Ämari lennubaas

Iseseisvus on ummikus: miks Eesti Pentagoni "sulandub"?

133
(Uuendatud 03:16 18.08.2019)
USA ja NATO üha laienev taristu Baltikumis ja Tallinna maniakaalne soov Pentagoni embuses lahustuda kujutavad Eestile nii sõjalist kui ka majanduslikku ohtu, leiab tuntud Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

TALLINN, 18. august — Sputnik. Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles kohtumisel USA senaatori Ronald Wydeniga, et Tallinn soovib arendada sõjalist koostööd Washingtoniga, sest just Ameerika Ühendriigid - peamine liitlane – on kõige aktiivsemalt aidanud Eestil Venemaa ohtude taustal oma julgeolekut tugevdada.

Урмас Рейнсалу на встрече с сенатором США Роном Вайденом
Urmas Reinsalu kohtumisel USA senaatori Ron Wydeniga

"Pole justkui midagi uut," ütles selle kohta Venemaa sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko. Ta tuletas meelde, et Urmas Reinsalu on tuntud oma venevastaste avalduste poolest. Nii kutsus ta juulis Euroopa Liitu üles laiendama Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis "on üheks tõhusamaks vahendiks rahvusvahelise õiguse jämedale rikkumisele reageerimiseks ".

Военный эксперт Александр Хроленко
© Sputnik /
Sõjaline ekspert Aleksander Hrolenko

Hrolenko hinnangul kahjustavad sellised piirangud pigem Eestit ennast. Nii vähenes põllumajandustoodangu eksport Balti vabariigist Venemaale 2014. aastaga võrreldes peaaegu 70%. Kannatada on saanud ka transiidisektor - kümne aasta jooksul on vedude maht Eesti kaudu vähenenud neli korda.

Eesti välisminister teeb ettepaneku avaldada Moskvale survet kuni "Donbassi konflikti täieliku deeskaleerimiseni", kuigi Venemaa ei ole konflikti osapool ja Vene vägede viibimist Ukrainas ei suutnud kinnitada ka OSCE erivaatlusmissiooni juht Ertuğrul Apakan.

Eesti on üks Põhja-Atlandi alliansi 11 riigist, kes saavad endale lubada kaitsekulutusi 2% ulatuses SKTst. Veebruaris ütles vabariigi kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm, et kaitseinvesteeringud on proportsionaalsed sõjaks ettevalmistamisele.

Otsustades Venemaa-vastase retoorika intensiivsuse ja ameerikameelsete reveransside põhjal, kirjutab Hrolenko, kavatseb Eesti sõdida eranditult Venemaaga ühtses rivis USA sõjaväelastega.

Ministeeriumi nimel kirjutas lepingule alla kaitseministeeriumi asekantsler Kadi Silde (vasakul), Ameerika Ühendriikide osapoolt esindas USA kaitseministeeriumi asekaitseminister rahvusvahelise kaitsekoostöö alal Kathryn Wheelbarger
© Фото : U.S. Army Sgt. Amber I. Smith

Kuum viisaastak

Ainuüksi 2019. aastal eraldas Tallinn kaitsekulutusteks umbes 590 miljonit eurot - see on vabariigi ajaloo rekordsumma, mis ületab 2,1% riigi SKT-st. Eesti on juba niigi üleküllastunud välismaa sõjaväebaasidest ja relvadest, meenutas Hrolenko.

Sellegipoolest kiitsid Washington ja Tallinn mais heaks kaitsekoostöö plaani järgmiseks viieks aastaks (varem sõlmisid sarnased lepingud USA-ga ka Läti ja Leedu).

Balti riigid on Hrolenko sõnul muutumas ühtseks Ameerika punkriks Venemaa piiride lähedal. USA ja Eesti sõjalise potentsiaali ebaproportsionaalsus määrab Tallinna täieliku sõltuvuse ja alluvuse kaitsekoostöös. Rahuliku majandusliku arengu asemel sukeldub riik militaristlikusse psühhoosi (enam kui 20% Eesti kodanikest ootab Venemaa agressiooni).

Globaalse sõjalise võimsuse edetabelis on Eesti 112. kohal - Hondurase ja Lõuna-Sudaani vahel (kahe aastaga on langenud kahe koha võrra). Riigi relvajõud koosnevad vaid ühest täiemahulisest brigaadist - 6500 sõjaväelast, kuid vabariigil on reservid: teenistusse on võimalik võtta kõik teenistuskõlblikud elanikud.

Эстонский военнослужащий во время проведения  учений НАТО Весенний шторм в городе Силламяэ
© Sputnik / Денис Пастухов
Ajateenija Sillamäel toimunud NATO õppusel Kevadtorm

"Pentagoni vägedele mugav territoorium, mis piirneb Venemaa Leningradi ja Pihkva oblastitega on Eesti kõige väärtuslikum sõjaline ressurss. Balti regioonist saab Euroopa kuumim koht, kuid mis juhtub, kui see hõredalt asustatud ja depressiivne EL ääreala USA ja NATO sõjaväebaasidest ilma jätta?" küsib Hrolenko.

Tulemused on ilmsed

Lääne "Vene ohu" retoorika taustal on välisriikide vägede arv Balti riikides viimase kahe aasta jooksul kasvanud 25 tuhandelt 40 tuhande inimeseni. Alliansi õppused piirkonnas on kroonilised (alalised). NATO hävitajad lasevad Eesti taevas "täiesti juhuslikult" välja rakette, mis lendavad ja kukuvad teadmata kuhu, meenutas Hrolenko.

Uus Ameerika algatus - hoida Ida-Euroopas alalises lahinguvalmiduses 30 päeva 30 mehhaniseeritud pataljoni, 30 lennueskadrilli ja 30 NATO sõjalaeva tõotab Eesti tsiviilelanikele uusi üllatusi.

USA ja NATO Balti riikide sõjalistesse rajatistesse on investeeritud sadu miljoneid dollareid. Sõjalise vaatleja arvates ei saa see olla heategevus. Ainuüksi Ämari lennubaasile kulutas allianss enam kui 40 miljonit dollarit. Siia, 200 kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, kavatseb Pentagon paigutada viienda põlvkonna hävitajad F-22 Raptor ja "Venemaa allveelaevatõrje lennukid".

© Estonian Defence Forces
Taktikaline tankimine

Alates 2017. aastast on Ämaris käinud Ameerika viienda põlvkonna hävituspommitajad F-35 Lightning II, mis on võimelised kandma tuumarelvi. USA kavatseb F-35 Euroopasse alaliselt paigutada 2020. aastal ning keegi ei keela Pentagonil saata Eestisse Ameerika tuumapomme, mida hoitakse praegu Belgias, Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Türgis.

"Pentagoni ja NATO taktika ja strateegia on eranditult pealetungiiseloomuga, mitmepäevane Balti kaitsekaevikutes istumine ei ole plaanides ette nähtud. Lääneriikide sõjaliste grupeeringute ja löögivõime suurenemine piirkonnas suurendab objektiivselt alliansi laevade ja lennukite kontaktide arvu Venemaa mereväe ja õhujõududega," on Hrolenko veendunud.

Võimalus normaliseerida suhteid Venemaaga on endiselt olemas

Ta rõhutas, et Venemaa seisukoht on selge ja kindel. Venemaa Lääne sõjaväeringkonna vägesid tugevdatakse uute operatiiv- ja taktikaliste raketisüsteemidega Iskander-M, õhutõrjesüsteemidega S-400 Triumf, mitmeotstarbelise lennuväedivisjoniga, tankiarmee ja Balti laevastiku üksiku tankipolgu ning laevavatõrje raketisüsteemidega Bal ja Bastion (nimekiri ei ole täielik).

Venemaal pole Balti riikidele territoriaalseid nõudmisi, ta ei kavatse kedagi rünnata, kuid on sunnitud reageerima Põhja-Atlandi alliansi tegevusele oma piiridel, märkis Hrolenko.

Venemaa kaitseministeeriumi kosmose- ja elektrooniline luure jälgib ööpäevaringselt potentsiaalse vastase iga sammu. Balti riikide uued NATO sõjalised objektid muutuvad paratamatult Venemaa täppisrelvade sihtmärgiks.

"Kuid kõik pole veel kadunud. Eesti president Kersti Kaljulaid on varem teatanud, et Venemaaga läbirääkimistest keeldumise poliitika on vale, ta külastas Moskvat ja pidas Venemaa presidendi Vladimir Putiniga "normaalse arutelu". See on mõistlik ja kaine lähenemisviis geopoliitiliste probleemide lahendamiseks," ütles sõjaline vaatleja kokkuvõtteks.

Loe lisaks: 

133
Tagid:
USA, Eesti, Pentagon, Ämari, analüütika, poliitika, Aleksandr Hrolenko, Urmas Reinsalu
Teema:
NATO idarindel (268)
Samal teemal
NATO idarindel
Põhjusega: Eesti president kinnitas ustavust USA kursile
Kas Donbass Ida-Virumaal on võimalik - mida arvab Eesti suursaadik USA-s
Kui pärisorjus teeb rõõmu: Eesti ​​USA vasallina
Endine president Ilves rääkis sellest, mille poolest Eesti USA-le silmad ette teeb