see tähendab, et tema avaldusi ei saa kritiseerida, sest alaealiselt ei saa keegi nõuda põhjalikke teadmisi. Ta pole teadlane, kuid talle osundavad hüperlingid kõikides "roheliste" teadusuuringutes. See tähendab, et "üldiselt on tal õigus" ja konkreetsetes punktides peavad tema kriitikud võitlema mitte tema, vaid tuhandete täiskasvanud keskkonnakaitsjate armeega.

Muide, Greta on veel ka vegan, protestib autoritarismi vastu Venemaal ja toetab LGBT-d. See aga tähendab, et lisaks ökoliikumisele toetavad teda ka muud lobistide armeed, mis on moraalsete massihävitusrelvade loosungihoidjad. Seksuaalvähemuste puhul on asi selge. Venemaaga, tema süsivesiniku mordori ja heteroseksuaalsest valgest mehest riigipeaga, kus vabadusi piiratakse, samuti.

Kuid ka neetud lihast loobumine on võimas globaalne trend koos oma lobistide ja ärihuvidega. Neil päevil kutsus isegi selline ülimalt autoriteetne arvamuskanal nagu Bloombergi äriinfoagentuur inimkonda üles "vähemalt kord nädalas lihast loobuma".

Praegu transleeritakse tema kaudu peamiselt rohelist energiat, kuid tulevikus ei takista miski suunamast Gretat loomade või transformerite õiguste kaitsele ja niis nimekirja järgi ikka edasi. Greta etendab teatud mõttes rubiini osa laserseadmes, teda saab protestienergiat täis pumbata ja minevikku kinni jäänud isikutele või asutustele saata ning kõikeläbiva kiirega läbi põletada.

Olemine ei defineeri enam teadvust

Ja nüüd tulebki tegelikult kõige huvitavam osa. Abstraheerugem tütarlaps Gretast ja leidkem ühine nimetaja kõigile revolutsioonilistele kampaaniatele, mis temast lipu ja kultuse tegid. Kas on midagi ühist võitlusel globaalse soojenemise vastu, võitlusel transsooliste laste õiguste eest, võitlusel feminismi eest ja patriarhaadi vastu ning võitlusel loomade õiguste eest?

Tundub, et jah, ühine revolutsiooniline nimetaja on täiesti olemas. Lühidalt võiks selle sõnastada: "olemine ei määra enam teadvust". See tähendab, et kogu senise ajaloo vältel elas inimkond nii, nagu olud seda sundisid. Inimesed kündsid loodusmaastikku ja külvasid sinna oma kaalika - sest midagi pidid nad sööma.

Inimesed kasvatasid määgivaid, ammuvaid ja ruigavaid kariloomi, lüpsid neid ja veristasid julmalt enne ärasöömist, sest nad pidid kuskilt valku saama.

Inimesed ühinesid binaarsetesse perekonnarakukestesse, kuna nad pidid ellu jääma, ja see oli kõige usaldusväärsem ellujäämisstrateegia. Inimesed olid sunnitud ühinema rahvustesse ja arendama endale riike koos relvajõududega, nad olid sunnitud maa seest süsivesinikke hankima jne.

Сторонники шведской активистки Греты Тунберг во время акции против изменения климата в Риме
© AFP 2019 / ANDREAS SOLARO
Rootsi aktivist Greta Thunbergi toetajad Roomas kliimamuutuste vastase aktsiooni ajal
Kuid nüüd seda "sundust" enam pole. Nüüd on tsivilisatsioon revolutsioonilise ideoloogia praeguse versiooni kohaselt saanud nii võimsaks, et miski ei peaks meid enam millekski "sundima".
Inimesed saavad kasutada rangelt taastuvaid ja keskkonnasõbralikke energiaallikaid - päikest, tuult ja meretõusu (ärge küsige, kuidas näiteks meie kliimaga Venemaal oleks võimalik elada vaid päikesepatareidel. Asi pole reaalsuses, vaid kontseptsioonis.).

Inimene on revolutsioonilise ideoloogia versioonis lõpuks looduse kuningas ja universumi valitseja. Ta on nüüd kõikvõimas. Kuid siin on üks "aga". Kuigi inimkond pole enam "sunnitud" elama nagu varem, siis tuleb välja, et nüüd "peab" ta elama uutmoodi. Ja siit edasi algab tõeline sõda. Sõda selle pärast, kellele me kõik võlgneme.

Ja mida täpselt me võlgneme. Inimkonnale arve esitanud võlausaldajate nimekiri on juba kindlaks määratud. Nendeks on kõik, keda kaitsetu loomuse tõttu on varem ahistatud. Selleks on metsik Loodus, mille jõhkra lüpsmise, kündmise ja söömise peaksid inimesed lõpetama.

 Nendeks on erivajadustega ja arengupeetusega inimesed, keda varem peeti haigeteks ja seetõttu ei arendatud, kuid nüüd tuleb nende eest hoolitseda ja neid arendada. Nendeks on algeliste ühiskondade liikmed, kes viljelevad oma kultuste maagiat täiskuul ning kummardavad Jumalaema ja Sarvilist (nemadki ägasid sajanditepikkuse "nõidade ja paganate jahi" all). See on vaid lühike loetelu nendest, kellele me nüüd võlgneme.

Nende nõrkus on nüüd nende peamine tugevus. Kuna inimkond on endalt sunni ikke heitnud, peab ta nüüd vabatahtlikult aktsepteerima uut, väga kõlbelise vabaduse iket. Tavatähenduses - ärge sööge liha, sõitke ühistranspordiga või käige jala, ärge lennake lennukiga, loovutage palk ebasoodsas olukorras olevatele kategooriatele ja ärge minge nendega vastuollu.

Paradoks on aga selles, et tegelikult on tegemist katsega maailmareligiooni kehtestada. Jumala asemel on selles mingi "loomus", kõik muu on aga tuttav: on olemas nii tungiv üleskutse pattu kahetseda, apokalüpsise lähenemine ning inimkonna jagunemine päästetud vastutustundlikeks tallekesteks ja truudusetuteks kitsedeks ning isegi süütu neitsi.

Ja see juba iseenesest räägib sellest, kui vähe on maailm tegelikult muutunud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda kirjastaja seisukohaga.

Lugege lisaks:

816
Tagid:
protestiaktsioon, massiline, kliimasoojenemine, elukeskkond, Rootsi
Samal teemal
Uuring: Rootsi on kliimamuutusega võitlemises edukaim
See on kõigi kohustus – millest Kersti Kaljulaid ÜRO Peaassambleel rääkis
Trump viskas nalja kliima soojenemise üle
Häirekell kõigile - Venemaa kliima muutub
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega