Eesti vapp, illustreeriv foto

Eesti reageering Venemaa naasmisele ENPA-sse: aga karavan läheb edasi

51
(Uuendatud 12:57 28.06.2019)
Eesti parlamendisaadikute poolt koos Ukraina, Gruusia, Läti, Leedu, Slovakkia ja Poola kolleegidega ENPAs korraldatud protestiaktsioon seoses otsusega Venemaa õigused täiel määral taastada osutus pelgalt poliitiliseks PR-sammuks.

Juba järgmisel päeval pärast resolutsiooni vastuvõtmist Venemaa õiguste taastamise kohta teatas Eesti peaminister, et riik jätkab tööd ENPA-s. Sellele järgnesid samalaadsed avaldused ka teistest protesti avaldanud riikidest.

Põhimõtteliselt pole keegi selles kahelnud, et Eesti oma poliitikute valjuhäälsetele avaldustele vaatamata ENPA-st ei lahku. Üks asi on sõnades Venemaad kõigis maailma hädades süüdistada, teine lugu aga seada omaenese riik Euroopas toimuvaist protsessidest väljapoole.

Löödi lärmi – ja asi tahe

ENPA negatiivne hääletustulemus ei oleks Venemaale tugevat mõju avaldanud – lihtsalt üks paljudest aruteluplatvormidest olnuks siis vähem.

Seevastu ENPA-le oleks see olnud tõeline probleem, kuna ilma Venemaa osaluseta kaotanuks see organisatsioon oma mõtte – kellele siis nõudmisi esitada, kui istungisaali oleks jäänud ainult "omad", ent enamik selle parlamentaarse institutsiooni avaldusi on nii või teisiti seotud Venemaaga? Ega saa ju hakata hukka mõistma inimõiguste rikkumisi Ukrainas, mille puhul Venemaagi on senimaani suuresti silma kinni pigistanud!

"Eesti peab leidma Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA-s) partnereid sarnaselt mõtlevate liikmete seas, valitsus ei toeta ENPA-st lahkumist," väitis Eesti peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Премьер-министр Эстонии Юри Ратас на саммите ЕС в Брюсселе
© REUTERS / YVES HERMAN
Peaminister Jüri Ratas

Omaenese konjunktuursetest poliitilistest huvidest juhindudes mainis Eesti ENPA-st lahkumise vajadust ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees, siseminister Mart Helme. Kuid temagi tunnistas, et välispoliitikas ei saa käituda nii tulipäiselt, nagu käitub üks konkreetne erakond, ning ta teab, et teised valitsusse kuuluvad erakonnad seda ettepanekut ei toeta.

Mäng publikule

Mõte sellest, et Eesti delegatsiooni väljamarss ENPA-st oleks üksnes "mäng publikule", saab kinnitust paralleelsetest sammudest, mida Eesti juhtkond võtab ette Venemaaga suhete parandamiseks.

President Kersti Kaljulaidi Moskva-visiidi ning majandus- ja taristuministri Taavi Aasa Peterburi-külastusega alanud liikumisest haaras pärast ENPA-s toimunud hääletust kohe kinni Eesti kultuuriminister Tõnis Lukas, kutsudes soojade sõnadega külla Venemaa kultuuriministri Vladimir Medinski.

"Ma tahaksin kasutada võimalust, et kutsuda teid osalema tuleval aastal toimuval kaheksandal ülemaailmsel soomeugri rahvaste kongressil. Ma olen veendunud, et see sündmus aitab edendada koostööd ja rajada kultuurivaldkonnas meie kahe riigi vahel tugevamaid sildu. (...) Eesti kultuuriministeeriumi ja isiklikult enda nimel ootan kannatamatult teiega kohtumist tuleval aastal Eestis," on öeldud Lukase läkituses Medinskile.

ENPA-s toimunud hääletusse puutuvalt on huvitav sedastada sammu, mis võimaldas Eesti ENPA-delegatsiooni juhiks määratud keskerakondlasel Maria Jufereva-Skuratovskil löögi alt pääseda.

Kui ta oleks ENPA-s Venemaale volituste tagastamise üle hääletamise ajal kohal olnud, siis tulnuks tal valida oma valijaskonna (kes kindlasti ei toeta selles küsimuses Eesti ametlikku seisukohta) ja valitseva Keskerakonna huvide vahel. Kuid tema asemel esindas Eestit teda asendanud saadik ning Jufereva-Skuratovski ise sõitis samal ajal ringreisile USA-sse.

Ütlete, et see on juhus? Ei usu!

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

51
Tagid:
analüütika, Eesti, poliitika, ENPA
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (32)
Samal teemal
Venemaa hääleõigus ENPAs