Pronssõdur oma uues asukohas

Vabastajate mälestusmärkide lammutamine muutub karmilt karistatavaks

162
(Uuendatud 12:30 03.07.2019)
Vladimir Linderman
Endiste Nõukogude liiduvabariikide ja sotsialismimaade territooriumile püstitatud Punaarmee võitlejate mälestiste lammutamine või rüvetamine ei kuulu hetkel karistusseaduse alla. Edaspidi võivad need asjaolud aga muutuda ning taolise tegevusega võivad kaasneda Venemaa-poolsed tõsised ja ebameeldivad tagajärjed.

Venemaal on Kaitseministeeriumi poolt välja töötatud kaks seaduseelnõu. Mõlema algatuse eesmärgiks on kaitsta Venemaa sõjaajalooga seotud mälestisi. Sputnik Latvija kolumnist ja inimõiguste aktivist Vladimir Linderman annab teada, et uute seaduse alusel laieneb Venemaa sõjaajaloo mälestiste kaitse ka väljapoole Venemaa Föderatsiooni piire.

Kuritegu ja karistus 

Esimene seaduseelnõu näeb ette uue paragrahvi "Venemaa sõjakuulsuse sümbolite hävitamine või kahjustamine" lisamise Venemaa kriminaalkoodeksisse. Esiteks määratletakse objektid, mis on Venemaa sõjalise au ja mälestuse sümboliteks.

Pronksiöö Tallinnas
© AP Photo / NIPA, Timur Nisametdinov

Sellesse loendisse kuuluvad: sõjahauad ja sõjas langenute muud matmiskohad; mälestusmärgid, mälestustahvlid, obeliskid, mälestushooned ja muuseumid, mis on pühendatud silmapaistvatele sõjaväejuhtidele või sõjaajalooliselt olulistele tähtpäevadele; mälestusmärgid lahingupaikades ning ka teatud territooriumeil, mis seotud Isamaa kaitsmisel seotud hukkunutega. Paragrahvis sätestatud maksimaalne karistus loetletud mälestiste rikkumise või rüvetamise eest on viie aasta pikkune vabaduskaotus.

Seaduseelnõu teine paragrahv puudutab "Sõjamälestiste hävitamises, kahjustamises või rüvetamises osalenud isikute suhtes rakendatavaid meetmeid". Käsitletav seadusepügal näeb kõige muu hulgas ette ka registri loomist neist välismaalastest, kes on osalenud "sõjas" mälestusmärkidega.

Nimetud registrisse kantakse vahetult mälestusmärkidega "sõdinud" isikute kõrval ka need, kes kutsuvad üles nimetatud mälestisi hävitama, kahjustama ja rüvetama, ning ka neid, kes taolist tegevust soodustavad. Karistusseadustiku sätete alusel satuvad kriminaaluurimise alla ka isikud, kes kasutavad Nõukogude sõjamälestusmärkide likvideerimiseks-rüvetamiseks või selle soodustamiseks oma ametipositsiooni.

Arvestades asjaolu, et kaitseminister Sergei Šoigu on seaduseelnõu avalikult toetanud, on väga tõenäoline, et Riigiduuma võtab need seadusena vastu. Võib-olla küll mõnede muudatustega, kuid vaevalt, et need põhimõttelist laadi on.

Okupatsiooni sümbolitega võitlejatel võivad tekkida probleemid

Mõlema dokumendi sisu ei jäta kahtlust, et Riias olev Vabastajate monument kuulub tulevase seaduse kaitse alla. See on Venemaa jaoks palju tõsisem ja põhimõttelisem samm kui 1994. aasta Vene-Läti kokkulepe.

Leping ei määratle üheselt, millised on (sõja)mälestised, mida Läti kohustub säilitama. Kokkulepet on võimalik tõlgendada nii, et see puudutab ainult sõjas langenute haudu ja mälestustahvleid ning ei haara endasse mälestusmärke vabastajatele. Seega ei ole need lepingu objektiks. See vabastas omakorda lammutamise toetajate käed. 

Kaitseministeeriumi seaduseelnõudes on aga kõik selgelt sõnastatud. Puudub mitmetähenduslikkus, milliseid struktuure Venemaa kaitsma kohustab. Seda esiteks. Ja teiseks, personaalsed karistused on alati kõige tõhusamaks kaitsemeetmeks.

Kaitseväe kaplanid panid pärja Pronkssõduri jalamile
© Sputnik / Владимир Новиков

Kuidas see kõik tegelikkuses toimuma hakkab? Näiteks alustatakse eriti innukalt vabastajate mälestusmärgi demontaaži nõudnud Läti seimisaadiku või ametniku suhtes uurimist ja algatatakse Venemaal eelpool märgitud seadussätete põhjal kriminaalasi. Uurimisalune saab sel juhul kutse tulla Moskvasse antud kaasuses ütlusi andma. Loomulikult ignoreerib ta uhkelt kutset "agressor-riigi" pealinnast. Seejärel leiab aga isik end rahvusvaheliselt tagaotsitavate isikute nimekirjast ja nii võivad tema järgnevad välisreisid muutuda ohtlikeks seiklusteks.

On selge, et Ühendkuningriik või Leedu Läti kodanikku Vene võimudele üle ei anna. Aga näiteks Tšehhi Vabariik, Ungari, Kreeka - kes teab? Valgevenest rääkimata...

Meenutan siinjuures lugu mille "kangelaseks" oli parlamendisaadik ja ordeniga autasustatud hr. Edvin Šnore, kes kutsus venelasi "täideks, keda on raske Lätist välja suitsetada". Pärast võimaluste ammendumist omas riigis pöördusin ma Venemaa Uurimiskomitee poole, tehes ettepaneku algatada Šnore vastu kriminaalasi vihkamise õhutamise eest. Venemaa õigusaktid näevad ette ka sellise võimaluse. 

Uurimiskomitees mõtiskleti taotluse üle pikka aega, kui kriminaalasja siiski ei algatatud. Kuid Šnore tühistas ootamatult oma ametliku reisi Minski, viidates haigusele. Isiklikult arvan ma, et ta kartis vahistamist. Need "poisid", kes Venemaad turvalisest kaugusest ründavad, ei ole kuigi vaprad. Nad lihtsalt erutab ja joovastab karistamatuse tunne.

Samuti võib tõhusaks osutuda Venemaaga äritegemise keeld. Läti poliitikute seas on neid, kes oma koduselt tribüünilt neavad Venemaad, kuid ei häbene näiteks Venemaa transiidilt raha teenida.

Šokiravi

Lisaks ministritele, parlamendisaadikutele ja teistele VIP-persoonidele on veel 10 822 Läti kodanikku, kes on saidil manabalss.lv allkirjastanud üleskutse likvideerida "õhkimise teel" Riias asuv Vabastajate monument. Enamik üleskutse allkirjastanuist tõenäoliselt Venemaal ei tegutse ja vaevalt, et nad sinna ka lähevad. Aga kuidas asjaolud lõpuks kujunevad, ei tea meist keegi ja nii võivad uurimisorganid ka nendeni jõuda. Nii mõnegi jaoks saab sellest kainenemise hetk, koos tõdemusega võimalikust karistusest. Mõnelgi inimesel paneb selline tõehetk ajud taas õigesti tööle. Seda nimetatakse šokiraviks.

Loomulikult oleks kõige tõhusamaks lahenduseks löök mälestiste lammutamist toetavate erakondade rahastajate pihta. Kindlasti hirmutaks see kõiki, sealhulgas ka kõige "vapramaid" "okupatsioonimälestistega" võitlejaid. Kuigi jah, siin võivad tekkida mõningased juriidilised raskused. Kuritöös süüdimõistmiseks on vaja kaasosalust tõestada - sponsor finantseerib ju lihtsalt parteid ja mitte konkreetselt mälestise lammutamist-õhkimist (Seda süütuse presumptsioonist lähtudes. Kui juhinduda brittide "highly likely"st", siis muidugi probleemi ei teki – Toim.).

Seim läks suvepuhkusele, ent Vabastajate monumendi saatuse arutelu jätkub sügisel. Rahvusblokk ja tõenäoliselt kõige radikaalsema valija häälte eest konkureerivad uued konservatiivid ei loobu tõenäoliselt oma kavatsusest mälestusmärk lammutada. Mis puudutab ülejäänud Läti parteisid, siis ma arvan, et nad püüavad probleemi soodsama olukorra tekkimiseni edasi lükata.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

162
Tagid:
seadus, mälestusmärk, sõjaajalugu
Samal teemal
Ukraina palub Eestilt abi pronkssõduri küsimuses
Venemaa hoiatab Poolat mälestusmärkide pärast