USA Kongressi hoone

Projekt "Ida-Vahemeremaad": USA ajab Venemaad regioonist välja

58
(Uuendatud 09:23 21.07.2019)
Võiks arvata, et Ida-Vahemeremaad ja Venemaa on kaks ise asja, aga Washingtoni valvas silm on selles regioonis märganud Venemaa "vaenulikku" ja "kahjulikku" mõju ning kavatseb selle välja juurida.

Ameerika Ühendriikide Kongress töötab praegu järjekordse teravalt Venemaa-vastase seaduseelnõu kallal. Eelnõu kannab pealkirja "Eastern Mediterranean Security and Energy Partnership Act of 2019" (Ida-Vahemeremaade julgeoleku ja energiapartnerluse seadus 2019. aastast). Võiks arvata, et Ida-Vahemeremaad ja Venemaa on kaks ise asja, aga Washingtoni valvas silm on selles regioonis märganud Venemaa "vaenulikku" ja "kahjulikku" mõju ning kavatseb selle välja juurida, kirjutab RIA Novosti kolumnist Veronika Krašeninnikova. 

Konkurendid NATO hajutamise-koondamise asjus - Venemaa, Saksamaa, Türgi, Prantsusmaa riigijuhid. Pildilt on puudu USA president.
© Sputnik / Михаил Климентьев

Seaduseelnõu Ida-Vahemeremaade kohta on tegevuskava Venemaa poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste sidemete katkestamiseks regiooni riikidega, Vene gaasi asendamiseks Euroopas ning regiooni militariseerimiseks, mis on suunatud Venemaa, aga ka Türgi vastu.

Algatuse mõte on kahetine. Energiaressurside alal käsitleb seaduseelnõu president Trumpi strateegia raames, millega tahetakse teha USAst "energiaüliriik", uute gaasimaardlate ekspluateerimist ja torujuhtmete ehitamist nende toodangu tarnimiseks Euroopasse — Vene gaasi väljatõrjumise eesmärgil.

Sõjanduse alal on püstitatud eesmärk järsult tugevdada USA positsioone regioonis. Selleks klopsiti kokku Kreekast, Küprosest ja Iisraelist koosnev allianss, millega anti möödaminnes löök Türgi pihta, kus president Erdoğan teeb liiga iseseisvaid ja NATO liikmesriigile lausa skandaalseid otsuseid nagu näiteks Vene raketitõrjesüsteemide S-400 ostmine.

See seaduseelnõu annab otsese löögi Venemaa, aga ka Euroopa pihta. Katsed katkestada Nord Stream 2 ehitus ei anna tulemusi ja USA hakkab samaaegselt peale tungima lõunast, et võtta kontrolli alla sealsed energiavood ja sundida eurooplastele peale oma gaasihinnad. 

Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

USA Senatile esitasid seaduseelnõu 10. aprillil parteidevahelise konsensuse vaimus vabariiklane Marco Rubio ja demokraat Bob Menendez (eelnõu number Senatis on S.1102). Esindajatekotta jõudis seaduseelnõu mõningate muudatustega 22. mail (seal kannab see numbrit H.R.2913). Praegu on see lugemisel viies komitees ja allkomitees, mis tegelevad kuritegevuse, terrorismi ja sisejulgeoleku küsimustega. Hooaja viimased hääletamised on kavandatud 26. juulile, kongresmenid naasevad Washingtonis tööle 9. septembril.

Välja Vahemeremaadest, Venemaa!

Hirmuäratav sõna "Russia" kordub tekstis 25 korda. Sisuliselt keelab seaduseelnõu Venemaal ajada välispoliitikat ja arendada mis tahes majanduskoostööd kõnealuses regioonis.

USA kongressi komisjon kiitis Euroopa vastased sanktsioonid heaks >>

Esiteks püstitab seaduseelnõu eesmärgiks Vene gaasi väljatõrjumise Euroopast kavandades uute leiukohtade kasutuselevõttu Egiptuse ja Küprose rannikuvetes, samuti torujuhtmete ehitamist selle gaasi veoks. Jutt käib Transaadria gaasijuhtmest (ТАР), Kreekat ja Bulgaariat ühendavast juhtmest (IGB) ja veeldatud gaasi terminalidest, et "lihtsustada mitte-Vene gaasi tarnimist Balkanile ja Kesk-Euroopasse". Nii ongi öeldud — "mitte-Vene". 

Selle protsessi ajalooline analoog on Ronald Reagani valitsuse plaan Nõukogude gaasi väljatõrjumiseks Euroopast 1980. aastate keskel. Tollal sunniti eurooplasi kasutusele võtma uusi maardlaid Norras ja ostma kallimat gaasi — "lisatasuga julgeoleku eest".

Uute leiukohtade kasutuselevõtt Ida-Vahemeremaades on USAle kasulik ka sellepärast, et see teeb rikkamaks ameeriklaste kõige ustavama partneri selles regioonis — Iisraeli. Omajagu kasu saab ka Küpros, mille Ühendriigid on seaduse kohaselt julgeoleku mõttes sisuliselt erastanud (kui keegi arvab, et Küpros kuulub venelastele).

Teiseks on kavas tugevdada "julgeolekukoostööd Kreeka, Küprose ja Iisraeliga", mis hõlmab "luureandmete vahetamist ning teadlikkuse suurendamist küberruumis ja merel" (punkt 3.9). Seaduseelnõu palub "tungivalt soovitada piirkonna riikidel keelduda osutamast sadamateenuseid Venemaa Föderatsiooni laevadele, mis on kaasatud Bashshār al-Asadi valitsuse toetamisse Süürias" (3.13), ning "toetada regiooni riikide jõupingutusi Venemaa Föderatsiooni valitsuse tarnitud sõjatehnika asendamisel NATO ja NATO liikmesriikide tarnitava tehnikaga" (3.16). Samuti kutsub dokument üles "täies mahus ellu viima Ameerika vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise seaduse (CAATSA) asjakohased sätted, et vältida Venemaa Föderatsiooni valitsuse sekkumist regiooni asjadesse" (3.15).

EL võib anda hoobi Türgi turismile >>

"Põhjenduseks" tuuakse aruande esitamine: "Hiljemalt 90 päeva pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist esitab riigisekretär asjakohastele Kongressi komiteedele aruande Venemaa Föderatsiooni kahjulikust mõjust Küprosele, Kreekale ja Iisraelile alates 1. jaanuarist 2017" (punkt 11).

Aga sellega seaduse Venemaa-vastane eesmärgipüstitus veel ei lõpe: seda jälgitakse selgesti ka seal, kus jutt käib teistest riikidest, Venemaad mainimata.

Kreeka — USA uus peapartner regioonis

Kreekat peetakse Euroopa Liidus üheks kõige Vene-sõbralikumatest riikidest — selline olukord peab seaduseelnõu kohaselt muutuma. Tekstis esitatud plaanid on ilmselgelt mõeldud Kreeka lahutamiseks Venemaast ja tema muutmiseks USA sõjandus- ja energiapoliitika uueks eelpostiks Ida-Vahemeremaades — ebausaldusväärseks muutunud Türgi asemel. 

Venemaa saatis välja Kreeka diplomaadid
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Seaduseelnõu on mitu aastat väldanud ettevalmistavate jõupingutuste tulemus. Kolm aastat tagasi, 2016. aasta suvel, saabus Ateenasse uus USA suursaadik Geoffrey R. Pyatt. See nimi on meile hästi tuttav Ukrainast: just nimelt Pyatt kureeris 2014. aasta riigipööret ning jagas koos abiriigisekretär Victoria Nulandiga Maidanil saiakesi. Kreekasse saabudes ei avanud Pyatt oma tegevust sama laialt kui Ukrainas. Riigi noor peaminister, vasaktsentrist Aléxis Tsípras, kes oli aasta varem pälvinud referendumil 62% kreeklaste heakskiidu sõltumatule kursile, ei kannatanud ähvardamist ja surveavaldusi välja — võib-olla lubas Pyatt talle "maidanit nagu Ukrainas".

Selle tulemusel nõustus Tsíprase valitsus Ameerika Soúda mereväebaasi moderniseerimisega Kreetal, kopteribaasi rajamisega Põhja-Kreekasse, droonibaasi rajamisega Lárisa linna lähedale Kesk-Kreekasse, Egeuse mere idaosas asuva Kárpathose saare militariseerimisega, terminali ehitamisega Ameerika veeldatud gaasi vastuvõtmiseks Alexandroúpoli sadamasse. Veelgi enam, kohtumisel Washingtonis 2017. aasta oktoobris arutasid Tsípras ja Trump taktikalise tuumarelva ümberpaigutamist Türgi lõunaosas asuvast İncirliki lennuväebaasist Peloponnesose poolsaare põhjaossa Andravída linnakese lähedale.

NATO avalikustas kogemata Ameerika tuumarelvade ladustamise kohad >>

Uues seaduseelnõus on kirjas, et USA säilitab "oma merejõudude aktiivse kohaloleku ja investeeringud Soúda lahe mereväekompleksi Kreekas ning süvendab julgeolekukoostööd Kreekaga, mis hõlmab hiljutist luure- ja ründedroonide MQ-9 paigutamist Lárisa lennuväebaasi ning USA maaväe kopteripilootide väljaõpet Kesk-Kreekas" (punkt 3.4).

Kyriákos Mitsotákise uue paremtsentristliku valitsusega, kes tuli võimule pärast 7. juuli parlamendivalimisi, on Kreeka osalus USA ja NATO välispoliitikas muutunud veelgi aktiivsemaks. Juba esimesel nädalal võttis uus võim vastu märgilise otsuse: tunnustas Venezuela presidendina isehakanud Juan Guaidód. See on signaal Washingtonile: "Mina olen teie oma." Kreeka meedia teatas, et Rahvusliku Luureteenistuse — riigi peamise sise- ja välisluureasutuse — direktori ametikohale võidakse määrata USA saatkonda Kreekas valvava Inglise-Ameerika turvafirma G4S Kreeka filiaali juht Panagiótis Kontoléon. Lõplikku otsust ei ole veel tehtud.

Uus allianss regioonis — Iisrael, Kreeka, Küpros ja USA

Veelgi enam, Venemaast lahutatud Kreeka seotakse tugevasti Iisraeli kui Ameerikalt regioonis täielikud volitused saanud kuraatori külge.

Tekstis mainitakse, et Iisraeli, Kreeka ja Küprose kolmepoolsel kohtumisel 20. märtsil 2019. aastal osales riigisekretär Mike Pompeo. Pompeo on endine Luure Keskagentuuri direktor. Taolised kohtumised toimuvad vähemalt kord aastas, viimati saadi kokku Jeruusalemmas. Muide, Aléxis Tsípras on võimul oldud nelja aasta jooksul jõudnud käia kolm korda Iisraelis — ükski tema eelkäija pole seda riiki nii tihti külastanud.

Seaduseelnõu teatab USA kavatsusest "jätkata aktiivset osalemist Iisraeli, Kreeka ja Küprose kolmepoolses dialoogis energia, merejulgeoleku, küberjulgeoleku ja tähtsate taristuobjektide kaitse teemal" (punkt 3.1) ning "toetada koos partnerite ja liitlastega diplomaatilisi jõupingutusi süvendamaks energiajulgeolekukoostööd Kreeka, Küprose ja Iisraeli vahel ning julgustamaks erasektorit tegema investeeringuid Ida-Vahemeremaade energiataristusse" (3.2). USA hakkab "toetama jõulist rahvusvahelise sõjalise hariduse ja väljaõppe (International Military Education and Training — IMET) kava koos Kreeka ja Küprose Vabariigiga" (3.7), "toetama Iisraeli, Kreeka ja Küprose sõjaväe ühisõppusi" (3.14) ja "tugevalt toetama Iisraeli, Küprose ja Kreeka aktiivset ja jõulist osalemist terrorismivastase võitluse ühisprogrammis (Combating Terrorism Fellowship Program — CTFP)" (3.17).

Nagu teada, on peamine "terrorist" USA ja Iisraeli jaoks Iraan ja võitlus tema vastu käib ka Süüria pinnal.

Nendel meetmetel on konkreetne tagajärg: Iisraeli sõjaliste vahendite paigutamine Kreeka territooriumile kaasab Ateena vaenulikesse tegevustesse Süüria vastu.

Küpros — platsdarm Türgi vastu

Küprosele omistab seaduseelnõu olulise rolli: mitte ainult alliansis Iisraeli ja Kreekaga, vaid ka iseseisvalt. 

Küpros kui oluline strateegiline partner on 6. novembril 2018 kirjutanud koos USAga alla "kavatsusavaldusele" "vastastikuse julgeolekukoostöö tugevdamiseks" (dokumendi punkt 1.4). Ühendriikide valitsus "teeb tihedat koostööd Küprose Vabariigi valitsusega infovahetuslepingute kaudu" (1.18), "on aidanud Küprose Vabariigi valitsusel välja töötada rahvusliku julgeoleku strateegia" (1.19) ning "koolitab Küprose ametiisikuid sellistes valdkondades nagu küberjulgeolek, võitlus terrorismi vastu, lõhkekehade kahjutuks tegemine ja relvavarude haldus". Küpros peab vastavalt tekstile lõpetama Vene päritolu relvastuse ostud ja minema täielikult üle Ameerika sõjatehnikale.

On tähelepanuväärne, et seaduseelnõu Esindajatekoja versiooni on Senati versiooniga võrreldes ilmunud lisanõudeid Küprosele. Riik peab lõpetama "kuldpasside" väljastamise Venemaa ja Ukraina kodanikele programmi "Kodakondsus investeeringute eest" raames.

Küpros peab läbi viima ka "Venemaaga seotud struktuuride tegevuse hindamise" ebaseaduslike pangatehingute asjus ja täiustama oma pangandussüsteemi, et sellised tehingud ära hoida. Meetmeid võitluseks rahapesu ja kapitali väljavooluga Venemaalt võiks ju tervitada, aga USA püstitab seejuures täiesti muud eesmärgid.

Pole vaja kuigi palju jõupingutusi, et provotseerida Küprosel konflikt Türgiga, millest tõotab tulla veel üks kriis president Erdoğani jaoks, kelle USA kavatseb nii või teisiti kukutada. Olukord kuumeneb juba praegu: Kreeka ja Küpros protestivad teravalt puurimistööde vastu, mida Türgi on Küprose šelfil alustanud.

Venemaa C-400 hoiab Türgi taeva Ameerika hävitajatest puhtana >>

Ida-Vahemeremaade julgeoleku ja energiapartnerluse seaduseelnõul on kõige tõsisemad šansid läbi minna. See jätkab rida juba vastuvõetud seadusi nagu "Ameerika vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise seadus" (Countering America"s Adversaries Through Sanctions Act ehk CAATSA) ja arutamisel olevaid seaduseelnõusid nagu "Seadus Ameerika julgeoleku kaitsmisest Kremli agressiooni eest" (Defending American Security from Kremlin Aggression Act ehk Kremlin Act).

Kuid kõnealuse seaduseelnõu edu pant seisneb selles, et see taotleb üht president Trumpi peaeesmärkidest: teha Ameerikast "energiaüliriik". See ambitsioon on teostatav ainult Venemaa ja Euroopa huve kahjustades ning pingete ja sõjaliste konfliktide kasvu hinnaga kõigis maailma regioonides, kus leidub süsivesinike varusid ja kus kulgevad transiiditeed.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga

58
Tagid:
energia, Vahemeri, kongress, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (96)
Samal teemal
Ankara sai S-400: Lääs on šokis, Moskva rahu ise
Ameerika "põlevkivikuningad" lähevad Venemaa poolele üle
Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud
Sõjamaaling Kreeka "jahusõjas"