Süsteemianalüüsi- ja Prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko

Politoloog: Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse Venemaad ei üllata

84
(Uuendatud 12:32 07.06.2019)
ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saades võtab Eesti teatepulga üle Poolalt ja hakkab alati hääletama Moskva vastu, arvab Süsteemianalüüsi- ja Prognoosikeskuse president Rostislav Ištšenko.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Ta tuletas meelde, et ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisel liikmel on samad õigused kui alalisel, välja arvatud vetoõigus.

Võttes arvesse, et otsuse vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust (9 häält 15-st), on iga liikme roll suur, ja nende kahe aastaga, mille jooksul mittealaline liikmesriik täidab oma volitusi, tõstab ta oluliselt oma rahvusvahelist autoriteeti, arvab ekspert.

Ida-Euroopast valitakse üks mittealaline liige. Üldiselt lepitakse kandidatuuris kokku varem ja valimised on Ištšenko sõnul pelk formaalsus.

"Mis puutub konkreetselt Eestisse, siis kui temast saab ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaline liige, saab sellest tema jaoks täielik välispoliitiline edusamm," ütles politoloog kommentaaris Sputnik Eestile, lisades, et riigi juhtkond saab seda sündmust kasutada ka enesereklaamiks.

"Kuid, nagu näitab praktika, isegi kõige suuremad rahvusvahelised võidud või kaotused ei asenda elanikkonnale sisepoliitilisi edusamme või läbikukkumisi, sest peamine, mis inimestele muret teeb, on elatustase," märkis Rostislav Ištšenko.

Politoloogi arvates saab Venemaa suurepäraselt aru, et Eesti valimine tähendab seda, et enamikus küsimustes hääletab ta alati Moskva vastu.

ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme viiele kohale on kuus kandidaatriiki, sealhulgas Eesti ja Rumeenia. Kaks riiki - Eesti ja Rumeenia pretendeerivad Julgeolekunõukogus samale kohale Ida-Euroopa riikide rühmas. Kumb nendest liikme volitused saab, otsustatakse 7. juunil toimuval Peaassamblee istungil.

Reeglite kohaselt peab ÜRO Julgeolekunõukogu liikme kandidaat valituks osutumiseks saama vähemalt kaks kolmandikku istungil osalevate delegaatide häältest. Julgeolekunõukogu uute mittealaliste liikmete valimiste hääletus on salajane.

Riigiduumas kutsuti üles Eesti ÜRO-st välja heitma >>

ÜRO Julgeolekunõukogus on esindatud kokku 15 riiki - 5 alalist ja 10 mittealalist liiget. 2019. aasta juuli lõpul vahetavad uued Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed välja Poola, Peruu, Ekvatoriaal-Guinea, Kuveidi ja Côte d'Ivoire. Lõuna-Aafrika, Dominikaani Vabariigi, Belgia, Indoneesia ja Saksamaa volitused lõpevad 2020. aasta lõpul.

84
Tagid:
Rostislav Ištšenko, Eesti, Venemaa, Julgeolekunõukogu, ÜRO
Teema:
Eesti sai ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks (5)
Samal teemal
Ekspert: ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon Süüria suhtes vastab kõigi poolte huvidele
ÜRO Julgeolekunõukogu hääletab Alepposse vaatlejate saatmise üle
Belgia sai kaheks aastaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks
Julgeolekunõukogu toetas Guterresi ÜRO järgmise juhina