Rahvusvaheline Valuutafond

Euroopa lõunaosa meenutas põhjale napsi ja naisi

60
(Uuendatud 17:16 02.08.2019)
Põhja-lõuna liini pidi lahknevad Euroopa Liidu riigid üritavad lahendada järjekordset kriisi omavahelistes suhetes ja jõuda siiski kokkuleppele ühise pretendendi osas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi ametikohale.

TALLINN, 2. august — Sputnik, Aleksei Toom. Christine Lagarde'i eelseisev määramine Euroopa Keskpanga presidendi ametikohale on tekitanud Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide vahelistes suhetes järjekordse kriisi. Prantslanna lahkub Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori ametist, kus tema asemele peaks astuma Euroopa Liidu esindaja, kuid liit ei suuda kokkuleppele jõuda, kes nimelt selleks saab.

Juuli lõpuks pidanuks liikmesriigid olema omaenese plaanide kohaselt ühise kandidaadi osas IMF-i tegevdirektori ametikohale kokku leppinud, kuid 31. juuli seisuga oli ta ikka veel nimetamata.

Peamiste pretendentide nimekiri on endiselt liiga pikk, selles on viis inimest, kellest igaüks suudaks juhtida sedavõrd keerulist ja poliitiliselt olulist struktuuri, nagu selleks on Rahvusvaheline Valuutafond. Tõenäoliselt seisneb nendevahelise valiku põhiprobleem selles, millises Euroopa piirkonnas nimelt on kandidaat sündinud.

Euroopa Liidu lõunapoolsed riigid annavad eelistuse praegusele eurorühma eesistujale, endisele Portugali rahandusministrile Mário Centenole või Hispaania majandusministrile Nadia Calviñole. Lääne- ja põhjapoolsed liikmesriigid tahaksid näha sellel ametikohal hollandlasest IMF-i juhti Jeroen Dijsselbloemi või Soome pankurit ning endist eurovolinikku Olli Rehni.

Alternatiiviks on veel Maailmapanga praeguse presidendi, bulgaarlanna Kristalina Georgieva kandidatuur, kelle väljavaated üldisele toetusele kasvavad sedamööda, kuidas vähenevad kahe leeri võimalused omavahel kokkuleppele jõuda.

Keda nimelt toetab Eesti ja teised Baltimaad, on nagu tavaliselt selgusetu ning Euroopa Liidu Nõukogu liikmete kohtumiste protokollid on Euroopa Liidu ombudsmani ja otsuste langetamise läbipaistvuse pooldajate jõupingutustest hoolimata endistviisi salastatud. Aga suure tõenäosusega toetavad Baltimaade esindajad Jeroen Dijsselbloemi kandidatuuri, mida lõunapoolsed eriti ei aktsepteeri.

Lõuna ja põhja vahel on silmanähtav lõhe

Nagu Sputnik Eesti sellest loost omal ajal pajatas, teatas Hollandi endine rahandusminister ja praegune eurorühma juht, et on põhjamaalasena nördinud lõunariikide rahanduspoliitika üle, põrutades otsesõnu, et Euroopa Liidu lõunaalade riikide valitsused raiskavad raha "napsi ja naiste" peale ning seejärel tulevad Brüsselisse laenu paluma.

Puhkes skandaal, valjuhäälselt nõuti Jeroen Dijsselbloemi ametist tagandamist. Hollandlane oli sunnitud vabandust paluma, põhjendades oma vaoshoidmatust "hollandi keele karususe, kalvinistliku kultuuri ja hollandlaste otsekohesusega".

Йерун Дейсселблум
© AFP 2019 / THIERRY MONASSE
Jeroen Dijsselbloem

Üle kahe aasta on möödas, aga "kaunakandvad" lõunariiklased pole hollandlasest rahandustegelase "kalvinistliku kultuuri" avaldusi unustanud ja seega kinnitasid politoloogide kartusi Euroopa Liidu lõuna- ja põhjaosa vahelise lõhenemise asjus.

Järjekordse konflikti põhjuseks kujunesid aga pigem siiski erinevused rahanduskultuuris ja rahajagamise küsimustes erinevates arusaamades, mitte niivõrd meelepaha kahtlemata väga asjatundliku hollandlasest rahandustegelase suhtes.

Samas leidub maailmas piisavalt mõjukaid jõude ja riike, kes 1945. aastast peale kujunenud tavade kiuste ei arva IMF-i uue juhi euroopalikku päritolu enam kuigivõrd kohustuslikuks tingimuseks, nagu nendivad Euroopa vaatlejad, näiteks Jorge Valero Brüsseli teabeväljaandest Euroactiv, viidates anonüümsetele allikatele Prantsuse diplomaatide hulgast.

See on lõpp: maailma majandusele on alla pandud 243 triljoni dollarine pomm >>

Arvatakse, et just prantslased tõmbavad nüüd niite Euroopa Liidu poolt ühise kandidaadi väljasõelumisel, kuigi põhimõtteliselt peaks selle üle rohkem muretsetama Helsingis, kes täidab praegu EL-i Nõukogu ajutise eesistuja kohustusi.

Sellegipoolest on nimelt Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire pidanud viimastel päevadel oma kolleegidega Euroopa Liidu riikidest olukorda klaarivaid kõnelusi ja nimelt tema, nagu kinnitatakse, pakkus kompromissina välja Kristalina Georgieva kandidatuuri. Aga tema väljavaated on näiteks Luksemburgi rahandusministri Pierre Gramegna arvates vägagi tagasihoidlikud.

Paljude arvates reformimist vajava rahvusvahelise valuutafondi uueks tegevdirektoriks peab saama kindlameelne ja väga asjatundlik eurooplasest mees, kes pole üle 65 eluaasta vana (vanusepiirang on paika pandud IMF-i põhikirjaga, geograafiline päritolu fondi traditsioonidega ning sugu tõenäoliselt tüdimusega juttudest soolise võrdõiguslikkuse teemal).

Nõudlus selle ametikoha järele on Brüsselis silmanähtavalt kasvanud

Euroopa Liit tõttab südasuvisest apaatiast üle saades erimeelsusi lahendama ja võimalikult kiiremini välja pakkuma oma soosiku ühele maailma rahandussüsteemi tähtsaimale ametikohale. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta Euroopa Liidu jaoks ärevusttekkitavat asjaolu, et liidu erinevate blokkide ja rühmade vaheliste erimeelsuste hulk ja intensiivsus üha kasvab, iseäranis personaliküsimustes.

Euroopa Liidu juhtkonnas praegu toimuv ulatuslik meeskonnavahetus, mille Euroopa Parlamendi valimised on nüüd põhjustanud, kätkeb ilmselgeid tunnusmärke kontinendi erinevate poliitiliste jõudude vahelise võimuvõitluse teravnemisest.

Piisab meenutada, kuivõrd pingeliseks ja konfliktseks kujunes Euroopa Komisjoni uue presidendi ametissenimetamine ja -kinnitamine, ja täiendada pilti praegu käsiloleva kemplusega IMF-i juhi ametikoha pärast, ning saabki teha kaugeleulatuvaid järeldusi.

Esiteks, Euroopa Liidus on paljud, sealhulgas solvunud Ida-Euroopa (kes jäeti Euroopa Liidus juhtivatest kohtadest ilma) ilmselgelt rahulolematud selle üle, kuidas asju aetakse ja otsuseid vastu võetakse. Ning teiseks, võimuvõitlus muutub Euroopa Liidus seda teravamaks, mida tsentraliseeritumaks ka kaalukamaks see võim muutub.

60
Tagid:
EL, pangandus, majandus, IMF, Euroopa
Samal teemal
Laen laenu tagasimaksmiseks – IMF tunnistas de facto Ukraina pankrotti
Lagarde: Brexit ülemaailmset majanduslangust ei tekita
IMF kritiseeris Eesti pensionireformi
IMF: Londonit võib pärast Brexitit oodata must stsenaarium