Purustatud Saksa tank Prohhorovka väljal 1943. aastal

Ajaloo ümberkirjutajad: miks Eesti ja Saksamaa võõrasse aeda ronivad

202
(Uuendatud 08:50 15.07.2019)
Kellelegi ei meeldi saluut Venemaa pealinnas, kellelegi võidumonument Prohhorovka väljal. Teine maailmasõda on juba ammu lõppenud aga mõned ei saa ikka rahu. Eesti välisministeerium avaldas protesti ja kutsus Venemaa suursaadiku selles väikeses, kuid uhkes riigis välja selgitust andma.

Eesti Välisministeerium nimetas Tallinna natsi röövvallutajatest vabastamise auks korraldatavat saluuti provokatsiooniks. Tallinnale, näete, ei meeldi plaan korraldada Moskvas Eesti Saksa röövvallutajatest vabastamise auks saluut. Muide, samal põhjusel erutusid ka Läti ja Leedu. kirjutab raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin. Vahejuhtum on rohkem kui kummaline. 

Saluut ise on 22. septembril Moskvas ja sellega tähistatakse Suure võidu 75. aastapäe. Muide, NSV Liidu ja Ida-Euroopa vabastamise puhul toimuvad saluudid mitte ainult Tallinna, vaid ka Bresti, Kaunase, Belgradi ja isegi Berliini vabastamise tähistamiseks. Ja teiste linnade vabastamise tähistamiseks samuti.

Fakt on see, et 22. septembril tähistatakse Eestis ametlikult vastupanupäeva, mis on pühendatud Otto Tiefi valitsuse mälestusele, mitteametlikult aga linna vabastamisele natsidest. See valitsus moodustati 1944. aasta septembris pärast seda, kui Hitleri väed Tallinnast lahkusid. Tõsi, see eksisteeris vaid paar kuud enne Nõukogude armee saabumist.

Eesti võimud on aastaid kuulutanud, et Nõukogude sõdurid-vabastajad olevat tegelikult olnud purjus marodöörid, kuid unustavad juhtida tähelepanu asjaolule, et 1944. aasta sügisel ei olnud rahvusliku riikluse taastamisest mingit jälge. See on puhas müüt.

Otto Tiefi valitsuse (sh peaministri) nimetas mees, kes tegi aktiivselt koostööd natsidega - endine peaminister Jüri Uluots. Just tema palus 7. veebruaril 1944 eestlastel liituda natside üksustega.

Nii et 22. septembril tähistab ametlik Tallinn libatähtpäeva, mis on üles puhutud, nagu seebimull ja üritab Moskvat õpetada, mida too peaks oma territooriumil tegema, kui ilutulestikku juurde jälle tagasi tulla.

Venemaa saatkond vastas välisministeeriumi saluudihirmule >>

Peaaegu samaaegselt Eesti välisministeeriumi demaršiga ilmus Saksamaa väljaandes Die Welt selle ajalootoimetuse juhi, ajakirjanik Sven Felix Kellerhoffi materjal. Härrasmees kutsus üles maha võtma 1943. aasta juulis Prohhorovka väljal (Kurski lahingu toimumispaik – toim.) langenud Nõukogude sõdurite mälestuseks püstitatud mälestusmärki. Kellerhoffi sõnul ei olnud selles piirkonnas suurt lahingut ning Punaarmee ei saavutanud seal mingit võitu. 

Kurski lahing
© Sputnik / Galina Sanko

Sakslased olevat seal hakkama saanud minimaalsete kaotustega. Järelikult on mälestusmärk sobimatu. Tegelikult ei suutnud nendel päevadel kumbki sõdiv pool tõepoolest oma eesmärke saavutada - sakslased ei suutnud Prohhorovkat vallutada ega Punaarmee kaitsest läbi murda. Nõukogude väed ega ei suutnud vaenlase grupeeringut täielikult ümber piirata.

Kuid natside kaotused olid siiski vägagi märkimisväärsed. Nõukogude sõjaväelased ilmutasid tõelist kangelaslikkust. Prohhorovki väljal muuseumiväljapanek ongi tegelikult pühendatud sellele kangelaslikkusele, julgusele ja vastupidavusele, nagu iga teinegi ​​Venemaal ja väljaspool tema piire püstitatud mälestusmärk.

Eesti on valmis Moskva ilutulestikule vastama oma ilutulestikuga Petseri vallutamise auks >>

Saksamaa parlamendis on publikatsiooni Die Welt'is juba nimetanud arusaamatuks võltsitud infolekkeks, mis selles riigis erilist resonantsi ei tekita. Selle autor püüab endale odavat kuulsust teenida ja küllap Venemaa teab ise, mille auks ta saluute korraldab ja mille auks mälestusmärke püstitab.

202
Tagid:
Võidupäev, mälestusmärk, Prohhorovka, Die Welt, Eesti, Venemaa, saluut
Teema:
Eesti saluudifoobia (8)
Samal teemal
Die Welt: NATO-l ei ole Baltikumis šansse
Reinsalu vastupanuvõitluse päeval: okupatsiooniaeg on eesti rahva võitluse ajalugu
Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab
Reinsalu: Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse rikkumist