Eesti sooviks olla Venemaa sõltumatu partner, illustreeriv foto

Eesti sooviks olla Venemaa sõltumatu partner: mida selleks vaja on

76
(Uuendatud 15:54 18.09.2019)
Tallinn on häälestunud positiivsetele suhetele Moskvaga. Samuti kindlale edasiminekule – tahaks loota, et mitte teed pidi, mis on vanasõnas "heade kavatsustega sillutatud". Selleks on aga vaja täita teatud elementaarseid tingimusi.

President Kersti Kaljulaid ütles: meie riik peab Venemaaga iseseisvalt rääkima hakkama ja olema nende hulgas, kes arutavad Moskvaga koostöö ja edasiliikumise küsimusi.

Eesti riigipea sõnul tugevdas tema hiljutine visiit Venemaa pealinna ja kohtumine Vladimir Putiniga dialoogiks valmis oleva Tallinna positsioone, kirjutab raadio Sputnik autor Sergei Iljin.

Venemaa juht omakorda teatas tookord, et neid seovad Balti regiooniga ühised huvid. Lisaks kutsus Kersti Kaljulaid 2020. aastal Putinit Eestisse (seal toimub siis soome-ugri rahvaste kongress) ja avaldas lootust, et suhetes Vene Föderatsiooniga algab "uus soojenemine".

Üldiselt võib selline impulss olla vaid tervitatav, võttes arvesse Moskva äärmiselt keerulisi suhteid Balti riikide ja konkreetselt Eestiga.

President Kaljulaidi sõnad, et Tallinn peaks muutuma Venemaa suhetes subjektiks, tekitavad vaieldamatut austust. See on oluliselt parem, kui olla objektiks või instrumendiks kellegi teise mängus.

Президент Эстонии Керсти Кальюлайд
© AP Photo / Kamil Zihnioglu
President Kersti Kaljulaid

Tegelikult tunnistas ta otsesõnu lausumata, et varasematel aastatel – enne tema presidendiaega, oligi Eesti just selliseks lääne tööriistaks – Euroliidu, eriti aga USA kätes. Nad kasutasid Eestit ja teisi Balti vabariike häbitult Moskva survestamiseks, sealhulgas ka NATO laienemise kaudu, üksnes riikide geograafilise asukoha tõttu.

Tallinna ja Brüsseli ning Washingtoni täieõiguslikest võrdsetest suhetest ei saanud isegi rääkida. Ja ei saa ka täna. Sellistel puhkudel öeldakse: indiaanlaste olmeprobleemid šerifile huvi ei paku…

Kuid niipea, kui vajadus nende järele kaob (ja see on võimalik juba lähitulevikus), unustavad "kallid lääne partnerid" siinsed maad kohe ära. Balti eliit on sellest hästi teadlik, kasutades niinimetatud "Venemaa agressiooni" ja "idast lähtuvate ohtude" teemat halastamatult oma poliitilistel eesmärkidel.

Võib-olla on Kersti Kaljulaid uut tüüpi Balti riikide president. Kes seda teab. Tavaliselt moodustab ühel või teisel kujul Venemaa vastu suunatud antipaatia piirkonna liidrite poliitilise platvormi kohustusliku osa.

Kuid samal ajal peab pr Kaljulaid teadvustama, et "uueks soojenemiseks" on vajalik austus ka partneri huvide ja väärtuste suhtes.

Kui on soov midagi muuta, ei ole vaja põhjustada Moskva teravat ja negatiivset reaktsiooni teatud sündmuste või uusimate Eesti "traditsioonide" suhtes.

Nende hulka kuuluvad SS-veteranide iga-aastased kokkutulekud, mille suhtes võimud pehmelt öeldes silma kinni pigistavad. Ärge unustage, et Nürnbergi kohus otsustas: SS-is puuduvad eraldi elemendid või üksused, mis ei osalenuks kuritegudes. Lisaks on organisatsiooni kriminaalne olemus lõplikult kinnitatud ja seda ei saa vaidlustada isegi organisatsiooni üksikute liikmete juhtumeid arvesse võttes.

Kui Eesti peab end Euroopaks ja soovib Venemaaga normaalseid suhteid, siis on tal iga hinna eest vaja sellistest tigedatest ja isegi metsikutest tavadest loobuda. Seda ei saa millegagi õigustada, keeruline ajalooline taust kaasa arvatud. Kui Eestis midagi selles vallas muutub, hõlbustab see oluliselt Tallinna dialoogi Moskvaga.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Lugege lisaks:

76
Tagid:
poliitika, analüütika, EL, Eesti, Venemaa, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid
Samal teemal
Kaljulaid ESTO avamisel: peame mõtlema ja käituma kui üleilmne rahvas
Kaljulaid kritiseeris otsust taastada Venemaa õigused EN-is
Kaljulaid: varuge toitu ja tuletage meelde esmaabivõtted
Kaljulaid nimetas ENPA otsust Venemaa tagasivõtmiseks "häbiväärseks"
Edgar Savisaar: Kaljulaid kohtub Putiniga edaspidigi