Piirivalvurid kontrollrajal

Aeg on kaalust alla võtta: EL paneb Eesti dieedile

201
(Uuendatud 22:01 09.06.2019)
Vladimir Barsegjan
Eesti valitsus peab nüüd õppima omateenitud vahenditest elama, kuid neil, kes on kerge ja peaaegu vastutuseta eluga harjunud, on seda mõtet raske omaks võtta.

"Seitse rammusat aastat", nagu Piiblis kergelt tulnud heaolu kohta öeldakse, saab Eestis läbi. Euroopa Liit kärbib toetusi ja paneb priske ninaesisega harjunud Balti lapsusekese dieedile, silitab seejuures õrnalt tema ümaraid põski ja punnis kõhtu ning ütleb: "On aeg kaalust alla võtta, lapsuke, palju süüa on ebatervislik... eriti kellegi teise kulul," arutleb raadio Sputnik kolumnist Vladimir Barsegjan. 

Saabumas on lahjad ajad, eelkõige poliitilisele aadelkonnale, kes on harjunud oma ülemääraseid ambitsioone rahuldama kättpidi Brüsseli onude taskutesse ronimisega. See oli nii lõbus ja lihtne - poliitikute niiskete pihkude külge kleepus Euroopa raha peaaegu iseenesest, mis võimaldas neil nii luksusauto soetada, kui ka selle ümber garaaž ehitada.

Nüüd tuleb see igaveseks ära unustada ja õppida suud seki järgi seadma, mille sisu on täiskasvanud inimestel kombeks endale ise teenida. Eesti valitsusel ja kõigil, kes on kerge ja peaaegu vastutuseta eluga harjunud, on selle mõttega raske leppida.

Riigikontrolör soovitab idapiirilahenduse optimaalsust ratsionaalselt kaaluda >>

Alles hiljuti murdsid valitsusliikmed ühes riigi "kolkakülas" päid, kust saada riigieelarves puuduolev miljardit eurot. Raha oleks tõesti väga vaja, aga kust seda võtta, ei ütle keegi – Brüsselil on suu lukus, Washingtonist lehvitatakse sõbralikult kätt, kuid raha ei anta... 

Euroliit soovitab Eestil olla tagasihoidlikum ja säästlikum, illustreeriv foto
© Sputnik / Глеб Нечволодов

Seetõttu kuulutatigi kogu rahvale, et lubatud pensionitõusu ei maksa oodata, haridustöötajate, päästjate ja politseinike palgatõusu samuti ning teadlased lisaks varemmakstule midagi juurde ei saa. Kokku tuleb hoida isegi kõige pühama pealt - Eesti ja Venemaa vahelise piiri ehitamiselt. See piir on omamoodi fetiš, "püha lehm", nagu ka riigikaitse vahendid.

Ärgu inimestel olgu võid leiva peale määrida, kuid uued suurtükid tuleb kindlasti osta ja võib-olla terve tank, et õnnelikud ministrid saaksid selle taustal endast pilti teha. Eesti ja Venemaa piiri väljaehitamine oli igas mõttes suurepärane ja paljulubav projekt - kui palju raha oleks saanud selle kontrollradadesse matta!

Järgmise nelja aasta kaitsekulu on kokku üle 2,6 miljardi euro >>

Ja kui oma eelarvest poleks piisanud, oleks võinud palge kollektiivse Lääne poole pöörata ja, hõigata: "Kuni te seal end nuumate, seisame meie siin rinna ja kõige muuga nendesamuste ... mis nad nüüd olidki ... euroopalike väärtuste kaitsel ..." Ja siis laliseda nagu refrääni: "Andke raha, andke raha ..." 

Vaade Pika Hermanni tornilt
© Sputnik / Денис Пастухов

Nüüd on need unistused vaikselt hääbunud ja jäänud vaid karm reaalsus - otsus ehitada nutikas piiritara langetati 2015. aasta veebruaris, ja siis oleks kogu see militaristlik rõõm läinud riigile maksma vaid 71 miljonit eurot. Aastad läksid ja tänaseks on see arv kasvanud 320 miljonini.

Ehitajad pöörasid oma ahned pilgud valitsuse poole ja ütlesid umbes midagi sellist: "Me rehkendasime valesti, kõrgetes koolides pole me käinud, rehnutit eriti ei tunne, ärge palun pange meile, rumalukestele, pahaks..." Vanadel headel aegadel oleks see ehk läbigi läinud aga nüüd enam mitte.

Riigikontroll duetis rahandusministeeriumiga ütles, et 320 miljonit on kuidagi paljuvõitu ja ehitada on loomulikult võimalik ja vajalik, kuid raha, mille järele töövõtjatel sülg juba ammu jookseb, lihtsalt pole. Nii et olge head mehed ja saavutage optimaalne tulemused minimaalse kuluga. See aga tähendab, et neile, kes on harjunud oma käsi valitsuse tellimustel soojendama, ei kuku enam ei uusi maju ega autosid. Kurb küll. 

Küünlad ja lilled kadunukese mälestuseks: Tallinnas maetakse Eesti teadust >>

Nendest "paksudest kõutsidest" pole üldse kahju, kahju on lihtrahvast, kellel tuleb paremate aegade saabumiseni tugevalt paastuma hakata. Millal need paremad ajad aga uuesti saabuvad, sellest ajalugu vaikib.

Autori arvamus ei pruugi kokkulangeda toimetuse seisukohaga.

201
Tagid:
toetus, EL, piiritara, riigieelarve
Samal teemal
Viies: Euroopa raha sunnib Eesti teadlasi tegelema võõraste muredega
Poliitikud ohustavad inimeste elu
Eesti Pank: Majanduse stimuleerimine eelarve kaudu oli viga
Eesti piiritara kui reservaadi sümbol
Vaestel on oma mured: kuidas Eesti piiritara sai Euraasia kalleimaks