Ballistiline rakett, illustreeriv foto

Hakkame lammutama seda, mis olemas: USA-l on oma relvastuskontrolli plaan

69
(Uuendatud 10:13 02.08.2019)
Ameerika Ühendriikidel on kange tahtmine luua julgeoleku uus ülesehitus – Hiina osavõtul. Too sellega ei kiirusta. Samal ajal aga hävitavad ameeriklased olemasolevat, olgugi mitte ideaalset aluspõhja ja tasakaalu.

Washington loodab relvastuskontrolli vallas Moskvaga kokkuleppele jõuda. Nõnda on teatanud USA president Donald Trump. Mis tähendab, et ta deklareerib endistviisi kavatsust "Venemaaga suhteid parandada", millega maailm on juba ammu harjunud, arutleb raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin. 

Aga reaalset platvormi sääraseks kokkuleppeks pole senimaani siiski näha. Ja seda kinnitas taas kord Trumpi nõunik rahvusliku julgeoleku alal John Bolton – mees, kes nendes küsimustes on oma ülemusest palju teadlikum.

Tema sõnul lõpeb strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingu (START 3/SNV-3) kehtivus 2021. aastal ja väheusutav, et seda pikendatakse. Teisisõnu ootab seda dokumenti umbes sama saatus, mis ka kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingut (INF/DRSMD).

Valges Majas ja Riigidepartemangus, kes mitte just eriti veenvalt on süüdistanud Venemaad INF-i rikkumises, on tehtud ettepanek kriisist väljapääsuks seeläbi, et sõlmida kesk- ja lühimaarakettide osas uus kokkulepe, kuid nüüd juba Hiina osavõtul.

Kõneldes START 3-st, mille puhul käib jutt juba kontinentidevahelistest ballistilistest rakettidest, kinnitas Bolton, et USA-l on ikkagi kavas lõppeva asemele uus leping sõlmida. Ja ka see peab hõlmama mitte ainult Venemaad, vaid ka Hiina Rahvavabariiki. Täiesti selge analoogia.

Avalikkusele sai teatavaks Ameerika Ühendriikide tuumaarsenali suurus >>

Tuleb välja, et Washington püüab muuta Venemaa töövahendiks, ettekäändeks, et olemasolev strateegiline tasakaal USA poolt üle vaadata ja Peking nendesse protsessidesse kaasa tõmmata. Kuigi Moskva osalus sedalaadi kokkulepetes on USA-le muidugi väga oluline. Venemaa Föderatsiooni tuumavõimekust ei ole keegi ju nullinud.

Nimelt Pekingit, aga mitte mingit suvalist punkti maailmakaardil nähakse Valge Maja ja Riigidepartemangu vaatevinklist põhilise praeguse ja perspektiivis võimaliku ohuna.

Nagu teada, võttis Hiina mitte lihtsalt jahedalt, vaid lausa vaenulikult vastu Trumpi ja tema kolleegide mõtte sõlmida INF-iga analoogiline leping. Pekingis ei kiirustata Washingtonile ja tema üleskutsetele vabatahtlikuks enesepiiramiseks vastu tulema. Ei tea, miks küll?

Vahemaa Hiina RV ja USA vahel on linnulennult üle 10 00 kilomeetri. Ja ükski keskmaarakett, mille lendab vaid 5000 kilomeetri kaugusele, Ameerika Ühendriikide territooriumil asuva sihtmärgini ei jõua (mida ei saa öelda Venemaa territooriumi kohta).

Siin aga on, ütleme nii, omad nüansid. Hiinlased on juba välja töötanud rakettrelvad, millel pole kogu maailmas analooge – eeskätt ülitäpsed laevadevastased raketid, mis tagavad neile kindla positsiooni Aasia Vaikse ookeani piirkonnas. Neid on juba nimetatud "lennukikandjate mõrvareiks".

Ja need kujutavad endast reaalset ohtu Aasia vaikse ookeani piirkonnas viibivale USA sõjalaevastikule. Eks seepärast ei kiirustagi Hiina igasuguste keelavate või piiravate formeeringutega liituma. Tema jaoks tähendaks see kindla peale kaotust Aasias strateegilise liidri rolli näol.

Sama lugu on võimsate ründerelvade, nn kaugmaarakettidega. Peking suurendab tuumarelvi kanda suutvate allveelaevade arvukust, valmistab ja seab lahinguvalmidusse uue põlvkonna mandritevahelisi ülivõimsaid rakette, mis erinevalt keskmaarakettidest võivad kergesti tabada ka USA territooriumi.

Kõik see ei muuda ameeriklaste võimuladvikut mitte lihtsalt murelikuks, vaid ajab lausa hirmu nahka. Sest riikide vahel on käimas mitte üksnes kaubandussõda, vaid ka ideede, ideoloogiate, erinevate kontseptsioonide ja ilmakorra mudelite võitlus. Moskva ja Washingtoni vahel samasuguse ulatusega vastasseisu siiski näha ei ole.

Ent selge on see, et USA püüab täiesti küüniliselt Venemaad oma huvides ära kasutada, kutsudes teda üles Pekingit mõjutama. Seal ollakse Moskva ja Hiina vahelistest suhetest vägagi hästi teadlikud. Olgu mis tahes, aga võõraste kätega tuliseid süsi roobitseda ameeriklased igatahes oskavad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga. 

69
Tagid:
poliitika, Venemaa, Hiina, USA, INF