Tara Viimsi vabaõhumuuseumis

Vaestel on oma mured: kuidas Eesti piiritara sai Euraasia kalleimaks

96
(Uuendatud 09:12 03.06.2019)
Aleksandr Hrolenko
Piiritaral Eesti-Venemaa piiril ei ole praktilist mõtet. See on lihtsalt üks kallis poliitiline akt Venemaa demoniseerimiseks ja külma sõja tundemärk, kirjutab sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

Piiritara pole veel valmis, kuid see on juba mitu aastat elanud oma elu ja hiljuti tõusis tema maksumus veelgi. Praeguse seisuga maksab piirirajatise ehitamine hinnanguliselt 320 miljonit eurot. 

Esialgu kavatses Politsei- ja Piirivalveamet 2015. aastal ehitada 108 kilomeetrit tara 71 miljoni euro eest. Hiljem hinnati projekti 79 miljonile eurole ja eelmisel aastal tõusis hind 197 miljoni euroni. Uue plaani kohaselt paigaldavad Eesti spetsialistid sensorsüsteemi 135 km pikkusele piirile. 90 kilomeetrilisele lõigule ehitatakse 2,5 meetri kõrgune tara, mujal on jõed ja sood looduslikeks takistusteks.

Selle tulemusena läheb 1 kilomeeter piiritara Eesti maksumaksjale maksma 3,5 miljonit eurot. Võimalik, et titaanisulamist tarale tõmmatakse peale plaatinast ja teemantidest okastraat. Tallinn kavatseb kasutada Vene-Eesti piiri valveks kalleid mehitamata õhusõidukeid, ilmastikukindlaid videokaameraid ja sadu tehisintellektiga poisid Peipsi järvel. 

Riigikontrolör soovitab idapiirilahenduse optimaalsust ratsionaalselt kaaluda >>

Võrdluseks: spetsialistid hindavad tänapäevase Tadžikistani-Afganistani piiri kõige raskemate osade maksumuseks vaid 1 miljon dollarit kilomeetri kohta. Afganistani poolelt kujutavad reaalset ohtu kümned relvastatud terrorirühmitused, Venemaa-Eesti piiri aga valdavalt metsloomade ränne.

Uue sajandi sümbol

Ebaseaduslikud transiitmigrandid, Aasia ja Aafrika riikide kodanikud, kes soovivad jõuda Lääne- ja Põhja-Euroopa riikidesse, ilmuvad Balti regiooni üsna harva. Ja sellistel juhtudel piisab piirivalvekoer Felixist, kelle hind pole drooni omaga võrreldav. Poliitiline absurdsus tugineb paraku majandusele.

Seepärast suutis Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks (2018. aastal) asjaomane ametkond puhastada vaid piiriala puudest ja kopratammidest ning välja ehitada kaks 1600 meetri pikkust katselõiku. Täna lubatakse ehitus lõpule viia 2026. aastaks.

Peaminister ja siseminister tutvusid olukorraga kagupiiril >>

Eesti riigikontroll väidab, et piirdetara projekt ei ole piisavalt läbimõeldud, alternatiive pole kaalutud, riskid on ilmsed, maksumus aga väga suur. Kallim on ehk ainult Mehhiko piiritara, kuid Ameerika Ühendriigid saavad seda endale lubada. 

Ebaseadusliku rände, terroriaktide, uimastite salakaubaveo ja sõjaliste konfliktide kasv sunnib paljusid riike rajama oma piiridele ajutisi ja püsivaid tõkkerajatisi. Nii on Ungari ehitanud piiritara Serbia, Rumeenia ja Horvaatia piirile. Iisrael tõkestas piiri Jordaaniaga. Saudi Araabia ehitab piiritara Iraagi piirile. Piiriseinu ehitavad Malaisia ​​ja Tai.

Enamikul juhtudel tugevdavad kaitsekonstruktsioonid maailma, kuid Eesti tara on selgelt eriline. Võrreldes sarnaste projektidega Lätis ja Leedus tundub, et see on hüpertrofeeritud vaenulikkuse sümbol naaberriigi Venemaa suhtes. Niivõrd tugev on soov koos USA ja NATO vanemate partneritega vene-vastast "Mõõkade tantsu" tantsida.

Selles loomingulises konkurentsis nõukogude-järgses ruumis on ka Kiiev valmis konkureerima. Ukraina "Euroopa vall" kujutab endast sama mõttetut Venemaa-vastast poliitilist spektaaklit, mis küll hinna poolest veel alla jääb (135 miljonit eurot ehk 4 miljardit grivnat).

Väline juhtimine

Maailmu eraldavaid piirirajatisi peetakse suveräänsuse ja julgeoleku, võimu ja kontrolli sümboliks. Kuid Eesti tara on vaid optiline illusioon. Tallinna ja teiste temasarnaste piiride paigaldamine ei kõrvalda ELi rändekriisi ega peata Venemaa kasvavat välispoliitilist mõju. 

Põhimõtteliselt parimaks kaitseks tänapäeva maailmas esinevate ohtude vastu on konstruktiivne riikidevaheline koostöö. Sõltumatutel riikidel on alati valik.

Tingimustes, kus keegi Balti riike ei ohusta ja keegi läänes ei suuda esitada selgeid tundemärke Venemaa ohust, saab Mannerheimi liini Eesti versiooni ilmumist Venemaa Föderatsiooni piirile seletada vaid välise mõjuga Tallinnale ja vabariigi eelseisvale etturi-rollile kellegi võõras mängus.

Väljastpoolt pealesurutud "Venemaa heidutus" ja Eesti iseisoleeritus on USA ja NATO strateegia elemendid. Balti riikide roll selles strateegias ei ole kadestamisväärne. Pärast USA keskmaarakettide kavandatavat kasutuselevõttu Eestis, Lätis ja Leedus on vaid üks samm suure USA ja NATO relvakonfliktini Venemaaga. Ja siis ei peata Eesti piirdeaed enam kedagi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

96
Tagid:
Eesti, piirivalve, Venemaa, riigipiir
Samal teemal
Vene piirivalve tabas Eesti poole suundunud rühma vietnamlasi
Helme: koalitsioon taastab piirivalve ja kaotab immigratsioonikvoodi
Piiri väljaehitamise hinna tõusmisel on süüdi siseminister, loomulikult eelmine