1. mai paraad Eesti NSV-s 1983. aastal

NSV Liidu kogemus: milliseid laule laulab Eesti Euroopa Liidust lahkumiseks

112
(Uuendatud 14:36 28.07.2019)
Nikolai Filonov
Eesti siseminister ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht astus taas kord "õige" ideoloogia pooldajate konnasilmale, kui võrdles Eesti kuulumist Euroopa Liitu kuulumisega NSV Liitu.

Eestis kehtib juba pikki aastaid kaks tõde – see, millest oli kombeks kõnelda kooliõpikutes ja kõnetoolidest, ja see, mida kõik teadsid, aga millest ei sobinud rääkida. Näiteks kõike seda, mis puudutas elu Eesti NSV-s, oli aastaid tavaks maalida tingimata tumedaisse toonidesse, isegi kui mälestused olid toredad, arutleb raadio Sputnik kolumnist Nikolai Filonov. 

Peotuli Raekoja platsil
© Sputnik / Денис Пастухов

Paljudele on meelde jäänud president Kersti Kaljulaidi sõnad "õnnetust nõukogude lapsepõlvest" Mustamäe kahetoalises korteris, kui kannatati pidevalt raamatute nappuse ja võimatuse pärast Eesti Vabariigist valjusti rääkida.

Samavõrd kõnekas oli mitte kunagi Nõukogude Eestis käinud, kuid omateada sellest täpselt teadva endise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ütlus, et siin elasid inimesed nii viletsalt, et neil polnud isegi restorane.

On tähelepanuväärne, et kui midagi positiivset tolleaegse elu kohta viimastel aastatel ilmuski, siis peavoolumeedias põhjendati seda kõike tingimata "noorsoo pettekujutlustega" ning halvimal juhul lausa poolehoiuga "totalitaarsele Venemaale".

Jälle köögis

Aga eks ametlik kõnepruuk olegi selleks, et osata ka ridade vahelt lugeda, eriti kui kodus köögilaua taga või sõprade seltsis meenutatakse, et nõukogude ajal oli kõigi miinuste juures ka vaieldamatuid plusse.

Euroopa Liidu ja NSV Liidu kõrvutamine kerkis päevakorrale kohe pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, ja õigupoolest juba mitu aastat enne seda.

Paljud ütlesid – kes naljapärast, kes tõsimeeli, et Eesti ei jõudnud veel ühest liidust väljuda, kui astus juba teise ja küllap hakkab kunagi pidama kangelaslikku võitlust ka sellest liidust lahkumiseks, nagu ta praegu on uhke laulva revolutsiooni ja NSV Liidust lahkumise üle.

Kaljulaidi eesti keel kui "tola kirjatud märss" >>

Mart Helme, kes oma õnnitluses Boris Johnsonile Suurbritannia uueks peaministriks saamise puhul võrdles eelseisvat Brexitit Eesti lahkumisega NSV Liidust, väljendas tegelikult paljude eestlaste mõtteid, mida on küll isekeskis arutatud, kuid mitte kõnepultidest kuulutatud.

Ja loomulikult ajas see raevu Eesti tavapoliitikud, kes on harjunud rääkima üht ning tegema teist, kuna säärane talitusviis võimaldas lääneriikidest "vanemate vendade" silmis igati laitmatu välja näha. Mida aga nüüd peale hakata?

Ootame juhiseid

Selles mõttes on Eesti välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasikase esitatud küsimus, kas vabariigi välispoliitiline kurss ei ole Mart Helme väljaütlemisi silmas pidades nüüd muutunud, igati õigustatud.

Välisministeeriumi ametnikuna on Maasikasel õigus teada, millised on tema esindatava riigi valitsuse tegelikud eesmärgid ja argumendid ning kui neid korrigeeritakse, siis ametnikuna on ta lihtsalt kohustatud "pealiinist" juhinduma. Põhimõtteliselt ei pruugigi siin süüvida antud küsimuse hinnangulisse konteksti, vaid võtta seda lihtsalt küsimusena, mis suunas edasi töötada.

Olete õigel teel, seltsimehed: siseminister võrdles Brexitit NSV Liidust lahkumisega >>

Eesti välisminister Urmas Reinsalu tunnistas seda küsimust kommenteerides, et Eesti välispoliitika on pidevas muutumises, kuid riigi üldine kurss jääb ikka samaks.

Seega sisuliselt suunas Reinsalu "nooleteraviku" üldistele arusaamadele, soovimata koalitsioonipartnerit otseselt kritiseerida. Sama tegi ka peaminister Jüri Ratas, märkides, et "meil pole mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed," ütles valitsusjuht.

Jonnakad faktid

Aga ometigi on senimaani lihtrahva seas käibinud võrdlus nüüd pinnale paisatud ning Mart Helme poeg, rahandusminister Martin Helme on seda veelgi võimendanud, loetledes fakte NSV Liidu ja Euroopa Liidu sarnasusest.

"Mõlemas kehtib ainult üks "õige" (vasakpoolne) ideoloogia ja selle ideoloogia vastaseid peetakse vaenlasteks, keda tuleb represseerida. Mõlemast liidust lahkumine on kuulutatud mõeldamatuks. Mõlemas liidus võib küll valimisi korraldada (isegi referendumeid!), aga võimul tohivad olla ainult õige ideoloogia pooldajad (sisuliselt ütles ju Kersti Kaljulaid meile sedasama just äsja); mõlemas liidus on olemasoleva korra põhivaenlasteks kuulutatud rahvuslikud jõud," selgitas Helme-noorem. 

Эстонский политик  Мартин Хельме (EKRE)
© Sputnik / Вадим Анцупов
Martin Helme

Tahan veel kord meenutada, et need vaidlused puhkesid seoses Helme õnnesooviga Boris Johnsonile, kellesse enamik Euroopa globalistidest poliitikuid suhtub üsna mitmetiselt.

"Putinil on õigus": Briti meedia nimetas oma lüüasaamise süüdlase >>

Nähtavasti tahab Mart Helme olla Johnsoniga samal lainel, tuginedes inglise poliitiku varasemale tegevusele omastele populistlikele võtetele. Kusjuures neidsamu võtteid kasutab ka USA praegune president Donald Trump. Nii et Helme valik on antud olukorras kindlapeale minek, kuna riigisiseselt järsud liigutused tema vastu hakkavad väljastpoolt paistma "vana kaardiväe" reaktsioonina.

Tõenäiliselt ei ole vananenud dogmade avalikkuse kohtu ette toomine Eesti jaoks sugugi nii halb. See võimaldab inimestel järele mõelda ja teha oma isiklikud järeldused ning seega aduda ümbritsevat maailma tublisti kainema pilguga.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga. 

112
Tagid:
Jüri Ratas, Urmas Reinsalu, Kersti Kaljulaid, Martin Helme, Mart Helme, EL, lahkumine, NSV Liit, Eesti NSV, Eesti
Samal teemal
Soros on paanikas: Euroliitu ootab NSV Liidu saatus
Politoloog leiab, et Mart Helme võib Eesti ja Euroopa Liidu tülli ajada
Rüütel hoiatas NSV Liidu näitel EL föderaliseerumise eest
Euroopa Liidu ja NSV Liidu sarnasuse küsimus lõhestab valitsust