Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus

110
(Uuendatud 20:15 16.06.2019)
European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

Euroopa kaitsealgatusele (European Reassurance Initiative) eraldatakse 2020. eelarveaastal 6,5 miljardit dollarit. See tähendab -  794 miljonit rohkem, kui Washingtoni administratsioon varem taotles, ja 200 miljonit rohkem kui sel aastal, kirjutab Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko. 

Seda on vähem kui 1% Pentagoni eelarvest, mis 2020 eelarveaastal (alates 1. oktoobrist) ulatub 733 miljardi dollarini ja võrdub ligikaudu Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina kaitse-eelarvetega kokku.

Initsiatiivi rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii näiteks kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Usun, et see on Balti riikidele hea uudis.

Viimane Euroopa kaitsealgatuse rahastamise suurendamine peegeldab Washingtoni kasvavat vaenulikkust Moskva suhtes. Eelarvenumbrid pannakse paika USA riigikaitsestrateegiaga ja on tingitud Pentagoni tegevuse vastasseisust Hiina ja Venemaaga.

USA ähvardas Euroopa Liidu sõjalise abita jätta >>

Ameerika Ühendriikide vastasseis Venemaaga ei piirdu vaid sõjalise eelarve ühe artikliga. Operatsioonide läbiviimiseks Välismaal saab Pentagon 69 miljardit dollarit, mis on suurem kui kogu Venemaa kaitse-eelarve. Selle tulemusena saab Pentagon üha rohkem rahalisi vahendeid relvade ja laskemoona, tankide ja soomukite jaoks, millega suurendada Ameerika sõjaväelaste arvu Euroopas ja korraldada seal sõjalisi õppusi.

Vaatame selle loo spiraali lähemalt.

Rahaline hüpe

Ameerika Ühendriikide 2019. aasta 716 miljardilises sõjalises eelarves on Venemaa heidutamiseks eraldanud 6,3 miljardit dollarit. 2020. aastal kasvab see 200 miljonile. Eelarvevahendid suunati sõjatehnika ja relvasüsteemide ostmiseks Euroopas asuvate USA sõjaväe arsenalide vajadusteks. 

Ameerika allikate kohaselt soetati 40 tanki Abrams (455 miljonit dollarit), 66 mitmeotstarbelist soomukit (230 miljonit dollarit), 61 soomukit Bradley (205 miljonit dollarit) ja mobiilseid raketisüsteeme HMARS (171 miljonit dollarit).

Näiteks Ukraina relvajõudude nõustamiseks, koolitamiseks ja varustamiseks kulutas Pentagon 200 miljonit dollarit "sisekaitsetegevustele, et kaitsta oma suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust". Tegelikult rahastas Washington Donbassi vaenutegevust (kodusõda) ja kõik jutud Venemaa "heidutamisest" on vaid ettekääne Ameerika poliitilise mõju ja sõjalise kohaloleku edendamiseks Euroopas.

Tagasipöördumine Euroopasse

Aastaga on Venemaa "heidutuse " maksumus märgatavalt tõusnud - 1,2 miljardi dollari võrra: 2018. aastal eraldati heidutuseks 4,6 miljardit. Vahendid kulusid NATO sõjaliste võimete tugevdamiseks ja Ameerika Ühendriikide kohaloleku suurendamiseks Euroopas, kus külma sõja ajal viibis üle 200 000 Ameerika sõjaväelast (parimatel aegadel langes nende arv 65 000-ni). 

Arusaadavatel põhjustel on sõjalised kulutused läbipaistmatud. Teadaolevalt said umbes 100 miljonit dollarit Balti liitlased. Kiievile anti sõjalist tehnilist abi 350 miljonit dollarit.

Pentagoni 2017. aasta 611 miljardi dollarilisest eelarvest eraldati European Reassurance Initiative vajadusteks 3,4 miljardit dollarit. Veel 900 miljonit dollarit läks "pühale võitlusele" muude ametkondade, sealhulgas riigidepartemangu kaudu.

Tegelikult kristalliseerus juba 2017. aasta jaanuaris see algatus olemasolevast Ameerika Ühendriikide abiprogrammist Euroopa liitlastele, kelle 2016. aasta eelarve oli "ainult" 789 miljonit dollarit.

Teiste arvelt: Pentagon suurendab oma kohalolekut Poolas >>

Ameerika Ühendriigid paigutasid Euroopasse soomusbrigaadi, mis tegutseb rotatsioonikorras. USA armee sai võimaluse tegutseda Lätis, Leedus, Eestis ja Poolas paiknevates lahingugruppides NATO eelpaigutusprogrammi (2016) raames. Tulevikus peavad liitlased kulutama miljardeid dollareid USA vägede kohalolekuks oma territooriumil ja isegi ohverdama riigi suveräänsuse.

Strateegilised eesmärgid

Miks koondab Washington suuri rahalisi vahendid õhujõudude, armee ja mereväele? USA Euroopa vägede uuendatud strateegia tugineb vajadusele edendada Ameerika Ühendriikide huve Gröönimaalt kuni Kaspia mereni. 

USA, Eesti ja NATO lipud koos USA F-35A Lightning II hävitajaga Ämari lennubaasis.
© REUTERS / INTS KALNINS

Kuidas asjad ka poleks ei luba Venemaa Ameerika Ühendriikidel rajada sõjalisi baase ja paigutada raketitõrjesüsteeme 500 kilomeetri kaugusele Moskvast. Kindlasti saab vastus sellele olema karm ja ettearvamatu.

Maailm on mitmepolaarne ja keegi ei saa Venemaale dikteerida oma tingimusi, teostada tema piiride läheduses geopoliitilisi eksperimente. Heidutus jõupositsioonilt on kallis ja kasutu. Varem või hiljem tuleb alustada läbirääkimistega.

Isegi mitme miljardi dollari suuruste investeeringute taustal ei saa USA Euroopa relvajõudude väejuhatus ignoreerida asjaolu, et Venemaal on piisavalt vahendeid USA ja EL täielikuks hävitamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

110
Tagid:
Ida-Euroopa, raketisüsteem, Venemaa, heidutus, kaitse-eelarve, eelarve, USA
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Ameerika Ühendriigid ja Poola lõid sõjaväebaasi osas käed
Eesti ja USA avasid kaitsekoostöö uue viisaastaku
Leedus tekib Venemaa piiri lähedusse NATO lennuväepolügoon
Milleks Poolale NATO õppused Tobruq Legacy 2019
Meediasse sai infot veel ühest USA uusima hävitaja F-35 olulisest puudusest
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega