Ausammas Teises maailmasõjas langenutele Tallinas

Milleni viib "Nõukogude okupatsiooni" müüt Eesti

323
(Uuendatud 11:24 02.08.2019)
Eesti natsi-sissetungijatest vabastamise 75. aastapäeva saabudes aktiveerus taas müütide loomine "Nõukogude okupatsioonist", arutleb välispoliitika magister, jurist Olga Suhharevskaja.

Nooreks riigiks olemises pole midagi halba, kuid paljud Nõukogude Liidu järgsed riigid, sealhulgas Eesti, kipuvad oma riikluse ajalugu kujutama pikemana kui see tegelikult on, luues Vana-Kreeka eeskujul legende ja müüte, kirjutab Olga Suhharevskaja.

Müüdid muistsest Eestist

"Suure Eesti müüt" on Eesti riikluse järjepidevus, mille "Nõukogude okupatsioon" traagiliselt katkestas.

Narva obeliski tahvlilt on lugeda: "Ausambal olev tekst lähtub Nõukogude ideoloogiast, mille kohaselt Nõukogude armee vabastas Eesti 1944. aastal. Tegelikkuses vahetas Nõukogude okupatsioon välja Saksa okupatsiooni. Eesti Vabariik taasiseseisvus 21. augustil 1991, viimased Vene väed lahkusid Eestist 31. augustil 1994."

Табличка у советского обелиска в Нарве
© Sputnik / Александр Дорофеев
Tahvel Nõukogude obeliski juures Narvas

Selliste väidete aluseks on Otto Tiefi valitsuse nimetamine Eesti ajutise presidendi Jüri Uluotsa poolt 18. augustil 1944. Olles nördinud Venemaa kavatsusest korraldada septembris Tallinna vabastamise auks saluut, ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu, et juba enne Nõukogude vägede sisenemist Tallinnasse 1944. aastal teostas seal võimu "sõltumatu Eesti valitsus".

Lugu riigilipuga on äärmiselt huvitav. Võimude propaganda kohaselt tulistasid Tallinnasse sisenenud "Nõukogude okupandid" iseseisva Eesti lipu lipumastist alla.

Kuid juba 1949. aastal kirjutas selle lipu sinna heisanud Evald Aruvald, et 20. septembril 1944 Saksa ja Eesti sõjaväe vahel toimunud juhusliku konflikti tõttu saavutasid Saksa komandantuur ja Eesti valitsus kokkuleppe heisata torni nii Eesti kui ka Saksa lipud. 

Aruvaldi mälestuste kohaselt sidus ta 21. septembril riigilipu lipuvarda nööri külge, sama tegi Saksa veltveebel oma lipu - Saksa mereväe lipuga, mis oli Eesti lipust suurem. Kõlasid eesti- ja saksakeelsed käsklused lipu heiskamiseks ja nii saksa kui eesti sõdur andsid au.

Tuul keerutas Eesti lipu ümber lipuvarda. Evald Aruvald harutas lipu lahti ja mõlemad lipud jäid heisatuna teineteise kõrvale lehvima. Just nii nägid Tallinnasse sisenevad Nõukogude väed Pika Hermanni tornis lehvivaid lippe ning tulistasid Saksa ja Eesti lipud alla.

Täiesti alusetu on ka propaganda väide, et Tallinna vabastamise hetkel eksisteeris Eestis iseseisev riik. Tuletan meelde, et linnas olid Saksa väed, mille purustamine tõi Punaarmee sadu vange ja langenud Saksa sõdureid ja ohvitsere, 25 lennukit, 185 relva, 230 autot. Tiefe valitsuse liikmed põgenesid aga linnast juba enne Nõukogude vägede saabumist.

Kuidas Tallinn valmistub fašismi purustamise juubeliaastaks >>

Väga kõnekas on tõsiasi, et 7. veebruaril 1944 valitsuse ametisse nimetanud president Jüri Uluots kutsus inimesi üles liituma natside väeüksustega, tänu millele õnnestus kaotusi kandval Kolmandal Reichil mobiliseerida enam kui 30 tuhat inimest.

Loogiline natsistamine

Uluotsa kuju väärib müütide loomise valguses erilist tähelepanu. Teadaolevalt on tema nimi jäädvustatud Eesti presidendi võrgulehel ühe riigijuhina. Seejuures ei leidunud seal kohta Nõukogude Eesti riigijuhtidele. Seal on ära toodud ainult paguluses viibivate Eesti valitsuse esindajate elulood. 

Ajaloo ümberkirjutajad: miks Eesti ja Saksamaa võõrasse aeda ronivad >>

Kuid öeldes "A" ei tohi jätta ütlemata "B". Kui Waffen-SS-iga ühinema üles kutsunud isikut tunnustatakse täna Eesti seadusliku riigipeana, siis tunnustatakse sellega ka tema otsuseid koostööst Kolmanda Reichiga. 

Proovides viljeleda kahekordse okupatsiooni müüti, kuulutab Eesti valitsus end sellega Uluotsa nukuvalitsuse õigusjärglaseks. Kuid siis muutuvad automaatselt vastuvõetamatuks Nõukogude okupatsioonile eelnenud Saksa okupatsiooni kohta käivad väited - mis okupatsioon see on, kui seal oli president, kes määras valitsuse?

Tuleb välja, et tegelikult ei tunnista tänane Eesti Saksa okupatsiooni, vaid tunnistab Eestit üsna ametlikult natsi-Saksamaa liitlasena. Sellest tuleneb ametivõimude järgitav riigi natsipoliitika. 22. september – Tallinna vabastamise päev natsi sissetungijatest nimetati ümber võitluse ja vastupanu päevaks.

Peaminister suhtub SS-laste mälestusmärgi taastamisse Lihulas negatiivselt >>

30. novembril 2006 kiitis Eesti valitsus heaks karistusseadustiku muudatuse, mille kohaselt on "rahvustevahelist vaenu õhutavate okupatsioonirežiimide sümbolite avalik kasutamine ja levitamine karistatav". Nii võrdsustati sirp ja vasar juriidiliselt haakristiga, kuigi tegelikult nende vahel mingit võrdsust pole.

Riigikogu liikmed ja sõjaväelased austasid Eesti SS-i mälestust Sinimägedel >>

Kui Nõukogude sümbolite kasutamise ja "Nõukogude okupatsiooni" eitamise eest võidakse karistada või isegi vangi panna, siis iga-aastastel 20. Eesti SS-diviisi veteranide ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmete kokkutulekuid külastavad kõrgeima riigivõimu esindajad ja Riigikogu liikmed.

Sinimäel, kus toimuvad hitlerlaste kokkutulekud, on paigaldatud mälestuskivi 20. SS-diviisi auks. Sarnased monumendid "kaunistavad" paljusid Eesti linnu. Viimane näide natsismi rehabiliteerimisest riigi tasandil on Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa toetus Lihula SS-sõduri monumendi taastamisele. 

Памятник Ваффен СС в Лихула
© Sputnik / Аллан Хантсом
Waffen SS-i mälestusmärk Lihulas

Kas tasubki siis imestada, et juba teist korda postsovetliku Eesti eksistentsi jooksul avaldati siin Hitleri peateos "Mein Kampf" ja seda ilma ühegi kommentaarita. Moskvas Tallinna fašistidest vabastamise auks kavandatud saluut paneb aga Eesti valitsust hambaid kiristama.

Katse vältida vastutust

Miks mõeldi välja jesuiitlik kontseptsioon kahest okupatsioonist, kui tegelikult peavad võimud perioodi aastatel 1941–1944 iseseisva Eesti ajaloo kuulsusrikkaks leheküljeks? Põhjus on lihtne: vastutuse vältimiseks.

Lihulast Nürnbergini: Eesti poliitikud mängivad tulega >>

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja artikli 26 kohaselt on karistatavad kõik Teise maailmasõja toimepanijate, mille hulka kuuluvad kõik SS-vägede struktuurid, kaitsmise ja ülistamisega seotud teod. See säte on normatiivselt kinnitatud ka Durbani deklaratsioonis, mille Eesti 2001. aastal allkirjastas. 

Waffen-SS mäleastusmärk Lihulas
© Sputnik / Аллан Хантсом

Vastavalt EL nõukogu 2008. aasta otsusele on kõik EL liikmed kohustatud kehtestama kriminaalvastutuse natsismi rehabiliteerimise eest vähemalt kolmeaastase vangistusena.

Samuti kirjutas Eesti 2009. aastal alla Terezini deklaratsioonile, milles ta võttis endale kohustuse tagastada holokausti ohvrite vara ja kultuuriväärtused, et tagada nende inimeste sotsiaalsed vajadused ja kaitsta holokausti mälestust.

Veelgi enam, 9. mail 2018 allkirjastas USA president Donald Trump seaduse JUST (Justice for Uncompensated Survivors Today - õiglus kompensatsioonita ellujäänutele täna), mis viitab otseselt deklaratsioonile ja kohustab USA välisministeeriumi võtma tarvitusele kõik meetmed selle rakendamiseks.

Teadaolevalt oli Eesti 1941. aasta lõpul esimene riik, mis kandis Hitlerile ette "juutide küsimuse" täielikust lahendusest. Eesti territooriumil tegutses enam kui 200 koonduslaagrit ja 1941. aasta lõpu seisuga võitles Saksamaa poolel 43 757 Eesti kodanikku. Võrdluseks, Punaarmees sõdis aastatel 1941–1945 umbes 30 tuhat eestlast.

Kaks tuhat tapetut ühe päevaga - Kloogal mälestati hukatuid >>

Valitsusepoolse ajaloo võltsimise mängule aitab teatud määral kaasa ka Lääne positsioon, mis kasutab ära Müncheni NSV Liidu ajaloo ja kultuuri uurimise instituudi välja töötatud Teises maailmasõja "okupatsiooniohvrite" müüti oma geopoliitiliste huvide edendamiseks.

Ühest küljest võttis Euroopa Parlament 25. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni "Neofašistliku vägivalla kasvust Euroopas", kuna natside ideoloogia kiiret rehabiliteerimist paljudes ELi riikides on võimatu ignoreerida. 

Gasparjan: Venemaa valmistab Waffen-SS fännidest Eesti poliitikutele vastust >>

Teisest küljest võttis OSCE 2009. aastal vastu skandaalse resolutsiooni, mis võrdsustas ametlikult "stalinismi" natsismiga ning lükkas 2019. aasta juulis tagasi Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni esitatud resolutsiooni "Ksenofoobia, agressiivse natsionalismi ja sellega seotud sallimatuse vastu võitlemise kohta".

Sõja ajal tapeti siin üle 61 tuhande tsiviilisiku ja 64 tuhat sõjavangi, 130 tuhat inimest viidi Saksamaale sunnitööle, rahvamajandusele tekitati Saksa okupatsiooniga materiaalset kahju enam kui 16 miljardi Nõukogude rubla väärtuses.

Purustati 45% tööstusettevõtetest, hukkus suurem osa kariloomadest, purustati umbes pooled elamutest. Väike vabariik kaotas umbes 20% elanikkonnast.

Ükskõik kui palju eestlasi "Nõukogude okupatsiooni müütidega" toita, ükskõik kui palju nad ka ajalugu võltsida ei püüaks, karjub mälestus nendest kohutavatest päevadest maa seest, mida on kastetud kodumaa kaitsjate verega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

323
Tagid:
Pikk Hermann, Otto Tief, saluut, Tallinna vabastamine 1944, Waffen-SS, okupatsioon, Suur Isamaasõda
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Sinimäe kokkutulek: kuidas unustada Nürnbergi häirekella
Sputnik Eesti ajakirjanikku ei lubatud Waffen-SS kokkutulekule Sinimägedes
Venemaa saatkond avaldas nördimust järjekordse SS-laste kokkutuleku pärast Sinimäel
Kreml nimetas Venemaa ja natsi-Saksamaa võrdlemist jälestusväärseks
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega