Lvovi oblasti Maidani küla elanik hääletab otse kodust

Liikumine liikumise pärast: Ukraina ennetähtaegsed parlamendivalimised olid ainulaadsed

65
(Uuendatud 09:16 24.07.2019)
Ukrainas toimunud valimised on unikaalsed: parlamenti pääsesid parteid, kes sisuliselt ei andnud oma valijatele mingeid lubadusi. Erakondadele on peamine parlamenti pääseda – pärast seda ärgu või rohi kasvagu.

Ma ei tea, kuidas toimuvad valimised Aafrika tribalismi, Aasia feodalismi ja Ladina-Ameerika kokaiinidiktatuuride tingimustes, kuid Euroopale on Ukraina valimised ainulaadsed, leiab Venemaa politoloog, Süsteemianalüüsi ja prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko.

Mitte sellepärast, et nad toimuvad Donbassi kuuma kodusõja tingimustes ja kogu ülejäänud riigi külmal territooriumil (Porošenko valimise ajal oli olukord hullem). Ja mitte sellepärast, et riik ägab politseiterrori all ja vanglad on täis poliitvange.

Ukraina on ilmselt esimene ja ainus Euroopa riik, kus ükski parlamenti pääsevatest poliitilistest parteidest ei ole tegelikult valijatele midagi lubanud.

Valimised toimuvad valimiste endi pärast

Otsustage ise. Ülemraadasse pääseb viis poliitilist jõudu. Kaks neist – Medvedtšuki - Boyko - Rabinovitši "Opositsiooniline platvorm - Elu eest" (teine ​​koht) ja endise presidendi Petro Porošenko "Euroopa solidaarsus" (kolmas koht) – võib kohe kõrvale jätta.

Tundub, et neil justkui ongi mingid programmid, plaanid ja strateegiad, kuid neile on praeguses Raadas juba ette antud destruktiivse opositsiooni roll.

On veel Julia Tõmošenko "Batkivštšina". See poliitiline jõud on üsna eklektiline ja ebakonkreetne, kuid paljude aastate jooksul, mis Tõmošenko on poliitikas olnud, on tema stiili täielikult läbi uurinud nii tema valijad, Ukraina poliitikud, kui ka nende välismaa kolleegid.

Tõmošenko programm, mida saab lühidalt väljendada viie sõnaga - "nõustu kõikidega ja peta kõiki", ei paistnud kunagi silma ei originaalsuse ega järjekindlusega, kuid Tõmošenko on alati poliitiliselt kippunud läände ja püüdnud majandusküsimustes alati teha koostööd Venemaaga, sest ainult selline koostöö andis Ukraina riikluse säilitamiseks vajalikku raha.

Лидер фракции ВО Батькивщина Юлия Тимошенко на заседании Верховной рады Украины в Киеве
© Sputnik / Стрингер
Batkivštšina fraktsiooni juht Julia Tõmošenko Kiievis

Seekordses valimiskampaanias ei paistnud Batkivštšina liider ega tema parteikaaslased üldisel taustal millegagi silma. Jäi mulje, et põhimõtteliselt ei kavatsegi nad valija pärast võidelda, lootuses, et nende poolt hääletatakse vana mälu järgi. Üldiselt ega nad ei eksinudki, Batkivštšina pääseb parlamenti, kuid kellele teda seal vaja on, ei tea keegi.

Valimiste liider, partei "Rahva teener" ei vaevanud end üldse mingite lootustandvate projektide väljamõtlemisega. Hääletajatel paluti neid toetada lihtsalt sellepärast, et president Zelenskõi vajas oma valitsuse ametisse nimetamiseks parlamendi häälteenamust (selleks ennetähtaegsed parlamendivalimised korraldatigi).

Tõsi, Ukraina põhiseadus ei näe ette, et president peaks valitsust kontrollima, pigem vastupidi, see on sõnastatud nii, et riigipea saaks keskenduda välis- ja julgeolekupoliitikale ning valitsuskabinet saab majandusega ise suurepäraselt hakkama.

Kuid kõik presidendid on alati püüdnud kontrollida nii parlamenti kui ka parlamendi ees vastutavat valitsust (just äsjavalitud Ülemraada ees paneb ministrite kabinet oma volitused maha).

Kummaline, kuid paljudes Euroopa riikides, kuhu Ukraina nii vapralt kipub, ja USA-s, kes patroneerib Ukrainat mitte vähem vapralt, on presidendid aastaid töötanud koos opositsioonilise parlamendiga - ja taevas pole sellest kunagi maapeale langenud.

Seega, saanud enamuse Raadas, on presidendipartei oma valijale antud lubadused juba täitnud – ülejäänu peaks iseenesest paika põruma.

Enamus - Zelenskile, ülejäänud – välja!

Lõpuks, partei "Golos" liider Svjatoslav Vakartšuk (kes oli kunagi mõnes Ukraina piirkonnas kuulus laulja), mis õnneliku viisiku lõpetab. Ta ühendab Porošenkole vaimult lähedased inimesed, kes otsustasid temast distantseeruda, sest ta kaotas suure mürinaga presidendivalimistel.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hääletamas valimisjaoskonnas Kiievis.
© Sputnik / Стрингер

Kõik Vakartšuki katsed selgitada, miks tema parteid vaja on ja mida ta kavatseb Raadas teha, lõppesid segadusega - keegi lihtsalt ei saanud aru, mida ta öelda tahab. Sõnad olid justkui tuttavad, kuid lauseid neist kokku ei tulnud.

Sellegipoolest hääletati erakonna poolt ohtrasti, see pääses parlamenti ning "Rahva teener" näeb temas isegi koalitsioonipartnerit, mida soodustas kahtlemata Vakartšuki igasuguste poliitiliste ambitsioonide puudumine.

Üldiselt toimusid valimised selleks, et president Zelenskõi saaks moodustada Raadas enamuse. Tõmošenko koos oma "Batkivštšinaga" sooviks samuti presidendimeelse enamusega ühineda, kuid teda ei usaldata, kahtlustades, et ta tahab peaministritooli hõivata.

Klassikalise poliitika seisukohast ei ole selles midagi pahakspandavat, kuid Ukraina poliitika seisukohalt ei ole liiga iseseisvat peaministrit presidendile vaja.

Porošenko viis oma "Euroopa solidaarsuse" Raadasse, et teda (vastavalt tema presidendiks olemise tulemustele) ei vangistataks ja et ta ei peaks maksma vabaduse eest oma ärivaradega. Selline on tema poliitiline programm.

Петр Порошенко
© Sputnik / Стрингер
Petro Poroshenko

Boiko-Medvedtšuki "Opositsiooniline platvorm" peaks teoreetiliselt pakkuma mingit alternatiivi valitsuse poliitikale (kui ta juba opositsiooniline on). Siiani on kogu alternatiiv seisnenud selles, et "Platvormi" juhid teevad ettepaneku alustada otseläbirääkimisi Donbassiga ja veenda teda "Ukrainasse naasma".

Pärast seda kavatsetakse Venemaale peale suruda läbirääkimised Krimmi tagastamiseks. Loomulikult on hea, et pakutakse Donbassiga rääkida ja mitte tulistada tema linnu raskesuurtükkidest, kuid mis saab siis, kui Donetsk või Lugansk või Ukraina rahvuslased nende plaaniga ei nõustu?

See on retooriline küsimus, sest "Opositsiooniline platvorm" mõistab väga hästi, et keegi Kiievis ei kavatse nende plaane ellu viia, nii et nendest võib rääkida kasvõi kaheksa korda päevas. Võimu juurde neid ei lasta ja opositsioonis ei saa nad midagi ära teha.

Niisiis, enamikel Raadasse pääsenud erakondadel ei olnud ega ole lisaks Raadasse pääsemisele mingeid plaane. Need, kellel plaanid on (Opositsiooniline platvorm), ei suuda neid nagunii realiseerida.

Lõpuks näevad need, kellel plaanid on ja kes on võimelised neid osaliseltki ellu viima (Porošenko ja tema "Euroopa solidaarsus"), et Raada on varjupaik võimaliku poliitilise ja majandusliku tagakiusamise eest ja ei midagi enamat.

Üldiselt reageeris Ukraina poliitiline eliit möödunud valimistele rahulikult. Need olid tema jaoks selgelt vaheetapiks. Otsustades juba kõlanud vihjete põhjal, ootavad enamik Kiievi poliitikuid umbes kahe aasta pärast ennetähtaegseid presidendivalimisi (ja seejärel parlamendivalimisi). Nendeks nad valmistuvadki.

Isegi kui need lootused täituvad, muutuvad erakondade ja nende juhtide nimed, kuid sisu jääb samaks – pääseda võimule ja siis ärgu või rohi kasvagu.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetajate seisukohaga.

65
Tagid:
õigusrikkumised, parlament, Volodõmõr Zelenskõi, Ukraina Ülemraada, Euroopa, valimised, Ukraina
Teema:
Ukraina Ülemraada valimised (6)
Samal teemal
Porošenko võttis oma pangakontodelt välja miljoneid dollareid sularahas
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega