Ausammas Teises maailmasõjas langenutele Tallinas

Milleni viib "Nõukogude okupatsiooni" müüt Eesti

187
(Uuendatud 11:24 02.08.2019)
Olga Suhharevskaja
Eesti natsi-sissetungijatest vabastamise 75. aastapäeva saabudes aktiveerus taas müütide loomine "Nõukogude okupatsioonist", arutleb välispoliitika magister, jurist Olga Suhharevskaja.

Nooreks riigiks olemises pole midagi halba, kuid paljud Nõukogude Liidu järgsed riigid, sealhulgas Eesti, kipuvad oma riikluse ajalugu kujutama pikemana kui see tegelikult on, luues Vana-Kreeka eeskujul legende ja müüte, kirjutab Olga Suhharevskaja.

Müüdid muistsest Eestist

"Suure Eesti müüt" on Eesti riikluse järjepidevus, mille "Nõukogude okupatsioon" traagiliselt katkestas.

Narva obeliski tahvlilt on lugeda: "Ausambal olev tekst lähtub Nõukogude ideoloogiast, mille kohaselt Nõukogude armee vabastas Eesti 1944. aastal. Tegelikkuses vahetas Nõukogude okupatsioon välja Saksa okupatsiooni. Eesti Vabariik taasiseseisvus 21. augustil 1991, viimased Vene väed lahkusid Eestist 31. augustil 1994."

Табличка у советского обелиска в Нарве
© Sputnik / Александр Дорофеев
Tahvel Nõukogude obeliski juures Narvas

Selliste väidete aluseks on Otto Tiefi valitsuse nimetamine Eesti ajutise presidendi Jüri Uluotsa poolt 18. augustil 1944. Olles nördinud Venemaa kavatsusest korraldada septembris Tallinna vabastamise auks saluut, ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu, et juba enne Nõukogude vägede sisenemist Tallinnasse 1944. aastal teostas seal võimu "sõltumatu Eesti valitsus".

Lugu riigilipuga on äärmiselt huvitav. Võimude propaganda kohaselt tulistasid Tallinnasse sisenenud "Nõukogude okupandid" iseseisva Eesti lipu lipumastist alla.

Kuid juba 1949. aastal kirjutas selle lipu sinna heisanud Evald Aruvald, et 20. septembril 1944 Saksa ja Eesti sõjaväe vahel toimunud juhusliku konflikti tõttu saavutasid Saksa komandantuur ja Eesti valitsus kokkuleppe heisata torni nii Eesti kui ka Saksa lipud. 

Aruvaldi mälestuste kohaselt sidus ta 21. septembril riigilipu lipuvarda nööri külge, sama tegi Saksa veltveebel oma lipu - Saksa mereväe lipuga, mis oli Eesti lipust suurem. Kõlasid eesti- ja saksakeelsed käsklused lipu heiskamiseks ja nii saksa kui eesti sõdur andsid au.

Tuul keerutas Eesti lipu ümber lipuvarda. Evald Aruvald harutas lipu lahti ja mõlemad lipud jäid heisatuna teineteise kõrvale lehvima. Just nii nägid Tallinnasse sisenevad Nõukogude väed Pika Hermanni tornis lehvivaid lippe ning tulistasid Saksa ja Eesti lipud alla.

Täiesti alusetu on ka propaganda väide, et Tallinna vabastamise hetkel eksisteeris Eestis iseseisev riik. Tuletan meelde, et linnas olid Saksa väed, mille purustamine tõi Punaarmee sadu vange ja langenud Saksa sõdureid ja ohvitsere, 25 lennukit, 185 relva, 230 autot. Tiefe valitsuse liikmed põgenesid aga linnast juba enne Nõukogude vägede saabumist.

Kuidas Tallinn valmistub fašismi purustamise juubeliaastaks >>

Väga kõnekas on tõsiasi, et 7. veebruaril 1944 valitsuse ametisse nimetanud president Jüri Uluots kutsus inimesi üles liituma natside väeüksustega, tänu millele õnnestus kaotusi kandval Kolmandal Reichil mobiliseerida enam kui 30 tuhat inimest.

Loogiline natsistamine

Uluotsa kuju väärib müütide loomise valguses erilist tähelepanu. Teadaolevalt on tema nimi jäädvustatud Eesti presidendi võrgulehel ühe riigijuhina. Seejuures ei leidunud seal kohta Nõukogude Eesti riigijuhtidele. Seal on ära toodud ainult paguluses viibivate Eesti valitsuse esindajate elulood. 

Ajaloo ümberkirjutajad: miks Eesti ja Saksamaa võõrasse aeda ronivad >>

Kuid öeldes "A" ei tohi jätta ütlemata "B". Kui Waffen-SS-iga ühinema üles kutsunud isikut tunnustatakse täna Eesti seadusliku riigipeana, siis tunnustatakse sellega ka tema otsuseid koostööst Kolmanda Reichiga. 

Proovides viljeleda kahekordse okupatsiooni müüti, kuulutab Eesti valitsus end sellega Uluotsa nukuvalitsuse õigusjärglaseks. Kuid siis muutuvad automaatselt vastuvõetamatuks Nõukogude okupatsioonile eelnenud Saksa okupatsiooni kohta käivad väited - mis okupatsioon see on, kui seal oli president, kes määras valitsuse?

Tuleb välja, et tegelikult ei tunnista tänane Eesti Saksa okupatsiooni, vaid tunnistab Eestit üsna ametlikult natsi-Saksamaa liitlasena. Sellest tuleneb ametivõimude järgitav riigi natsipoliitika. 22. september – Tallinna vabastamise päev natsi sissetungijatest nimetati ümber võitluse ja vastupanu päevaks.

Peaminister suhtub SS-laste mälestusmärgi taastamisse Lihulas negatiivselt >>

30. novembril 2006 kiitis Eesti valitsus heaks karistusseadustiku muudatuse, mille kohaselt on "rahvustevahelist vaenu õhutavate okupatsioonirežiimide sümbolite avalik kasutamine ja levitamine karistatav". Nii võrdsustati sirp ja vasar juriidiliselt haakristiga, kuigi tegelikult nende vahel mingit võrdsust pole.

Riigikogu liikmed ja sõjaväelased austasid Eesti SS-i mälestust Sinimägedel >>

Kui Nõukogude sümbolite kasutamise ja "Nõukogude okupatsiooni" eitamise eest võidakse karistada või isegi vangi panna, siis iga-aastastel 20. Eesti SS-diviisi veteranide ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liikmete kokkutulekuid külastavad kõrgeima riigivõimu esindajad ja Riigikogu liikmed.

Sinimäel, kus toimuvad hitlerlaste kokkutulekud, on paigaldatud mälestuskivi 20. SS-diviisi auks. Sarnased monumendid "kaunistavad" paljusid Eesti linnu. Viimane näide natsismi rehabiliteerimisest riigi tasandil on Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa toetus Lihula SS-sõduri monumendi taastamisele. 

Памятник Ваффен СС в Лихула
© Sputnik / Аллан Хантсом
Waffen SS-i mälestusmärk Lihulas

Kas tasubki siis imestada, et juba teist korda postsovetliku Eesti eksistentsi jooksul avaldati siin Hitleri peateos "Mein Kampf" ja seda ilma ühegi kommentaarita. Moskvas Tallinna fašistidest vabastamise auks kavandatud saluut paneb aga Eesti valitsust hambaid kiristama.

Katse vältida vastutust

Miks mõeldi välja jesuiitlik kontseptsioon kahest okupatsioonist, kui tegelikult peavad võimud perioodi aastatel 1941–1944 iseseisva Eesti ajaloo kuulsusrikkaks leheküljeks? Põhjus on lihtne: vastutuse vältimiseks.

Lihulast Nürnbergini: Eesti poliitikud mängivad tulega >>

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja artikli 26 kohaselt on karistatavad kõik Teise maailmasõja toimepanijate, mille hulka kuuluvad kõik SS-vägede struktuurid, kaitsmise ja ülistamisega seotud teod. See säte on normatiivselt kinnitatud ka Durbani deklaratsioonis, mille Eesti 2001. aastal allkirjastas. 

Waffen-SS mäleastusmärk Lihulas
© Sputnik / Аллан Хантсом

Vastavalt EL nõukogu 2008. aasta otsusele on kõik EL liikmed kohustatud kehtestama kriminaalvastutuse natsismi rehabiliteerimise eest vähemalt kolmeaastase vangistusena.

Samuti kirjutas Eesti 2009. aastal alla Terezini deklaratsioonile, milles ta võttis endale kohustuse tagastada holokausti ohvrite vara ja kultuuriväärtused, et tagada nende inimeste sotsiaalsed vajadused ja kaitsta holokausti mälestust.

Veelgi enam, 9. mail 2018 allkirjastas USA president Donald Trump seaduse JUST (Justice for Uncompensated Survivors Today - õiglus kompensatsioonita ellujäänutele täna), mis viitab otseselt deklaratsioonile ja kohustab USA välisministeeriumi võtma tarvitusele kõik meetmed selle rakendamiseks.

Teadaolevalt oli Eesti 1941. aasta lõpul esimene riik, mis kandis Hitlerile ette "juutide küsimuse" täielikust lahendusest. Eesti territooriumil tegutses enam kui 200 koonduslaagrit ja 1941. aasta lõpu seisuga võitles Saksamaa poolel 43 757 Eesti kodanikku. Võrdluseks, Punaarmees sõdis aastatel 1941–1945 umbes 30 tuhat eestlast.

Kaks tuhat tapetut ühe päevaga - Kloogal mälestati hukatuid >>

Valitsusepoolse ajaloo võltsimise mängule aitab teatud määral kaasa ka Lääne positsioon, mis kasutab ära Müncheni NSV Liidu ajaloo ja kultuuri uurimise instituudi välja töötatud Teises maailmasõja "okupatsiooniohvrite" müüti oma geopoliitiliste huvide edendamiseks.

Ühest küljest võttis Euroopa Parlament 25. oktoobril 2018 vastu resolutsiooni "Neofašistliku vägivalla kasvust Euroopas", kuna natside ideoloogia kiiret rehabiliteerimist paljudes ELi riikides on võimatu ignoreerida. 

Gasparjan: Venemaa valmistab Waffen-SS fännidest Eesti poliitikutele vastust >>

Teisest küljest võttis OSCE 2009. aastal vastu skandaalse resolutsiooni, mis võrdsustas ametlikult "stalinismi" natsismiga ning lükkas 2019. aasta juulis tagasi Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni esitatud resolutsiooni "Ksenofoobia, agressiivse natsionalismi ja sellega seotud sallimatuse vastu võitlemise kohta".

Sõja ajal tapeti siin üle 61 tuhande tsiviilisiku ja 64 tuhat sõjavangi, 130 tuhat inimest viidi Saksamaale sunnitööle, rahvamajandusele tekitati Saksa okupatsiooniga materiaalset kahju enam kui 16 miljardi Nõukogude rubla väärtuses.

Purustati 45% tööstusettevõtetest, hukkus suurem osa kariloomadest, purustati umbes pooled elamutest. Väike vabariik kaotas umbes 20% elanikkonnast.

Ükskõik kui palju eestlasi "Nõukogude okupatsiooni müütidega" toita, ükskõik kui palju nad ka ajalugu võltsida ei püüaks, karjub mälestus nendest kohutavatest päevadest maa seest, mida on kastetud kodumaa kaitsjate verega.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

187
Tagid:
Pikk Hermann, Otto Tief, saluut, Tallinna vabastamine 1944, Waffen-SS, okupatsioon, Suur Isamaasõda
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (34)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Sinimäe kokkutulek: kuidas unustada Nürnbergi häirekella
Sputnik Eesti ajakirjanikku ei lubatud Waffen-SS kokkutulekule Sinimägedes
Venemaa saatkond avaldas nördimust järjekordse SS-laste kokkutuleku pärast Sinimäel
Kreml nimetas Venemaa ja natsi-Saksamaa võrdlemist jälestusväärseks