Военнослужащие США в Шинданде, Афганистан

Suur veri: USA relvajõudude "vägiteod" hävitatud riikides

249
(Uuendatud 08:57 31.07.2019)
Ameeriklased vaikivad sellest, et sissetungide puhul teistesse riikidesse pole neile kunagi korda läinud sadade tuhandete tsiviilelanike elud ja saatused. RIA Novosti on teinud lühikese ülevaate mõningatest verisematest, demokraatia nimel peetud sõdadest.

TALLINN, 30. juuli — Sputnik. Maa pealt pühitud riik ja kümme miljonit tapetut (s.t. mitte "hukkunut", nagu me ajuti kirjutame, püüdes tapmist näidata mitte tapmise, vaid millegi õnnetusetaolisena). Afganistanis on jätkuvalt pahameeleilmingud Donald Trumpi provokatiivse avalduse suhtes, milles ta teatab, et USA võib võita lõppematu sõja Afganistanis, kuid ei soovi liialt palju ohvreid elanikkonna hulgas. Küll aga vaikivad ameeriklased sellest, et sissetungide puhul teistesse riikidesse pole nad kunagi ega kusagil säästnud sadu tuhandeid tsiviilelanikke. RIA Novosti on teinud lühikese ülevaate mõningatest verisematest demokraatia nimel peetud sõdadest.

Ebaõnnestunud välksõda

USA armee on Afganistanis Talibaniga sõdinud 18 aastat. Operatsioon "Murdumatu vabadus" algas 7. oktoobril 2001, vähem kui kuu pärast rünnakut New Yorgi Maailmakaubanduskeskusele. Pentagon kavandas NATO toel omamoodi välksõda: mõne kuu jooksul hävitada kõik äärmuslased, tabada 11. septembri rünnakute eest vastutava Al Qaeda terroristliku organisatsiooni juhid ja kukutada Talibani liikumine, mille kontrolli all oli suur osa Afganistanist. Kuid Ameerika sõjamasin takerdus.

Operatsioon "Murdumatu vabadus" kujunes USA ajaloo pikimaks sõjaks. Afganistanis on hukkunud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid, pea 2,5 tuhat USA sõjaväelast ja enam kui tuhat rahvusvahelise koalitsiooni sõdurit. Võõrvägedesse kuulvate sõdalaste arv Afganistanis oli 2010. aastal 140 000.

Alates 2015. aasta jaanuarist on Põhja-Atlandi liit välja kuulutanud uue operatsiooni Afganistanis – "Otsustav toetus". Operatsiooni põhieesmärgiks on koolitada ja nõustada Afganistani sõjaväelasi ja julgeolekutöötajaid. Praeguseks on Afganistanis umbes 14 tuhat USA sõjaväelast.

Американские военные в Афганистане
CC0 / The U.S. Army
Afganistan ameerilaste pilgu all

Ja kuigi praegust operatsiooni peetakse ametlikult mittesõjaliseks, kannatavad tsiviilelanikud sõjategevuse tõttu pidevalt. Nii tapeti ÜRO andmetel Afganistanis nimetatud operatsiooni käigus ainuüksi 2018. aastal 3800 inimest, sealhulgas umbes üheksasada last ja noorukit, lisaks rohkem kui seitse tuhat vigastatut. Aruandes süüdistatakse kõiges selles valitsusvastaste jõudude rünnakuid, kuid paljude ekspertide hinnangul tapetakse ja vigastatakse inimesi endiselt Ameerika vägede ja nende liitlaste ebaõige ja ebaõiglase tegevuse tulemusel.

Nii korraldavad koalitsiooniväed sageli õhu- ja raketirünnakuid rahumeelsetele objektidele. Sõdurid varjuvad sageli kodudes, haiglates või koolides. NATO-s sellistel juhtudel ei tseremoonitseta. Kui peetakse "vajalikuks", siis pühitakse rünnakuga maapinnalt vastase võitlejad koos tsiviilisikute, nende kodude ja muude hoonetega. Kohati aga korraldavad koalitsiooniväed kättemaksurünnaku ainult kahtluste tõttu seotuses Talibaniga*, tappes kümneid afgaane.

Olgu ka märgitud, et ÜRO missioon Afganistanis on registreerinud tsiviilelohvreid alles alates 2009. aastast. Igal aastal kasvab tapetute arv: kui 2009. aastal oli tapetuid 5,9 tuhat, siis 2015. aastal juba 11 tuhat.

Julm Charlie

USA Vietnami sõjalise operatsiooni ajal oli olukord veelgi hullem. Ameeriklased kaotasid seal tapetutena umbes kuuskümmend tuhat sõdurit ja massipommitamiste käigus tapeti keemiarelvade, napalmi, fosforpommide ja maapealsete operatsioonide tagajärjel kolm miljonit vietnamlast.

Ameeriklaste julmuse sümboliks on kujunenud üks Vietnami sõja episoode, mis on tuntud Songmi veresaunana. 16. märtsil 1968 tungisid USA armee 20. jalaväerügemendi 1. pataljoni Charlie kompanii sõdurid sellesse väikesesse külla ja avasid riisi koristavate talupoegade pihta tule. Nad tapsid kõik, säästmata vanureid ja lapsi. Naised vägistati. Mõne tunni pärast oli 504 Songmi elanikku tapetud.

Selle rünnaku põhjus polnud siis, ega ole ka nüüd täpselt teada - võib-olla otsisid ameeriklased külas partisanide staapi. Teine versioon on kättemaks kaotuste eest mida Charlie kompanii oli varem lahingus kandnud. Olgu nii või teisiti, küla hävitati täielikult.

Массовое убийство гражданского населения солдатами армии США в Сонгми, Вьетнам. 1968
© Фото : Ronald L. Haeberle/ U.S. military
Songmi või Mi Lai veretöö Vietnamis.

Alguses Washingtonis seda kõike eitati. Hiljem avaldati aga ühe Charlie kompanii võitleja poolt tehtud fotod ja sõjakuritegu tuli tunnistada. Kuid süüdi mõisteti ainult üks sõjaväelane ja president Richard Nixoni erikorraldusel kandis ta karistust koduarestis.

Põhjuse leiame alati

20. märtsil 2003 tungisid USA väed ÜRO sanktsioonita keemiarelvade otsimise ettekäändel Iraaki eesmärgiga muuta sealset režiimi ja ühtlasi kukutada Saddam Hussein. Operatsioon "Iraagi vabadus" algas Kuveidist, kuhu oli koondatud 250 000 sõjaväelast Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast ja nende liitlastest, enam kui 700 lennukit, 900 tanki ja 700 soomukit.

Первый разведывательно-дозорный батальон 1-й дивизии морской пехоты США в Ираке, во время пыльной бури
© Фото : LCpl Andrew P. Roufs, USMC / Defense Imagery
Ameerika luureväosa liivatormises Iraagis

Ameeriklastele seisis vastu umbes 400 tuhat Iraagi sõdurit. Nende sõjatehnika oli enamasti vananenud, nõukogudeaegne. Pärast raketirünnakut strateegiliste objektide pihta, alustasid liitlased maismaaoperatsiooni. Kuu aega hiljem langesid Iraagi suuremad linnad ning 1. mail 2003 teatas George Bush vaenutegevuse lõppemisest. Jagatuna mitmeks tsooniks, sukeldus riik aastaid kestvasse kaosesse. Ainuüksi partisanisõda Iraagis kestis 2011. aastani.

Koalitsiooniväed kaotasid selles sõjas umbes viis tuhat sõjaväelast. Samal ajal oli Iraagi sõjas tohutult tsiviilohvreid - Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suri vaid aastatel 2003–2006 150–223 tuhat iraaklast. Miljonid on kaotanud kodu, humanitaarolukord riigis on endiselt ebastabiilne.

Balkani saatus

Veel üks näide sõjalise jõu, abil kehtestatavast demokraatiast on USA operatsioon Jugoslaavias.

24. märtsil 1999 käivitas USA juhitud koalitsioon raketi- ja pommirünnakud Serbia vastu. Pommitamine kestis 78 päeva, sõjaväe ja haldussüsteem hävitati ning Jugoslaavia varises riigina kokku.

Пуск ракеты Томагавк с американского военного корабля
© AP Photo / Ford Williams
Raketid demokraatia nimel. Tomahwk rakett stardib oma lõhkelaenguga Belgradi suunas.

Suuremate tööstuslike ja sõjaliste sihtmärkide hävitamise kõrval ei unustanud liitlased aga ka tsiviilsihtmärke. Iga päev tegi lennuvägi 350 pommituslendu. Serbiale ja Montenegrole heideti üle 21 tuhande tonni pomme, rünnakuobjektideks oli enam kui 900 sihtmärki.

Сербский город Нови-Сад во время американской бомбардировки
CC BY-SA 3.0 / Darko Dozet
Novi Sad ameerika pommirahe all

Lisaks kasutati keelatud laskemoona, sealhulgas radioaktiivsete lisandite ja vaesestatud uraani täidisega. Millegipärast pommitati ka elamurajoone, turgusid ja haiglaid.

Serbia võimude hinnangul hukkus pommitamises umbes kolm tuhat inimest, sealhulgas 89 last. Vigastada sai 12,5 tuhat inimest.

*Venemaal keelatud terroristlikud organisatsioonid.

249
Tagid:
Vietnam, Balkanid, Afganistan, USA
Samal teemal
Zahharova tuletas Lääneriikidele meelde Jugoslaavia pommitamisega kaasnevat vastutust
Krimm, Liibüa, Iraak, Süüria... Aga mis edasi?
Iraak ja Iraan loobusid kaubavahetuses dollaritest