Konkurendid NATO hajutamise-koondamise asjus - Venemaa, Saksamaa, Türgi, Prantsusmaa riigijuhid. Pildilt on puudu USA president.

Erdoğan on ühtaegu nii Merkeli kui Trumpi põlvili surunud

100
(Uuendatud 23:15 19.07.2019)
Sel nädalal demonstreeris Recep Tayyip Erdoğan häbematul moel ammust ajalootõde - impeeriumid lõpetavad oma elutee siis, kui keegi neid enam ei karda. Algul keelduvad nende ähvardustele reageerimast vaid kõige julgemad ning seejärel need, kes omakorda juba soovivad näidata seniste hegemoonide impotentsust.

Türgi riigipea vihastas Washingtoni ja Brüsseli üheaegselt välja ja seda päris põhimõtelistes, relvaostud ikkagi, küsimustes. Kuid mis kõige huvitavam – vaatamata kõigile Trumpi administratsiooni ja Euroopa Komisjoni avaldustele ei suudetud, või pole seni(?) suudetud, Türgit mitte vähimalgi tõsiseltvõetaval viisil karistada, kirjutab RIA Novosti kolumnist Ivan Danilov. 

Ostutehing Venemaa raketisüsteemi S-400 soetamisel võis näida üksikjuhtumine, aga kui Türgi oli alustanud geoloogilist luuret Küprose territoriaalvetes, sai selgeks, et me seisame silmitsi Washingtoni ja Brüsseli võimaluste-võimete Türgi-poolse ümberhindamisega.

Praktika näitab, et tõhusate karistusmeetmete küsimuses ei ole USA-l ja Euroopa Liidul multipolaarse maailma uue geopoliitilise tegelikkuse tingimustes kõik kaugeltki nii ilus, nagu tänased hegemoonid seda soovivad.

Telekanal Euronews kirjeldab värvikalt sanktsioone, mida Euroopa Liidu välisministrid on otsustanud rakendada Türgi vastu karistuseks geoloogilise luure eest Küprose mandrilaval (mis Ankara meelest ei kuulu mitte kellelegi peale Türgi ja EI KUULU tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariigile):

"Euroopa Liit vähendab oma finantsabi Türgile ja komplekssete sanktsioonide raames omavolilise(?) puurimiste eest Küprose rannikul ning ühtlasi katkestab riigiga tipptasemel läbirääkimised. EL-i välisministrid, kes esmaspäeval Brüsselis kohtusid, otsustasid vähendada Türgile antavat finantsabi 2020. aastani 145,8 miljoni euro võrra. Peatstud on ka läbirääkimised lennunduslepingu üle ja teised kahe osapoole vahelised kõnelused tipptasemel. Lõpuks tegid nad Euroopa Investeerimispangale kui EL-i mittetulunduslikule krediidiasutusele ettepaneku korrigeerida oma laenutegevust Türgis, mis möödunud aastal ulatus 358,8 miljoni euroni."

Ekspert: Vene õhutõrjekompleksid S-400 tagavad Türgi suveräänsuse >>

Pole raske märgata, et säärased sanktsioonid ei tähenda midagi enamat kui pisukesest närvikõdi. Küprose mandrilaval on naftat ja gaasi miljardite dollarite eest ja seejuures ei ole Euroopa Liit isegi hakanud Türgi naftakompaniisid sanktsioonidega ähvardama, ei ole asunud geoloogilises luures osalevatele laevadele piiranguid kehtestama, ei ole hakanud kehtestama Türgi ametiisikute ja ettevõtjate suhtes individuaalseid sanktsioone. Tegemist ei ole sanktsioonidega, tegemist on häbiplekiga Euroopa Liidu diplomaatias, mis on ilmutanud oma täielikku impotentsust, kui kõne alla on tulnud mitte just suurimate Euroopa Liidu liikmesriikide huvide kaitsmine.

USA sanktsioonidega S-400 soetamise eest tekib samuti raskusi. Nagu Hiina ja Venemaa näitel näha, kehtestab Washington piirangumeetmeid kergel käel ja tühistab neid vastumeelselt, aga antud juhul ei ole ähvardusi veel tegelike tegudega kinnitatud.

Президент РФ Владимир Путин  встретился с президентом Турции Т. Эрдоганом
© Sputnik / Михаил Климентьев
Vene Föderatsiooni president V. Putin ja Türgi Vabariigi president T. Erdogan

Ega ole aga kahtlust, et varem või hiljem mingid meetmed siiski rakendatakse. Probleem on selles, et suure tõenäosusega osutuvad need pigem sümboolseteks. USA tähtsaim trükiväljaanne The New York Times selgitab selle olukorra tõsidust, millest võib kujuneda ulatuslik kriis NATO-s:

"Pentagoni strateegide hinnangul on S-440 (ostu- - toim.)tehing üheks osaks president Vladimir Putini plaanist NATO hajutamise (nimetame seda nii) asjus. USA ametnikud tunnevad end ilmselgelt halvasti, kui neilt küsitakse midagi alliansi tuleviku kohta või koguni selle kohta, kuidas ikkagi saab nii, et Türgi, olles soetanud Venemaal toodetud õhutõrjesüsteeme ja neid oma relvasüsteemi lülitades, jääda NATO aktiivseks liikmeks."

Õigupoolest tuleks Türgi niisuguse teguviisi eest NATO-st välja heita. Aga Trumpi administratsioon kardab ilmselgelt sedavõrd radikaalseid samme ette võtta – seda enam, et hiljem kõike tagasi pöörata, on juba väga problemaatiline. Ja vaevalt tahaks USA president minna ajalukku "kokkuvarisenud NATO ülemjuhatajana". Enamgi veel: NATO kagutiiva katteta jäämine Türgi ühendusest lahkumise korral, oleks veelgi suurem õudusunenägu kui S-400 Türgi armee teenistuses.

Erdogani vastu isiklikult ja tema lähikonna suhtes saab sanktsioone ilmselt kehtestada, kuid see ainult tugevdab osa Türgi võimuladviku USA-vastaseid meeleolusid. Tõenäoliselt muidugi jäetakse Türgi ilma ligipääsust uusimatele arendustele nagu näiteks hävituslennuk F-35. Ent Türgi võimude reageeringute põhjal otsustades niisugune karistus riikliku suveräänsuse ilmutamise eest neile erilist muljet ei avalda. Selles mõttes on "Türgi pretsedent" küllaltki kõnekas, näidates, et USA seadusandlus, mis sisuliselt sunnib presidenti kehtestama piiranguid nende riikide vastu, kes sooritavad suurtehinguid Venemaa kaitsetööstusettevõtetega, on tegelikult märksa hambutumad, kui näib. Järelikult võib Venema relvade eksportijatel tekkida lisaks uusi ostjaid.

Mismoodi on Erdoğan vaatamata majanduse raskele olukorrale ja temameelse kandidaadi kaotusele Istambuli linnapea (kordus- - toim.)valimistel sattunud sellise riigipea rolli, kes võib karistamatult tekitada ebameeldivusi Washingtonile ja Brüsselile? Türgi juhil on nähtavasti õnnestunud välja kompida Euroopa Liidu ja USA valupunktid, mis ongi Ankarale andnud võimaluse muuta seda läänemeelset kurssi, mida Türgi omal ajal järjekindlalt on demonstreerinud. Euroopa Liidu haavataks punktiks on seesama "lääne liberalism", mille "parim enne" tähtaja möödumisest Vladimir Putin hiljuti kõneles. Süüria kriisi ning permanentse Afganistani kriisi tõttu ja teistest Aasia riikidest mimetel kriisisarnastel põhjustel lähtuva lakkamatu majanduspagulaste voo tõttu on Türgi valitsusel võimalik küllaltki kergesti avada sisserändajate voole "väravad Europasse" ja neile isegi logistilist abi osutada.

Tulemuseks oleks nii Sakasamaal kui ka kogu Euroopas veelgi hullem kriis kui see oli 2015. aastal. Meenutame, et too esimene kriis oleks äärepealt Merkelile poliitilise karjääri maksma läinud. Aga Euroopa Liidu piiri sadade tuhandete näljaste Aasia migrantide nina ees sulgeda sellesama "lääne liberalismi" põhimõtted ei luba. Nendes tingimustes Euroopa poliitikud lihtsalt kardavad Ankara vastu päriselt valusaid karistusi rakendada.

USA haavatavaks punktiks on aga oht NATO püsimajäämisele. USA hirmud NATO stabiilsuse pärast ja soov iga hinna eest säilitada 1) NATO (kasvõi mingilgi kujul) ja 2) säilitada oma aktiivne kohalolek Lähis-Idas. Antud hetkel veel koos vägagi tõenäolise sõjaga Iraani vastu, mida paljud "pistrikud" Trumpi administratsioonis püüavad läbi suruda. Ja jällegi – neis tingimustes oleks Türgi NATO-st väljaviskamine või mis tahes muu tõeliselt tõsine sanktsioon liiga rängaks hoobiks USA positsioonidele Lähis-Idas. Mis tähendab, et tõenäoliselt tuleb Türgi suhtes piirduda vaid sümboolsete meetmetega.

Nii et juhul, kui Türgi ei lange sügavasse majanduskriisi (aga niisugune oht on olemas ja see on seotud pigem Türgi valitsuse rahanduspoliitikaga kui sanktsioonidega), siis võib sellest saada hea näide edukast vastasseisust ühtaegu kahe kaasaja "suurvõimuga" – USA ja Euroopa Liiduga. Säärane näide osutub tingimata nakkavaks ja nii USA kui ka Euroopa Liidu suhetele teiste riikidega see midagi head ei tõota. Nakkustel on ju kombeks nakkuda ja siis levida. Üle igasusguste piiride muuseas.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

100
Tagid:
Recep Tayyip Erdogan, Türgi, NATO misssioon
Samal teemal
Erdogan teatas "laiaulatuslikust operatsioonist" Süüria kurdide vastu
Erdogan nimetas Iisraeli "terroristlikuks riigiks"
Putin, Rouhani ja Erdogan plaanivad tulevikku, Trump valmistub põgenemiseks
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega