Eesti keele rong sõidab oma esimesele reisile Narva.

Eesti keele õpe võõrtöölistele - ulmeline missioon

53
(Uuendatud 17:01 26.09.2019)
Massiline sisseränne Ukrainast, Aafrikast ja idamaadest Eestisse on pannud poliitikud valiku ette – kas üritada õpetada neile kohalike venelaste eeskujul eesti keelt või pehmendada keelenõudeid, teadvustades olemasolevate ellurakendamise võimatust.

Häda tuli sealt, kust seda oodatagi ei osatud. Eesti poliitikud on aastaid oma valijaid nuumanud muinasjuttudega kurjadest venelastest, kes ei taha eesti keelt õppida. Paljud Eesti tuntud inimesed on keeleõppeprojektidega pannud aluse oma poliitilisele karjäärile ja mõnikord ajanud kokku ka isikliku varanduse, arutleb kolumnist Boriss Grigorjev. 

Nüüd aga on täiesti arusaamatu, mida teha saabuvate põgenike, zarobittšanide (välismaal töötaja - ukraina keeles – toim.) ja arvukate "üliõpilastega", kes saavad imekombel hakkama ka riigikeelt oskamata ja kelle ees Eestil on teatud kohustused – kas siis liitlassuhetest või sunnitult rahvusvahelisest õigusest tulenevalt.

"Võib-olla tuleks keeleinspektsiooni asemel luua keeleamet ja anda sellele rohkem võimalusi? Igal juhul peame kaitsma oma keelt ja jälgima, kes meie juurde tuleb, et kõik uued sisserändajad saaksid integreeruda - vastasel juhul lahkuksid nad Eestist," ütles kultuuriminister Tõnis Lukas intervjuus Vikerraadiole

Ebameeldiv tõde

Pagulastega (kuigi Eesti üritab kõigest väest nende vastu võidelda) on olukord selline, et Araabia ja Aafrika riikidest pärit sisserändajaid on Eesti linnade tänavatel üha enam. Olen kindel, et iga meie riigi elanik on seda juba märganud. Ametlikult nimetatakse enamikku neist "üliõpilasteks", kuid nimetus ei muuda asja olemust.

Eestis alles hakatakse rääkima zarobittšanidega seotud probleemidest. Näiteks kurdavad Tallinna munitsipaalpolitseinikud ühissõidukites piletita sõitvate, samuti nende ukrainlaste üle, kes töötavad ebaseaduslikult taksojuhtidena ja hülgavad oma vanad ja katkised autod pealinna tänavatel. Ajakirjandusse imbub mõnikord artikleid haarangutest ebaseaduslikele Ukraina ehitajatele. Kuid see on vaid jäämäe tipp.

Siseminister Mart Helme nimetas Ukraina töömigrante "homo sovjetikusteks" ja lubas mõelda, kuidas nende riiki sisenemist piirata. Praktikas saab seda ELs avatud sisepiiride ja Ukrainat toetavate poliitiliste otsustega, sealhulgas viisavaba reisimise valdkonnas, teha olema äärmiselt keeruline.

 Kui tööjõu massiline sisseränne Ukrainast Eestisse jätkub, meenutavad Eesti poliitikud juba mõne aasta pärast nostalgiaga põhjuseid, mis ajendasid neid laulva revolutsiooni ajal laulma "Peatage Lasnamäe!". Tuleb valida - kas jätkata Maidani laste ideoloogilist toetamist või säilitada sajanditeks emakeel.

Hamburgerite kasulikkusest

Eestivenelaste jaoks kujunev olukord lühiajalises perspektiivis ehk leevendust ei too, pikas perspektiivis võib see aga kujuneda üsnagi kasulikuks. Neil päevil ilmus ajalehes Äripäev juhtkiri, kus oli otsene üleskutse pehmendada abitööjõule eesti keele oskuse nõudeid.

 Varem pole Eesti juhtivate väljaannete toimetusartiklites midagi sellist lugeda olnud. Pole kahtlust, et selle põhjuseks on uued suundumused tööjõurändes. Seega vähehaaval saabub arusaam, et olukorraga polegi nii lihtne hakkama saada.

Erinevalt aastaid keeleliselt rõhutud kohalikest alandlikest venelastest tuleb nüüd kas teha järeleandmisi või minna tülli võimsate liitlastega. Mõlemad võimalused on erakordselt ebameeldivad ja võivad poliitikutele tähendada reitingute langust. Huvitav, mida ütleb kuulus talupojamõistus, mis on juba mitu korda ajaloos eestlasi aidanud?

© Sputnik / Deniss Grabussov
Mis keeli Tallinnas kõneldakse

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

53
Tagid:
Keeleinspektsioon, keeleõpe, keeleoskus, võõrtööjõud, Eesti
Samal teemal
Lõimumine rööbastele: Narva sõitis Eesti esimene keelrong
Eesti keele õpe on liialt seotud identiteediloomega
Vähene eesti keele oskus piirab tööalast arengut
Tasuta eesti keele kursustele on end kirja pannud üle 400 inimese