Laevade karavan Põhja-mereteel.

USA avastas "Hiina-Vene superrelva"

118
(Uuendatud 10:22 26.06.2019)
Ameerika ekspertkogukond avastab enda jaoks pidevalt niinimetatud Hiina majandusrelvi, mille all peetakse silmas Hiina kontrolli või vähemalt mõju ülemaailmsete tootmisahelate üle.

Kui varem muretsesid Ameerika ja Hiina majandus- ja kaubandussõja pooldajad peamiselt tohutute investeeringute pärast USA valitsuse võlakirjadesse, samuti "võlaorjuse" pärast, kuhu Peking väidetavalt oma Aafrika ja Aasia partnereid projekti "One Belt - One Way" kaudu ajab, siis nüüd valitseb arusaam, et Hiina mõju maailmale (ja kaudselt Ameerika majandusele) ulatub finantssektorist kaugemale, analüüsib RIA Novosti kolumnist Ivan Danilov. 

Tõenäoliselt mõjutab selle (alles algusjärgus) arusaamise evolutsioon meetmeid, mida Washington rakendab Hiina majanduse ja poliitilise mõjuvõimu torpedeerimiseks teistes, sealhulgas isegi EL riikides ja Venemaal. Christopher O'Dea - National Security ja Naval War College Foundation silmapaistev juhatuse liige selgitab National Review veergudel probleemi olemust:

"Hiina domineerimine maailma majanduses põhineb kaubanduslike võimaluste triaadil, mis riigi industrialiseerimise kõrvalsaadused. Hiina on omandanud kogemusi sadamate ehitamise ja käitamise, konteinerite transpordi ja logistika ning elektrooniliste sidevõrkude alal.

Kõik see on võimaldanud riigil pakkuda välismaistele ettevõtetele mugavat ärikeskkonda - odavat tootmist ja kindlat ülemaailmset väljavedu Hiina rannikualadel paiknevast tootmispiirkondadest.

On tekkinud kahtlus, et kõik Hiina infrastruktuurid, logistika ja sadamaettevõtted muutuvad vähehaaval uuteks "kollektiivseteks Huaweideks" selles mõttes, et Trumpi administratsioon seisab tõenäoliselt peagi silmitsi Hiina, Aasia ja eriti Aafrika partneritega, kellel on binaarne valik: kas Hiina ettevõtted surutakse viivitamatult välja kõigist sadamatest või Ameerika Ühendriigid rakendavad rikkujate suhtes diplomaatilisi ja majanduslikke meetmeid analoogselt nendega, mida nad ähvardavad rakendada riikidele, mis soovivad Huawei toodangut oma sidetaristuturul siiski säilitada. 

Ameerika Ühendriikide edu Huawei juurdepääsu tõkestamisel võtmetähtsusega rahvusvahelistele turgudele ei saa veel pidada silmapaistvateks, sest isegi USA kolleegid NATOs, eriti Saksamaa, on endiselt vastu Ameerika surveavaldustele ja nõuavad koostöö jätkamist Huawei'ga.

Washington on oma survemeetmetega alles alustanud ja oleks naiivne uskuda, et sanktsioone ei kohaldata. Ameerika vastupanu näitel Nord Streami 2 ehitamisele on selgelt näha, et ameeriklased ei häbene geopoliitilise survevahendina sanktsioonide rakendamist või nendega eraettevõtete ähvardamist.

Varsti satuvad karistatute nimekirja ka Huawei'ga koostööd tegevad Euroopa telekommunikatsioonifirmad ja pangad, ning siis jõuab kord ka Hiina sadamaoperaatorite ja eriti Hiina "Silk Road Fund"-iga koostööd tegevate logistika- ja tööstusettevõteteni.

Trumpi nõunik: Venemaa mõjule Arktikas tuleb esitada "väljakutse" >>

Võib tunduda, et see puudutab Venemaale ja tema huve vaid kaudselt, kuid see pole nii, kuna Ameerika majandussõda Hiinaga omandab paratamatult "Arktika mõõtme", mis mõjutab meie riigi (Venemaa – toim.) huve juba kõige otsesemalt.

Arendades "Põhja mereteed" (mis on Venemaa kontrolli ja relvajõudude kaitse all), võtab Moskva Washingtonilt vastasseisus Hiinaga kõige olulisema võidukaardi ja see ei saa meie Ameerika partneritele, kes juba aktiivselt arutlevad Venemaale mõjutusvahendite kohaldamist, mitte muret valmistada.

See ei ole vandenõu, vaid ekspertide aktiivne arutelu kõigis Lääne meediakanalites ning paljud väljaanded ei häbene avalikult kirjutada vajadusest võidelda Venemaaga Arktika pärast just seetõttu, et juurdepääs "Põhja-mereteele" on Hiina majandusliku arengu laienemise ja turvalisuse oluline element.

Suur osa Arktikast läheb Venemaa omandusse >>

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida, piisab, kui tsiteerida Jaapani äriportaali Nikkei suhteliselt värsket kolumni, mille on kirjutanud Briti ajakirjanik Humphrey Hawksley:

"Üheks Hiina presidendi Xi Jinpingi sel kuul (juunis 2019 – aut.) toimunud Venemaa-visiidi suurimaid saavutusi oli ühisettevõtte loomine jäämurdja-tankerite laevastiku ehitamiseks. Projektile allakirjutanute hulka kuuluvad Hiina laevanduse konglomeraat Cosco, Venemaa laevandusettevõte Sovcomflot, Vene energiafirma Novatek ja Pekingi Siiditee fond.

Jää sulamine, kaubateede avamine ja kasvavad territoriaalsed pretensioonid muudavad kunagi unustatud regiooni maailma suurriikide kõrgendatud huvitsooniks ning Ameerika Ühendriigid nimetavad Arktikat avalikult globaalse konkurentsiareeniks.

Kui USA hakkab katki rebima Hiina tootmis- ja logistikaahelaid (boonusena oleks Euroopa ettevõtete kahjustamine), siis ei satuks hammasrataste vahele mitte ainult Kreeka, Itaalia ja Sri Lanka (need on vaid mõned riigid, kes teevad sadama- ja logistika valdkonnas Hiinaga aktiivselt koostööd), vaid ka Venemaa.

Selles stsenaariumis nõutakse Venemaalt edaspidi mitte ainult Krimmi loovutamist Ukrainale, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia andmist Gruusie ja loobumist Nord Stream 2-st, vaid ka Põhja-meretee sulgemist Hiinale ja ideaaljuhul selle üleandmist "rahvusvahelise juhtimise alla".

Arktika: eelis või oht - miks on Põhja meretee USA-le ohtlik >>

Arktika küsimuses pole võimalik järeleandmisi teha ning sanktsioonideohu võib julgelt tähelepanuta jätta — igal juhul teenime me (Venemaa – toim.) Arktika naftalt ja Arktika kaudu kaubavedudelt (eriti kui see jääb Hiina ainukeseks marsruudiks Euroopa turgudele) rohkem, kui kaotame mistahes Ameerika majanduslikust mõjutustegevusest.

Autori arvamus ei pruugi kokku langida toimetuse seisukohaga

118
Teema:
Kaubandussõda: USA kõigi ülejäänute vastu (93)
Samal teemal
USA rannavalve nõuab Venemaalt Kirdeväila - seni veel heaga
Moskva ja Berliin on valmis Ameerikale vastu astuma
Hiina keeldus Ameerika veeldatud gaasi importimast
Ei saa me Vene gaasita: kes lööb lärmi Euroopa veeldatud maagaasi turul