Väljapääs

ENPA otsusega rahulolematud võivad lahkuda

129
(Uuendatud 16:56 26.06.2019)
Eesti elab jätkuvalt 1990. aastate reaalsuses, mil maailma poliitikast kadus ajutiselt arvamuste paljusus ning kõik allutati "ühele ainuõigele" ideoloogiale, mida dikteeris Lääne poliitiline eliit, aruleb alloleva artikli autor.

Venemaa delegatsiooni õiguste taastamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA-s) osutus Eesti poliitikute jaoks šokiks. Sputnik Eesti kolumnist Boris Grigorjev kirjutab toimunu kohta, et Eestile omane russofoobse häälestatusega riiklik poliitika juba andis esimesed tagasilöögid ja nii on Eesti avaliku elu tegelased seetõttu segaduses.

Erinevalt suurtest riikidest, mis võtavad arvesse maailmas toimuvaid globaalpoliitilisi muutusi ja on rahvuslike huvide kaitsmise nimel valmis paindlikkuseks, elab Eesti jätkuvalt 1990. aastate möödaniku reaaluses, mil maailma poliitikast kadus ajutiselt arvamuste paljusus ja kõik allutati "ühele ainuõigele" Lääne poliitilise eliidi ideoloogiale.

Muinasjutud  raha sisse ei too

Seetõttu jäi tollal formeeritud Eesti eliidi jaoks välispoliitikas peamiseks suunaks Venemaa demoniseerimine ja kogu Lääne vaatlemine Venemaa vastasena. Paljude lääneriikide huvid osutusid aga tühipaljast russofoobiast laiemaks. Ja pärast seda kui Venemaa on muutunud maailmamajanduse loomulikuks osaks, on russofoobiast saanud arengupidur.

Võib lõpmatuseni korrata "Venemaa agressiivsuse" mantrat, kuid tegelikkuses usuvad vähesed Läänes reaalseid otsuseid langetavad poliitikud ja ärimehed muinasjutte Moskva süüst Ukraina või Gruusia sündmustes. Ideoloogilise surve vahendina kasutatakse seda jätkuvalt, kuid see on ka kõik.

Kui aga russofoobia rahvusvaheliste pingete üleskruvimise meetodina lakkab töötamast, loobutakse tast ja asutakse uue otsinguile, pidades silmas oma ettevõtete ning ettevõtmiste huve.

"Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee otsus kutsuda Venemaa taas ühise laua taha on häbiväärne. Põhjused, miks Venemaa hääleõigus 2014. aastal peatati, ei ole kadunud," ei suuda oma retoorikas 90-ndate poliitilist "moejoont" hoidev Eesti president Kersti Kaljulaid oma ärritust varjata. 

Eesti riigipeale kiidab takka Riigikogu väliskomisjoni endine esimees Marko Mihkelson. "Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee langetas kahjuks öösel ootuspärase otsuse. Vaatamata naaberriikide killustumisele ja sõja jätkamisele Ukraina vastu, sai Venemaa peamiselt väljapressimise abil (iga-aastase liikmemaksu maksmatajätmise tõttu – Toim.) tagasi oma hääleõiguse assamblees - inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid kaitsvas organisatsioonis - arvab Riigikogu liige hr. Mihkelson.

Ukraina suursaadik nimetas Venemaa volituste taastamist ENPA-s lausa uueks Müncheni vandenõuks. Nüüd peab Eesti töötama Euroopa tasandil, et see kahetsusväärne juhtum Euroopa Nõukogus ei tooks kaasa sanktsioonide nõrgenemist Euroopa Liidu tasemel," mõtiskles Marko Mihkelson oma Facebooki-lehel veelgi edasi.

See tähendab, et Eesti riigijuhtide tasandit iseloomustab Euroopa poliitikas toimuvate muutuste täielik mittemõistmine või kindel soovimatus neist aru saada.

Erinevalt enamikust teistest Euroopa riikidest, sealhulgas naaberriigist Soomest, kelle saadikute enamus hääletas ENPA-s Venemaaga dialoogi pidamise poolt pooldas Eesti kontaktide täieliku katkestamist Venemaaga. Venemaa hääleõiguse taastamata jätmisel ENPA-s olekski juhtunud just see. Oleks juhtunud see, millele puudub alternatiiv.

Alternatiiv puudub

On kummaline, et Eesti juhtkonnal, nagu ka teistel Venemaa ENPA töösse kaasamise vastastel, ei ole mingit arukat retsepti Venemaaga käitumiseks, juhul, kui kontaktid Moskvaga katkenuks.

Praktika on näidanud, et karmimad sanktsioonid Euroopa poolt ei too kaasa mitte Venemaa rahvusvahelist isolatsiooni, vaid ainult tugevdavad riigi sidemeid, sealhulgas ka majanduslikke, väljaspool väikest Euroopat asuvate teiste maadega.

Kui Eesti jaoks on Euroopa institutsioonidesse kuulumine elulise tähtsusega küsimus, on see Venemaa puhul vaid üks paljudest dialoogi võimalustest. Kui see katkema peaks, jätkatakse suhtlust mujal ja dividendid majanduskoostööst Venemaaga saab keegi teine.

Enamiku Euroopa riikide survel vastuvõetud otsus avab jällegi mitmeid võimalusi, eelkõige aga nende riikide jaoks kes suhtuvad riikidevahelistesse suhetesse kainelt. Nüüd on uuesti tekkinud võimalus Venemaaga parlamentaalsel moel mitte nõustuda, vaielda, teda veenda ning Venemaa kodanike inimõigusi saab endiselt kaitsta Euroopa Inimõiguste kohtus.

Neil riikidel, kes selleks valmis pole, on aga alati võimalus toimuvat kõrvalt jälgida. Tõenäoliselt ei pane aga keegi neid enam isegi mitte tähele.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

129
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Samal teemal
Venemaa hääleõigus ENPAs