Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud

Türgi ja S-400: tõrksa taltsutamine ei õnnestunud

66
(Uuendatud 23:39 16.07.2019)
Aleksandr Hrolenko
Venemaa seniitraketikompleksi S-400 jõudmine Türgisse sõjaväelise riigipöördekatse kolmanda aastapäeva eel – võimuhaaramiskatse toimus 16. juulil 2016 – ei ole mitte sümboolne kokkusattumus, vaid Ankara otsene ja karm vastus Washingtoni survele ja välise juhtimise katsetele, selgitab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Esimene saadetis kompleksi "Triumf" komponentidega toimetati 12. juulil Ankara provintsis paiknevasse Mürtedi õhuväebaasi. Venemaalt Türgisse avatud õhusild tagab nelja S-400 divisjoni võimalikult kiire kohaletoimetamise, milleks kulub umbes nädal. See võimaldab riigi õhuruumi täielikult kaitsta – NATO õhutõrje hõlmab vaid 30% maa territooriumist.

Türgist sai pärast Valgevenet ja Hiinat kolmas riik, kellele Moskva "Triumfe" tarnib. Ühtlasi ka neljas NATO riik, kes võttis relvastusse Venemaa kaugmaa seniitraketikompleksid (S-300 süsteemid integreeriti edukalt Bulgaaria, Kreeka ja Slovakkia õhutõrjesse).

Siiski tekitas just S-400 omandamine Türgi poolt Ameerika Ühendriikides kõige häälekamaid proteste, raevu ja tõenäoliselt isegi USA sanktsioone juba juulikuu kolmanda nädala lõpus. Paradoks on igati mõistetav. Usaldusväärse riikliku õhukaitsesüsteemi loomisega suurendab Ankara oma suveräänsust, vabastades Ankara Washingtoni täieliku kontrolli alt.

Rahast rääkides on 2,5 miljardit dollarit suhteliselt väike summa. Sarnased lepingud Hiina ja Indiaga toovad Venemaale palju suuremat tulu. Tänaseks moodustab "Rosoboroneksporti" tellimusteportfell üle 50 miljardi dollari. S-400 tarnimine Türgile on eelkõige välispoliitiline edusamm. Kusjuures tegu on Ankara ja Moskva ühise saavutusega.

Rahu ja julgeoleku tagatis

Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas 14. juulil Istanbulis Vahdettini palees meedia esindajatega kohtudes, et majandusliku, poliitilise ja sõjalise jõu suurendamine on Türgi jaoks hädavajalik: "S-400 ostuga ei valmistu me sõjaks ... Kuid veerandsada aastat tagasi Bosnias, Hertsegoviinas ja Kuveidis ning mõne aasta eest Iraagis, Süürias, Ukrainas, Jeemenis ja Kataris toimunu, samuti Iisraeli ekspansiooni tõttu piirkonnas tekkinud probleemid näitavad, milliste tagajärgedega tuleb silmitsi seista neil, kes pole piisavalt tugevad. "

Õhutõrje raketikompleks S-400
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Näiteid tuues ei maininud Erdogan 2016. aasta 16. juuli öösel Türgis toimunud sõjalise riigipöörde katset. Samas ei ole keegi unustanud, kuidas õhujõudude ridadesse kuuluvad mässulised presidendipalee ja residentsi, parlamendihoone ning Türgi relvajõudude peakorteri vastu karistamatuid õhurünnakuid korraldasid. F-16 hävitajad võtsid sihikule presidendi lennuki. Ägedad lahingud kestsid rohkem kui kaks päeva, hukkus umbes kolmsada inimest ja tuhanded Türgi kodanikud said vigastada.

S-400 "turvakupli" all muutuvad sellised rünnakud ja reetmine täiesti võimatuks.

Tõenäoliselt aidanuks kolm aastat tagasi isegi Patrioti õhutõrjesüsteem, kuid ameeriklased ei nõustunud seda kompleksi enam kui 20 aasta jooksul müüma.

NATO õhujõudude baas Incirlik on tänaseni Ameerika mõjukeskmeks riigis, kuid esimesed sada Türgi ohvitseri õppisid juba Venemaal S-400 õhutõrjesüsteemi kasutamise selgeks. Tulevikus läbib ümberõppe umbes 1000 Türgi õhutõrjeväelast. Ja see pole veel kõik.

Venemaa alustas õhutõrjekomplekside S-500 tootmist >>

President Erdogan nimetas S-400 ostu "Türgi ajaloo kõige olulisemaks kokkuleppeks", kuna Venemaa Föderatsiooniga sõlmitud leping sisaldab ka seniitraketisüsteemide ühist tootmist, võimaldades Türgi sõjaväetööstuskompleksile tehnoloogilist läbimurret.

Washingtoni survele vaatamata on Ankara seisukoht muutumatu: "Triumfi" ost Moskvast ja Türgi osalemine viienda põlvkonna hävituspommitaja F-35 tootmisprogrammis on üksteisest sõltumatud.

"Õhurünnak" jätkub

Ameerika partnerid tõenäoliselt Erdogani järgneva hinnanguga ei nõustu: "NATO peaks olema meie S-400 süsteemi ostu järel täiesti rahulik. Oleme NATO kaitsestruktuuri oluliseks sambaks. Uued relvad tugevdavad veelgi NATO jõudu."

Õhukaitse kompleksi S-400 meeskond Venemaal lahingupositsioonil õppustel.
© Sputnik / Алексей Мальгавко

USA globaalne alandamine on liigagi ilmne. Varem väitis Pentagon, et Venemaa S-400 lülitamine Türgi õhutõrjesüsteemi on F-35 programmiga kokkusobimatu.

Ameeriklased ei suuda "Triumfe" Mürtedi lennuväebaasist Venemaale tagasi saata. Mainekaotust", sõjatööstuskompleksil saamatu jäänud miljardeid ning Vene relvade levimist NATOs nad samuti aktsepteerida ei saa. Washington on valmis "endale jalga tulistama" ja hoiatuseks teistele liitlasriikidele " tõrksat" Türgit karmilt karistama.

USA president Donald Trump väidetavalt juba koostas Ankara-vastaste sanktsioonide paketi, lükates karistusaktsiooni nädala lõppu.

"Ameerika Ühendriikide vaenlaste sanktsioonide abil karistamise seaduse" alusel oleks kõige kaalukam samm Türgi väljajätmine F-35 hävitajate ühisest tootmisest, kuhu Ankara on juba miljardeid dollareid investeerinud. See võib kahjustada Türgi armeed, kuid enamus mõõku on kahe teraga. Ankara võib Ameerika F-35 asemel suure tõenäosusega omandada viienda põlvkonna Vene hävitajad Su-57. Samuti tuleb aru saada, et kaotatud mainet pole võimalik mingite sanktsioonide abil taastada.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

66
Samal teemal
Ekspert ennustas Türgi S-400 ostu võimaliku keeldumise tagajärgi