Ämari lennubaas

Iseseisvus on ummikus: miks Eesti Pentagoni "sulandub"?

148
(Uuendatud 03:16 18.08.2019)
USA ja NATO üha laienev taristu Baltikumis ja Tallinna maniakaalne soov Pentagoni embuses lahustuda kujutavad Eestile nii sõjalist kui ka majanduslikku ohtu, leiab tuntud Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

TALLINN, 18. august — Sputnik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles kohtumisel USA senaatori Ronald Wydeniga, et Tallinn soovib arendada sõjalist koostööd Washingtoniga, sest just Ameerika Ühendriigid - peamine liitlane – on kõige aktiivsemalt aidanud Eestil Venemaa ohtude taustal oma julgeolekut tugevdada.

Урмас Рейнсалу на встрече с сенатором США Роном Вайденом
Urmas Reinsalu kohtumisel USA senaatori Ron Wydeniga

"Pole justkui midagi uut," ütles selle kohta Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko. Ta tuletas meelde, et Urmas Reinsalu on tuntud oma venevastaste avalduste poolest. Nii kutsus ta juulis Euroopa Liitu üles laiendama Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis "on üheks tõhusamaks vahendiks rahvusvahelise õiguse jämedale rikkumisele reageerimiseks ".

Военный эксперт Александр Хроленко
© Sputnik /
Sõjaline ekspert Aleksander Hrolenko

Hrolenko hinnangul kahjustavad sellised piirangud pigem Eestit ennast. Nii vähenes põllumajandustoodangu eksport Balti vabariigist Venemaale 2014. aastaga võrreldes peaaegu 70%. Kannatada on saanud ka transiidisektor - kümne aasta jooksul on vedude maht Eesti kaudu vähenenud neli korda.

Eesti välisminister teeb ettepaneku avaldada Moskvale survet kuni "Donbassi konflikti täieliku deeskaleerimiseni", kuigi Venemaa ei ole konflikti osapool ja Vene vägede viibimist Ukrainas ei suutnud kinnitada ka OSCE erivaatlusmissiooni juht Ertuğrul Apakan.

Eesti on üks Põhja-Atlandi alliansi 11 riigist, kes saavad endale lubada kaitsekulutusi 2% ulatuses SKTst. Veebruaris ütles vabariigi kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm, et kaitseinvesteeringud on proportsionaalsed sõjaks ettevalmistamisele.

Otsustades Venemaa-vastase retoorika intensiivsuse ja ameerikameelsete reveransside põhjal, kirjutab Hrolenko, kavatseb Eesti sõdida eranditult Venemaaga ühtses rivis USA sõjaväelastega.

Ministeeriumi nimel kirjutas lepingule alla kaitseministeeriumi asekantsler Kadi Silde (vasakul), Ameerika Ühendriikide osapoolt esindas USA kaitseministeeriumi asekaitseminister rahvusvahelise kaitsekoostöö alal Kathryn Wheelbarger
© Фото : U.S. Army Sgt. Amber I. Smith

Kuum viisaastak

Ainuüksi 2019. aastal eraldas Tallinn kaitsekulutusteks umbes 590 miljonit eurot - see on vabariigi ajaloo rekordsumma, mis ületab 2,1% riigi SKT-st. Eesti on juba niigi üleküllastunud välismaa sõjaväebaasidest ja relvadest, meenutas Hrolenko.

Sellegipoolest kiitsid Washington ja Tallinn mais heaks kaitsekoostöö plaani järgmiseks viieks aastaks (varem sõlmisid sarnased lepingud USA-ga ka Läti ja Leedu).

Balti riigid on Hrolenko sõnul muutumas ühtseks Ameerika punkriks Venemaa piiride lähedal. USA ja Eesti sõjalise potentsiaali ebaproportsionaalsus määrab Tallinna täieliku sõltuvuse ja alluvuse kaitsekoostöös. Rahuliku majandusliku arengu asemel sukeldub riik militaristlikusse psühhoosi (enam kui 20% Eesti kodanikest ootab Venemaa agressiooni).

Globaalse sõjalise võimsuse edetabelis on Eesti 112. kohal - Hondurase ja Lõuna-Sudaani vahel (kahe aastaga on langenud kahe koha võrra). Riigi relvajõud koosnevad vaid ühest täiemahulisest brigaadist - 6500 sõjaväelast, kuid vabariigil on reservid: teenistusse on võimalik võtta kõik teenistuskõlblikud elanikud.

Эстонский военнослужащий во время проведения  учений НАТО Весенний шторм в городе Силламяэ
© Sputnik / Денис Пастухов
Ajateenija Sillamäel toimunud NATO õppusel Kevadtorm

"Pentagoni vägedele mugav territoorium, mis piirneb Venemaa Leningradi ja Pihkva oblastitega on Eesti kõige väärtuslikum sõjaline ressurss. Balti regioonist saab Euroopa kuumim koht, kuid mis juhtub, kui see hõredalt asustatud ja depressiivne EL ääreala USA ja NATO sõjaväebaasidest ilma jätta?" küsib Hrolenko.

Tulemused on ilmsed

Lääne "Vene ohu" retoorika taustal on välisriikide vägede arv Balti riikides viimase kahe aasta jooksul kasvanud 25 tuhandelt 40 tuhande inimeseni. Alliansi õppused piirkonnas on kroonilised (alalised). NATO hävitajad lasevad Eesti taevas "täiesti juhuslikult" välja rakette, mis lendavad ja kukuvad teadmata kuhu, meenutas Hrolenko.

Uus Ameerika algatus - hoida Ida-Euroopas alalises lahinguvalmiduses 30 päeva 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 lennueskadrilli ja 30 NATO sõjalaeva tõotab Eesti tsiviilelanikele uusi üllatusi.

USA ja NATO Balti riikide sõjalistesse rajatistesse on investeeritud sadu miljoneid dollareid. Sõjalise vaatleja arvates ei saa see olla heategevus. Ainuüksi Ämari lennubaasile kulutas allianss enam kui 40 miljonit dollarit. Siia, 200 kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, kavatseb Pentagon paigutada viienda põlvkonna hävitajad F-22 Raptor ja "Venemaa allveelaevatõrje lennukid".

© Estonian Defence Forces
Taktikaline tankimine

Alates 2017. aastast on Ämaris käinud Ameerika viienda põlvkonna hävituspommitajad F-35 Lightning II, mis on võimelised kandma tuumarelvi. USA kavatseb F-35 Euroopasse alaliselt paigutada 2020. aastal ning keegi ei keela Pentagonil saata Eestisse Ameerika tuumapomme, mida hoitakse praegu Belgias, Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Türgis.

"Pentagoni ja NATO taktika ja strateegia on eranditult pealetungiiseloomuga, mitmepäevane Balti kaitsekaevikutes istumine ei ole plaanides ette nähtud. Lääneriikide sõjaliste grupeeringute ja löögivõime suurenemine piirkonnas suurendab objektiivselt alliansi laevade ja lennukite kontaktide arvu Venemaa mereväe ja õhujõududega," on Hrolenko veendunud.

Võimalus normaliseerida suhteid Venemaaga on endiselt olemas

Ta rõhutas, et Venemaa seisukoht on selge ja kindel. Venemaa Lääne sõjaväeringkonna vägesid tugevdatakse uute operatiiv- ja taktikaliste raketisüsteemidega Iskander-M, õhutõrjesüsteemidega S-400 Triumf, mitmeotstarbelise lennuväedivisjoniga, tankiarmee ja Balti laevastiku üksiku tankipolgu ning laevavatõrje raketisüsteemidega Bal ja Bastion (nimekiri ei ole täielik).

Venemaal pole Balti riikidele territoriaalseid nõudmisi, ta ei kavatse kedagi rünnata, kuid on sunnitud reageerima Põhja-Atlandi alliansi tegevusele oma piiridel, märkis Hrolenko.

Venemaa kaitseministeeriumi kosmose- ja elektrooniline luure jälgib ööpäevaringselt potentsiaalse vastase iga sammu. Balti riikide uued NATO sõjalised objektid muutuvad paratamatult Venemaa täppisrelvade sihtmärgiks.

"Kuid kõik pole veel kadunud. Eesti president Kersti Kaljulaid on varem teatanud, et Venemaaga läbirääkimistest keeldumise poliitika on vale, ta külastas Moskvat ja pidas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga "normaalse arutelu". See on mõistlik ja kaine lähenemisviis geopoliitiliste probleemide lahendamiseks," ütles sõjaline vaatleja kokkuvõtteks.

Loe lisaks: 

148
Tagid:
USA, Eesti, Pentagon, Ämari, analüütika, poliitika, Aleksandr Hrolenko, Urmas Reinsalu
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
NATO idarindel
Põhjusega: Eesti president kinnitas ustavust USA kursile
Kas Donbass Ida-Virumaal on võimalik - mida arvab Eesti suursaadik USA-s
Kui pärisorjus teeb rõõmu: Eesti ​​USA vasallina
Endine president Ilves rääkis sellest, mille poolest Eesti USA-le silmad ette teeb
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega