USA Kongressi hoone

Projekt "Ida-Vahemeremaad": USA ajab Venemaad regioonist välja

69
(Uuendatud 09:23 21.07.2019)
Võiks arvata, et Ida-Vahemeremaad ja Venemaa on kaks ise asja, aga Washingtoni valvas silm on selles regioonis märganud Venemaa "vaenulikku" ja "kahjulikku" mõju ning kavatseb selle välja juurida.

Ameerika Ühendriikide Kongress töötab praegu järjekordse teravalt Venemaa-vastase seaduseelnõu kallal. Eelnõu kannab pealkirja "Eastern Mediterranean Security and Energy Partnership Act of 2019" (Ida-Vahemeremaade julgeoleku ja energiapartnerluse seadus 2019. aastast). Võiks arvata, et Ida-Vahemeremaad ja Venemaa on kaks ise asja, aga Washingtoni valvas silm on selles regioonis märganud Venemaa "vaenulikku" ja "kahjulikku" mõju ning kavatseb selle välja juurida, kirjutab RIA Novosti kolumnist Veronika Krašeninnikova. 

Konkurendid NATO hajutamise-koondamise asjus - Venemaa, Saksamaa, Türgi, Prantsusmaa riigijuhid. Pildilt on puudu USA president.
© Sputnik / Михаил Климентьев

Seaduseelnõu Ida-Vahemeremaade kohta on tegevuskava Venemaa poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste sidemete katkestamiseks regiooni riikidega, Vene gaasi asendamiseks Euroopas ning regiooni militariseerimiseks, mis on suunatud Venemaa, aga ka Türgi vastu.

Algatuse mõte on kahetine. Energiaressurside alal käsitleb seaduseelnõu president Trumpi strateegia raames, millega tahetakse teha USAst "energiaüliriik", uute gaasimaardlate ekspluateerimist ja torujuhtmete ehitamist nende toodangu tarnimiseks Euroopasse — Vene gaasi väljatõrjumise eesmärgil.

Sõjanduse alal on püstitatud eesmärk järsult tugevdada USA positsioone regioonis. Selleks klopsiti kokku Kreekast, Küprosest ja Iisraelist koosnev allianss, millega anti möödaminnes löök Türgi pihta, kus president Erdoğan teeb liiga iseseisvaid ja NATO liikmesriigile lausa skandaalseid otsuseid nagu näiteks Vene raketitõrjesüsteemide S-400 ostmine.

See seaduseelnõu annab otsese löögi Venemaa, aga ka Euroopa pihta. Katsed katkestada Nord Stream 2 ehitus ei anna tulemusi ja USA hakkab samaaegselt peale tungima lõunast, et võtta kontrolli alla sealsed energiavood ja sundida eurooplastele peale oma gaasihinnad. 

Vladimir Rožankovski
© Фото : из личного архива Владимира Рожанковского

USA Senatile esitasid seaduseelnõu 10. aprillil parteidevahelise konsensuse vaimus vabariiklane Marco Rubio ja demokraat Bob Menendez (eelnõu number Senatis on S.1102). Esindajatekotta jõudis seaduseelnõu mõningate muudatustega 22. mail (seal kannab see numbrit H.R.2913). Praegu on see lugemisel viies komitees ja allkomitees, mis tegelevad kuritegevuse, terrorismi ja sisejulgeoleku küsimustega. Hooaja viimased hääletamised on kavandatud 26. juulile, kongresmenid naasevad Washingtonis tööle 9. septembril.

Välja Vahemeremaadest, Venemaa!

Hirmuäratav sõna "Russia" kordub tekstis 25 korda. Sisuliselt keelab seaduseelnõu Venemaal ajada välispoliitikat ja arendada mis tahes majanduskoostööd kõnealuses regioonis.

USA kongressi komisjon kiitis Euroopa vastased sanktsioonid heaks >>

Esiteks püstitab seaduseelnõu eesmärgiks Vene gaasi väljatõrjumise Euroopast kavandades uute leiukohtade kasutuselevõttu Egiptuse ja Küprose rannikuvetes, samuti torujuhtmete ehitamist selle gaasi veoks. Jutt käib Transaadria gaasijuhtmest (ТАР), Kreekat ja Bulgaariat ühendavast juhtmest (IGB) ja veeldatud gaasi terminalidest, et "lihtsustada mitte-Vene gaasi tarnimist Balkanile ja Kesk-Euroopasse". Nii ongi öeldud — "mitte-Vene". 

Selle protsessi ajalooline analoog on Ronald Reagani valitsuse plaan Nõukogude gaasi väljatõrjumiseks Euroopast 1980. aastate keskel. Tollal sunniti eurooplasi kasutusele võtma uusi maardlaid Norras ja ostma kallimat gaasi — "lisatasuga julgeoleku eest".

Uute leiukohtade kasutuselevõtt Ida-Vahemeremaades on USAle kasulik ka sellepärast, et see teeb rikkamaks ameeriklaste kõige ustavama partneri selles regioonis — Iisraeli. Omajagu kasu saab ka Küpros, mille Ühendriigid on seaduse kohaselt julgeoleku mõttes sisuliselt erastanud (kui keegi arvab, et Küpros kuulub venelastele).

Teiseks on kavas tugevdada "julgeolekukoostööd Kreeka, Küprose ja Iisraeliga", mis hõlmab "luureandmete vahetamist ning teadlikkuse suurendamist küberruumis ja merel" (punkt 3.9). Seaduseelnõu palub "tungivalt soovitada piirkonna riikidel keelduda osutamast sadamateenuseid Venemaa Föderatsiooni laevadele, mis on kaasatud Bashshār al-Asadi valitsuse toetamisse Süürias" (3.13), ning "toetada regiooni riikide jõupingutusi Venemaa Föderatsiooni valitsuse tarnitud sõjatehnika asendamisel NATO ja NATO liikmesriikide tarnitava tehnikaga" (3.16). Samuti kutsub dokument üles "täies mahus ellu viima Ameerika vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise seaduse (CAATSA) asjakohased sätted, et vältida Venemaa Föderatsiooni valitsuse sekkumist regiooni asjadesse" (3.15).

EL võib anda hoobi Türgi turismile >>

"Põhjenduseks" tuuakse aruande esitamine: "Hiljemalt 90 päeva pärast käesoleva seaduse vastuvõtmist esitab riigisekretär asjakohastele Kongressi komiteedele aruande Venemaa Föderatsiooni kahjulikust mõjust Küprosele, Kreekale ja Iisraelile alates 1. jaanuarist 2017" (punkt 11).

Aga sellega seaduse Venemaa-vastane eesmärgipüstitus veel ei lõpe: seda jälgitakse selgesti ka seal, kus jutt käib teistest riikidest, Venemaad mainimata.

Kreeka — USA uus peapartner regioonis

Kreekat peetakse Euroopa Liidus üheks kõige Vene-sõbralikumatest riikidest — selline olukord peab seaduseelnõu kohaselt muutuma. Tekstis esitatud plaanid on ilmselgelt mõeldud Kreeka lahutamiseks Venemaast ja tema muutmiseks USA sõjandus- ja energiapoliitika uueks eelpostiks Ida-Vahemeremaades — ebausaldusväärseks muutunud Türgi asemel. 

Venemaa saatis välja Kreeka diplomaadid
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Seaduseelnõu on mitu aastat väldanud ettevalmistavate jõupingutuste tulemus. Kolm aastat tagasi, 2016. aasta suvel, saabus Ateenasse uus USA suursaadik Geoffrey R. Pyatt. See nimi on meile hästi tuttav Ukrainast: just nimelt Pyatt kureeris 2014. aasta riigipööret ning jagas koos abiriigisekretär Victoria Nulandiga Maidanil saiakesi. Kreekasse saabudes ei avanud Pyatt oma tegevust sama laialt kui Ukrainas. Riigi noor peaminister, vasaktsentrist Aléxis Tsípras, kes oli aasta varem pälvinud referendumil 62% kreeklaste heakskiidu sõltumatule kursile, ei kannatanud ähvardamist ja surveavaldusi välja — võib-olla lubas Pyatt talle "maidanit nagu Ukrainas".

Selle tulemusel nõustus Tsíprase valitsus Ameerika Soúda mereväebaasi moderniseerimisega Kreetal, kopteribaasi rajamisega Põhja-Kreekasse, droonibaasi rajamisega Lárisa linna lähedale Kesk-Kreekasse, Egeuse mere idaosas asuva Kárpathose saare militariseerimisega, terminali ehitamisega Ameerika veeldatud gaasi vastuvõtmiseks Alexandroúpoli sadamasse. Veelgi enam, kohtumisel Washingtonis 2017. aasta oktoobris arutasid Tsípras ja Trump taktikalise tuumarelva ümberpaigutamist Türgi lõunaosas asuvast İncirliki lennuväebaasist Peloponnesose poolsaare põhjaossa Andravída linnakese lähedale.

NATO avalikustas kogemata Ameerika tuumarelvade ladustamise kohad >>

Uues seaduseelnõus on kirjas, et USA säilitab "oma merejõudude aktiivse kohaloleku ja investeeringud Soúda lahe mereväekompleksi Kreekas ning süvendab julgeolekukoostööd Kreekaga, mis hõlmab hiljutist luure- ja ründedroonide MQ-9 paigutamist Lárisa lennuväebaasi ning USA maaväe kopteripilootide väljaõpet Kesk-Kreekas" (punkt 3.4).

Kyriákos Mitsotákise uue paremtsentristliku valitsusega, kes tuli võimule pärast 7. juuli parlamendivalimisi, on Kreeka osalus USA ja NATO välispoliitikas muutunud veelgi aktiivsemaks. Juba esimesel nädalal võttis uus võim vastu märgilise otsuse: tunnustas Venezuela presidendina isehakanud Juan Guaidód. See on signaal Washingtonile: "Mina olen teie oma." Kreeka meedia teatas, et Rahvusliku Luureteenistuse — riigi peamise sise- ja välisluureasutuse — direktori ametikohale võidakse määrata USA saatkonda Kreekas valvava Inglise-Ameerika turvafirma G4S Kreeka filiaali juht Panagiótis Kontoléon. Lõplikku otsust ei ole veel tehtud.

Uus allianss regioonis — Iisrael, Kreeka, Küpros ja USA

Veelgi enam, Venemaast lahutatud Kreeka seotakse tugevasti Iisraeli kui Ameerikalt regioonis täielikud volitused saanud kuraatori külge.

Tekstis mainitakse, et Iisraeli, Kreeka ja Küprose kolmepoolsel kohtumisel 20. märtsil 2019. aastal osales riigisekretär Mike Pompeo. Pompeo on endine Luure Keskagentuuri direktor. Taolised kohtumised toimuvad vähemalt kord aastas, viimati saadi kokku Jeruusalemmas. Muide, Aléxis Tsípras on võimul oldud nelja aasta jooksul jõudnud käia kolm korda Iisraelis — ükski tema eelkäija pole seda riiki nii tihti külastanud.

Seaduseelnõu teatab USA kavatsusest "jätkata aktiivset osalemist Iisraeli, Kreeka ja Küprose kolmepoolses dialoogis energia, merejulgeoleku, küberjulgeoleku ja tähtsate taristuobjektide kaitse teemal" (punkt 3.1) ning "toetada koos partnerite ja liitlastega diplomaatilisi jõupingutusi süvendamaks energiajulgeolekukoostööd Kreeka, Küprose ja Iisraeli vahel ning julgustamaks erasektorit tegema investeeringuid Ida-Vahemeremaade energiataristusse" (3.2). USA hakkab "toetama jõulist rahvusvahelise sõjalise hariduse ja väljaõppe (International Military Education and Training — IMET) kava koos Kreeka ja Küprose Vabariigiga" (3.7), "toetama Iisraeli, Kreeka ja Küprose sõjaväe ühisõppusi" (3.14) ja "tugevalt toetama Iisraeli, Küprose ja Kreeka aktiivset ja jõulist osalemist terrorismivastase võitluse ühisprogrammis (Combating Terrorism Fellowship Program — CTFP)" (3.17).

Nagu teada, on peamine "terrorist" USA ja Iisraeli jaoks Iraan ja võitlus tema vastu käib ka Süüria pinnal.

Nendel meetmetel on konkreetne tagajärg: Iisraeli sõjaliste vahendite paigutamine Kreeka territooriumile kaasab Ateena vaenulikesse tegevustesse Süüria vastu.

Küpros — platsdarm Türgi vastu

Küprosele omistab seaduseelnõu olulise rolli: mitte ainult alliansis Iisraeli ja Kreekaga, vaid ka iseseisvalt. 

Küpros kui oluline strateegiline partner on 6. novembril 2018 kirjutanud koos USAga alla "kavatsusavaldusele" "vastastikuse julgeolekukoostöö tugevdamiseks" (dokumendi punkt 1.4). Ühendriikide valitsus "teeb tihedat koostööd Küprose Vabariigi valitsusega infovahetuslepingute kaudu" (1.18), "on aidanud Küprose Vabariigi valitsusel välja töötada rahvusliku julgeoleku strateegia" (1.19) ning "koolitab Küprose ametiisikuid sellistes valdkondades nagu küberjulgeolek, võitlus terrorismi vastu, lõhkekehade kahjutuks tegemine ja relvavarude haldus". Küpros peab vastavalt tekstile lõpetama Vene päritolu relvastuse ostud ja minema täielikult üle Ameerika sõjatehnikale.

On tähelepanuväärne, et seaduseelnõu Esindajatekoja versiooni on Senati versiooniga võrreldes ilmunud lisanõudeid Küprosele. Riik peab lõpetama "kuldpasside" väljastamise Venemaa ja Ukraina kodanikele programmi "Kodakondsus investeeringute eest" raames.

Küpros peab läbi viima ka "Venemaaga seotud struktuuride tegevuse hindamise" ebaseaduslike pangatehingute asjus ja täiustama oma pangandussüsteemi, et sellised tehingud ära hoida. Meetmeid võitluseks rahapesu ja kapitali väljavooluga Venemaalt võiks ju tervitada, aga USA püstitab seejuures täiesti muud eesmärgid.

Pole vaja kuigi palju jõupingutusi, et provotseerida Küprosel konflikt Türgiga, millest tõotab tulla veel üks kriis president Erdoğani jaoks, kelle USA kavatseb nii või teisiti kukutada. Olukord kuumeneb juba praegu: Kreeka ja Küpros protestivad teravalt puurimistööde vastu, mida Türgi on Küprose šelfil alustanud.

Venemaa C-400 hoiab Türgi taeva Ameerika hävitajatest puhtana >>

Ida-Vahemeremaade julgeoleku ja energiapartnerluse seaduseelnõul on kõige tõsisemad šansid läbi minna. See jätkab rida juba vastuvõetud seadusi nagu "Ameerika vaenlastele sanktsioonide abil vastuseismise seadus" (Countering America"s Adversaries Through Sanctions Act ehk CAATSA) ja arutamisel olevaid seaduseelnõusid nagu "Seadus Ameerika julgeoleku kaitsmisest Kremli agressiooni eest" (Defending American Security from Kremlin Aggression Act ehk Kremlin Act).

Kuid kõnealuse seaduseelnõu edu pant seisneb selles, et see taotleb üht president Trumpi peaeesmärkidest: teha Ameerikast "energiaüliriik". See ambitsioon on teostatav ainult Venemaa ja Euroopa huve kahjustades ning pingete ja sõjaliste konfliktide kasvu hinnaga kõigis maailma regioonides, kus leidub süsivesinike varusid ja kus kulgevad transiiditeed.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga

69
Tagid:
energia, Vahemeri, kongress, USA
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (102)
Samal teemal
Ankara sai S-400: Lääs on šokis, Moskva rahu ise
Ameerika "põlevkivikuningad" lähevad Venemaa poolele üle
Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud
Sõjamaaling Kreeka "jahusõjas"
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega