Shanghai

Hiina ei vaja kedagi, teda aga vajavad kõik

103
(Uuendatud 17:34 24.07.2019)
Pekingis peaks piinlikkust tuntama, Hiina rahvastik on olnud sunnitud oma juhte kõvasti kiruma ja vargsi vanduma, rahvaste peres on olnud kombeks öelda, et "Hiina saab sõjas Ameerikaga hukka", siis aga ilmus välja konsultatsiooni- ja uuringufirma McKinsley ning rikkus kõik ära, selgitab autor.

Peking alles hakkas tõsimeeli omal nahal tundma, mismoodi nende puhul üleilmse ajupesuga infosõdu peetakse. Aga meie teame seda kõike ega isegi reageeri enam. Kasvõi see väide, et 2014. aasta sanktsioonid on surunud Venemaa isolatsiooni, tema majandus libiseb tagasi rakettidega varustatud tankla staatusse, rahvas tuleb liberalismi lipu all tänavatele... Säärastel juhtudel võib muidugi suurepäraselt ilma igasuguste faktideta läbi saada, aga parem on üldpildist mingi number välja tirida ja mõjusaks muuta, arutleb RIA Novosti kolumnist Dmitri Kossõrev.

Hiina puhul on mitugi standardset süžeed, mille najal tuima järjekindlusega ja viimset kui tõsiasja eirates propagandasõda pidada, aga juulikuus kargasid nüüd kuskilt-nurgast esile kaks numbrit (0,2 protsenti majanduskasvu ja "esmakordselt 27 aasta peale") – ja hakkas pihta. Hiina rekorditega SKP üha lisandumise osas ollakse ometigi harjunud, nüüd aga...

Niisiis on välja kuulutatud, et tänavu teises kvartalis kasvas Hiina majandus 6,2 protsendi võrra. Esimeses kvartalis aga oli selleks näiduks 6,5! Ja seega on SKP poole aastaga kasvanud vaid 6,3 protsenti, nii et asja iva pole mitte kasvus, vaid poolaasta kokkuvõttes 0,2 protsendi jagu vähesemas näidus võrreldes sellega, mida eelnevalt eeldati.

Ühesõnaga, selge see, et kasv tähendab langust. Ja algaski ettearvatav: seda 0,2-protsendilist kvartalitulemust kommenterisid sõna otseses mõttes kõik, ka Venemaa Hiina-teadurid tundsid koos välismaa kolleegidega kahjurõõmu. Nende mõttekäik arenes nii: meie silme ees on Hiina majanduse kõige madalam kasvutempo viimase 27 aasta jooksul. Pekingil tuleb seda nähtavasti rahaga katta ja kohutav on ette kujutada, mis juhtub jüani kursiga, ning siis... Ühesõnaga, katastroof on tulekul ja USA ruulib.

Hiina uued tollimaksud USA toodetele on tänasest jõus >>

Ja ärge üldse kahelge – Donald Trump isiklikult ei jätnud kasutamata juhust edastada seda uudist kui tunnismärki sellest, et kaubandussõja oma konkurendiga võidab ta niikuinii, kui juba 27 aastat pole tollel niivõrd madalat majanduskasvu veel olnudki.

Kuidas saaks nutikas propaganda sellest kasu lõigata? Võimalusi on mitu. Kõige lihtsam oleks öelda, et kaubandussõda käib ligi poolteist aastat ja kas kõik, mida USA on saavutanud, on 0,2-protsendiline langus majanduse kasvutempos, mis kogu maailma kadestuseks püsib ikkagi kuue protsendi peal? Viletsasti virutate, poisid.

Aga Hiina pole seda mõtete oma juhtide ja propagandistide näol eriti esile toonud. Sest ta on seda juba varem sarnastes olukordades teinud, kas pole viitsinud end korrata?

Või saab talitada keerukamalt ja rabada vastast hästituntud viisil absoluutarvude ja protsentidega žonglerides? Asi on selles, et protsent on petlik nähe. Kui teie SKP kasvas möödunud aastal või läinud kvartalis 6,5 protsendi võrra, siis tuleb vaadata, mille põhjal eelmised või edaspidised protsendid on rehkendatud. Kas 27 aastat või aastajagu tagasi – need on kaks väga erinevat lähtearvu. Ja täiesti võimalik, et vähem on rohkem, mis tähendab, et kasvutempo protsentuaalne langus osutub tegelikult absoluutarvudes toodangu kasvuks – olenevalt sellest, millega võrrelda.

Aga Hiina seda tegema ei hakanud – lihtsalt ei jõudnud. Sest üsna samaaegselt esimese kvartali statistiliste andmetega ilmus ülalmainitud aruanne ja kujunes ilma Pekingi eriliste jõupingutusteta 0,2 protsendi asjus ülemaailmseks arutlusaineks selle üle, mida McKinsley uuringus on öeldud.

Hiina kehtestab imporditollid USA kaupadele 60 miljardi väärtuses >>

Aga öeldud on lihtviisiliselt, et hiljaks on jäädud – Hiina majandust ei anna enam impordi ega ekspordi kaudu haavata, nagu Trumpi meeskond seda teha üritab. See majandus on jõudnud iseseisva olmasoluni.

See tähendab, et ei pruugi püüda arvata kasvutempo naeruväärset aeglustumist välisjõudude võiduks. Välisjõud on juba jõuetud.

See põhjalik dokument tuleb muidugi tervikuna läbi lugeda. Aga kui lühidalt kokku võtta, siis omal ajal kasvas Hiina midagi teistele tootes ja müües. Jõukamaks saades aga hakkass ta töötama enese tarvis. Olgu öeldud, et 2007. aastal eksportis Hiina 17 protsenti oma toodangust, 2017. aastal aga vaid üheksa protsenti ning see suundumus jätkub.

Laevade karavan Põhja-mereteel.
© Sputnik / А. Соломонов

Ja see pole veel kõik. Aruanne kirjeldab üksikasjalikult mitte ainult seda, et Hiinale pole enam kedagi eriti vaja, vaid ka seda, kuidas teda on kõigile vaja. Seal on pikk nimekiri ja liigitus riikidest, kellel on lausa hädavajalik müüa uuele hiiglasele toorainet või kes on seotud tootmisahelatega või kes saavad asjaomaseid investeeringuid.

Nüüd on Hiina majandusteadlased püsti karanud ja hakanud maailma üle ujutama arvandmetega selle kohta, mis tegelikult selles "pidurduvas" majanduses aset leiab. Esimese poolaastaga on loodud ainuüksi linnades 7,7 miljonit töökohta – ja need, kes on tööd saanud, on hakanud agarasti ostma mida iganes. Inimeste isiklikud sissetulekud kasvasid sellesama poolaasta jooksul 6,5 protsendi võrra, seega – uskuge või mitte – 0.2 protsendi jagu üle majanduskasvu (võlunumber on niisiis see 0,2 protsenti). Lõppkokkuvõttes ületas kõikvõimalike kaupade müük tarbijatele majanduse kasvutempot tervikuna, ulatudes 9,8 protsendini. Absuluutarvudes aga, tuletagem meelde, käib jutt töötavast (ja ostujõulisest) elanikkonnast, keda on rohkem kui USA-s ja Euroopa Liidu riikides ühtekokku... 

USA ja Aasia vaheline kaubandussõda võib eurole kasu tuua >>

Jätame hiinlastele nende rõõmud ja ütleme järelsõna asemel, et jutt ei käi sugugi terve ajastu muutumisest maailma majanduses. Meenutame, mismoodi toimis kõik möödunud sajandi keskel: mõned rikkad riigid ja üsna suur perifeeria, enamasti endised kolooniad. Tundus, et veelahe nende vahel püsib igavesti. Siis aga ilmus Jaapani majandusime, mida hiljem kordas terve plejaad tillukesi "Aasia tiigreid" nagu Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Malaisia... Ning seejärel valis sellesama tee ka Hiina.

Majandusmeestele hakkas tunduma, et ainsaks edusaavutuse retseptiks on töötada teiste tarbeks. Ja siin pole tähtsust ei rahvastiku suurusel (sellest tuleneb vaid muresid) ega territooriumil ega ressurssidel, peaasi on osata rikkale onule, endisele koloniaalhärrale vajaliku kvaliteediga kaupu toota ja maha müüa. Disaini, tehnoloogia ja ülemaailmsed väärtused koos eeskirjadega teeb tema ise, sina aga lase kätel käia ja ela paremini kui enne. Selge see, et sa jääd onust sõltuma ning seega – ära talle tuska tekita.

Nüüd aga selgub, et tegemist oli ajutise olukorraga üleminekul kolonialismiks nimetatust normaalsuse juurde, kus, nagu näha, suurus ja rahvastik on oluline, eriti kui tegemist on iidse tsivilisatsiooni rahvastikuga, koos oma tohutu hulga talentide ja eripäradega. Kuidas aga hakkab maailm normaalsuse taastumise peale välja nägema, seda ei mõista naljalt keegi.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

103
Tagid:
kaubandussõda, sanktsioonid, propagandasõda, propaganda, USA, majanduskasv, majandussõda, majandus, Hiina
Samal teemal
Apple valmistub Hiinast jalga laskma
Osaka G20: plaanis on nii avalikud kui salajased läbirääkimised
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega