Mstislav Rusakov Sputnik Eesti saates Õrn poliitika

Russakov: Helme ettepanekud on venelastele huvitavamad kui Keskerakonna omad

287
(Uuendatud 14:17 27.08.2019)
Tuntud õiguskaitsja Mstislav Rusakov rääkis Sputnik Eesti saates, miks Mart Helme lähenemine kodakondsuspoliitikale meeldib Eesti venekeelsetele elanikele rohkem kui "venesõbraliku" Keskerakonna pakutu.

TALLINN, 25. august — Sputnik. Sputnik Eesti saate "Õrn poliitika" (v.k. "Нежная политика") saatejuhil Alisa Blintsoval oli seekord külas mittetulundusühinguid Vene Kool Eestis ja Inimõiguste Kaitse Keskus "Kitež" juhtiv jurist Mstislav Rusakov, kes rääkis, mida ta arvab Eesti kodakondsuspoliitikast ja muudatustest selles.

Järjekordne "kosmeetika" kui mainekujunduslik käik

Jurist arvab, et haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ettepanek muuta kodakondsuse seadust pole midagi muud kui järjekordne PR-käik, mis ei too kaasa mingeid reaalseid muutusi. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" juht Alisa Blintsova ja külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

"See seaduseelnõu ei anna mingeid reaalseid õigusi: kui tavaline koolipoiss teeb põhikooli või gümnaasiumi eesti keele riigieksami ära tasemel B2, võrdsustatakse see eksam loomulikult kodakondsuse saamiseks vajaliku eesti keele oskusega, sest kodakondsuseksamil nõutakse riigikeele valdamist kõigest B1-tasemel. Järelikult see ei ole muutus keelenõuete osas, aid protseduuriline muudatus põhiseaduse tundmise eksami tegemisel," ütles ta, nimetades seda algatust "järjekordseks kosmeetikaks".

Peale selle märkis õiguskaitsja, et selle protseduuri lihtsustamisel polegi erilist mõtet.

"Eksamite tegemisega on probleeme pigem vanematel inimestel, pensionäridel ja invaliididel. Lahendused peavad olema radikaalsemad. Aga siin ei näe me midagi revolutsioonilist, sest miski ei muutu," lisas ta.

Ettepanekut loobuda eesti keele ja põhiseaduse eksamist eestikeelse kooli lõpetanutele kommenteeris Rusakov nii: "Kahtlane stiimul piinelda kaksteist aastat võõras keeles õppeaineid omandades, et teha ära see üsna lihtne eksam." 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

Pealegi, kui keegi on omandanud hariduse eesti keeles, ei ole tal üldse vaja kodakondsuse saamiseks keeleeksamit teha, sest eestikeelse õppeasutuse lõpetanu on automaatselt võrdsustatud eesti keele kui emakeele kandjaga ehk tasemega C2. Kõik see näeb välja imiteerimisena, et iga päevaga läheb elu Eestis järjest paremaks.

Mida pakub rahvuslane Mart Helme

Rusakovi arvates on rahvuslase Mart Helme algatus kodakondsuse seaduse muutmiseks märksa huvitavam ja ootamatum.

"Helme algatus näeb välja soliidsem, sest see tõesti muudab midagi. Praegu on nii, et kui lapse ühel vanemal on muu riigi ehk sedapuhku Venemaa kodakondsus, siis ei ole talle Eesti kodakondsust ette nähtud. Ta on automaatselt Venemaa kodanik ja olgu selle üle õnnelik.

Rusakov tuletas meelde, et 1991. aasta jaanuaris sõlmiti Eesti ja Venemaa koostöölepe, mille järgi Eestis elav inimene pidi saama endale vabalt valida emma-kumma, sealhulgas Eesti kodakondsuse.

 

"Seda lepet on Eesti pool rängalt rikkunud ja kuna see on jõus, rikub seda tänini! 1992. aastal oli 32 protsenti elanikkonnast Eesti kodakondsuseta. Ootamatult osutusid nad soovimatuteks "immigrantideks"," tuletas ta meelde.

"Aga eestlane sünnib juba Eesti kodakondsusega. Ta ei pruugi tunda põhiseadust ega isegi osata eesti keelt — näiteks kui ta on sündinud kusagil Austraalias. Aga Eestis sündinud venelane peab tõestama, et oskab keelt ja tunneb põhiseadust. Ainult sel juhul saab ta kodakondsuse," rõhutas Rusakov märkides oma õiguskaitsja kogemuste põhjal, et põhiseadust ei tunne vahel isegi kohtunikud, rääkimata lihtsurelikest.

Meeldiv pisiasi, kuid mitte probleemi tegelik lahendus

Rusakov märkis edasi, et kodakondsuspoliitikat on muudetud ka varem ja mitte alati paremuse poole. "Näiteks varem võis Eesti kodaniku abikaasa saada Eesti kodanikuks. Seda võimalust kasutasid paljud. 

Samuti võisid kodanikeks saada etnilised eestlased ja need, kes olid hääletanud niinimetatud "roheliste kaartide" alusel. Seega oli seadus inimeste suhtes lojaalsem. Aga veel 1990. aastatel andis seadus mittekodanike lastele õiguse saada kodakondsus," rääkis õiguskaitsja.

Ta jutustas loo tütarlapsest, kellelt võeti ametniku eksimuse tõttu saadud Eesti kodakondsus ja kes oli elanud viisteist aastat teadmisega, et ta on Eesti kodanik. "Kui see lugu meediasse jõudis ja seal suurt vastukaja tekitas, läksid üldsuse arvamused lahku. Ühed leidsid, et seadus on küll karm, aga see on ikkagi seadus, teised küsisid: "Milleks meile sellist seadust vaja on?"

Siis astusid lapse kaitseks välja poliitikud, õiguskantsler ja isegi president, kes leidis, et seadus on inimese jaoks, mitte inimene ei ole seaduse jaoks. Ja tütarlapse kodakondsus taastati. Samal ajal võeti vastu seaduseparandus, et kodakondsust ei tohi ära võtta, kui see on antud seadusevastaselt. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" külaline, õiguskaitsja Mstislav Rusakov

"Kuigi need on vaid meeldivad pisiasjad, saame me aru, et see ei lahenda probleemi. Probleemi lahendab kodakondsuse nullvariant," on Mstislav Rusakov veendunud.

Mittekodanikel on paljud õigused juba 30 aastat olnud piiratud

Õiguskaitsja usub, et enamik alaliselt Eestis elavaid kodakondsuseta isikuid ja välisriikide kodanikke tahavad Eesti kodakondsust.

"Küsitlus on näidanud, et enamik mittekodanikke tahaksid Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsust ei saa anda lihtsalt niisama. Inimene peab oskama eesti keelt.

Ühegi erakonna programmis ei ole eesmärki anda igale soovijale kodakondsus. Aga seda, et inimesed ise ei taha olla oma riigi kodanikud, räägivad enamasti need, kellel on Eesti kodakondsus olema," ütles Rusakov ja lisas, et mittekodanike õigused on suuresti piiratud.

Nad ei saa olla ametnikud, erakondade liikmed ja töötada väga paljudel erialadel, näiteks politseinike ja päästjatena. Peale selle märkis õiguskaitsja, et mittekodanikke ei loeta isegi rahvusvähemuse liikmeteks, sest Eesti seaduste järgi koosneb vene rahvusvähemus vene päritolu Eesti kodanikest. 

В программе Нежная политика правозащитник Мстислав Русаков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Saate "Õrn poliitika" salvestamine Sputnik Eesti prssikeskuses

Küsimusele rahvusvahelise üldsuse reaktsioonist kodakondsuseta isikute rohkusele Eestis vastas Mstislav Rusakov, et 2014. aastal soovitas ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee Eestile mitmeid meetmeid, sealhulgas kodakondsuse taotlemise protseduuri lihtsustamist, keeleoskusnõuete leevendamist ja infoabi andmist.

"Kodakondsus antakse maailmas vereõiguse (ius sanguinis) ja kohaõiguse (ius soli) põhimõttel. Komitee soovitas Eestil anda kodakondsus kohaõiguse järgi ehk kõigile, kes on sündinud Eesti pinnal. Kui Eesti need konventsioonid tõesti ratifitseeriks, väheneks mittekodanike arv märgatavalt," ütles Rusakov.

Saate venekeelset salvestist saate vaadata siit: 

Saate autori ja külalise arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Lugege lisaks:

287
Tagid:
Mart Helme, Mstislav Rusakov, keskerakond, EKRE, kodakondsus, Eesti
Samal teemal
Sõdurid keeldusid venelaste tapmist kiitvast laulust
Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki
Metsvendade laul Mozarti asemel
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega