Töömees Euroopa Komisjoni hoone juures Brüsselis.

Euroopa Parlamendi valimised: 2019. aasta oodatud üllatused

100
(Uuendatud 14:52 28.05.2019)
Euroopa Parlamendi saadiku positsioon on igale saadikule kasulik tema poliitilise karjääri alguses ja eriti selle lõppedes, leiab Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Nikolai Meževitš.

Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna professor Nikolai Meževitš kommenteeris agentuurile Sputnik Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi Baltimaades. 

Euroopa riikide lipud Euroopa Parlamendi hoone ees.
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Euroopa Parlamendi saadiku positsioon on igale saadikule kasulik tema poliitilise karjääri alguses ja eriti selle lõppedes.

Ja konkurents Euroopa Parlamendi valimistel oli Balti riikides vaata et suurem, kui "vanas" Euroopas.

Läti: ühekülgne mosaiik

Lätist asusid võitlusse Euroopa Parlamendi saadiku koha pärast 246 inimest 16 poliitilisest erakonnast ja liidust, kuid kohti oli kõigest kaheksa. Valimistel osales 453 653 inimest ehk 32,13% valijate koguarvust. Ootamatu valimisvõit tõi "Uuele Ühtsusele" kaks kohta. 

Viimastel parlamendivalimistel oli erakonna tulemus väga tagasihoidlik, paljud eksperdid kandsid ta juba maha, kuid nagu selgus, oli see ennatlik. Ootuspäraselt said mandaadi Valdis Dombrovskis ja Sandra Kalniete - nad säilitasid oma senised kohad.

Märkigem, et Valdis Dombrovskis on tippspetsialist ja Euroopa finantsstabiilsuse voliniku amet oli tema puhul igati õigustatud. Muide, see oli haruldane näide, kus Balti riikide poliitik tõestas oma pädevust ka üleeuroopalisel tasandil.

Sandra Kalniete puhul on tegemist tüüpilise rahvuslasega, kes süüdistab Venemaad kõigis universumi probleemides. Uute sõnumite ootamine tema kõnedest on sama mõttetu kui uusi Ramsteini lugusid vanalt plaadilt Hruštšovi kõnedega.

Rahvuslik Liit, kus peale parempoolsete rahvuslaste kedagi polegi, viis parlamenti kaks kandidaati - Robert Zile ja Dace Melbārde. Venemaasse ja Vene-Läti suhetesse puutuvalt on nad kogenud poliitikute-natsionalistide kloonid. 

Mõni sõna uue Koosmeele kohta. Nimekirja esinumber on Riia linnapea ametikohalt vallandatud Nil Ušakov. See on mees, kes püüdis palju aastaid hoida tsentristlikku kompromissi joont. Kuid Läti pole koht, kus see võimalik on. Samuti nagu tema asetäitjal, Riia sadamaga tihedalt seotud Andris Ameriksil.

Valdav enamus Leedu, Eesti ja loomulikult Läti rahvuslastest oskavad loomulikult vene keelt. Uus Koosmeel on erakond, kelle valijaskonna enamiku moodustavad venelased või lätlased, kes peavad normaalseks kahte keelt rääkida. Ušakov ja Ameriks suhtlevad kahes keeles probleemideta, kuid partei poliitilised seisukohad on vägagi mõõdukad.

Üldmulje on imestus Lätis olevate parteide ja nimekirjade rohkuse üle. Ideoloogiaid ja majanduspraktikaid on oluliselt vähem kui ridu valimissedelitel. Neid ühendab negatiivne suhtumine Venemaasse ja venelastesse. Erandiks on "Läti vene liit" – erakond, kellel on motiveerinud toetajad ja kes on suutnud oma liidri, järjepidevalt Läti elanike võrdsuse eest võitleva Tatjana Ždanoka Euroopa parlamenti viia.

Leedu: kohti on vähe, tahtjaid palju

Leedule pakuti Euroopa Parlamendis 11 kohta ning 16 parteid ja liikumist esitasid nendele 302 kandidaati. Selle tulemusena saadab Isamaa Liit - Leedu kristlikud demokraadid, klassikalised konservatiivid, Euroopa Parlamenti kolm saadikut (Liudas Majilise, Andrius Kubiliuse ja Rasa Juknevičienė). 

Leedu Sotsiaaldemokraatlik Erakond delegeerib Euroopasse Vilia Blinkyavičiute ja Juozas Olekase. Mõjukad põllumehed said samuti kaks mandaati, mille saavad Bronis Rope ja Sarunas Marčulionis. Europarlamenti pääses ka Viktor Uspaskihh (Tööpartei) kes suhtub Venemaasse suhteliselt rahulikult ega arva, et Leedu peamine probleem on Ukraina.

Valdemar Tomaševski - Valdemar Tomaševski blokist, mille moodustavad Kristlike Perede Liit ja Vene allianss ei ole samuti Vene-vastastel seisukohtadel, kui see vähegi võimalik on.

Petras Auštriavicius (Leedu Sajudise liberaalid) sai tuntuks oma näljastreigiga Venemaa vanglas oleva Nadežda Savtšenko toetuseks, kuid ei toetanud Savtšenkot enam Ukraina vanglasse sattudes, nagu see Leedu liberaalile kohane on.

Leedulased valivad Europarlamenti ja presidenti >>

Ühiskondlik liikumine Aušros Maldeikienės traukinys (Aušros Maldeikienėsi vedur) võib samuti valimisvõitu tähistada. Aušra Seibutite-Maldeikeikene on andekas professionaal, Euroopas hästi tuntud majandusteadlane ja ajakirjanik. Ta on lõpetanud Lomonossovi-nimelise Moskva riikliku ülikooli, õppinud Vilniuses ja Oxfordis ning on tuntud kui Grybauskaite kriitik.

Eesti: minevik, olevik ja tulevik

Eestis kandideeris Euroopa Parlament 66 inimest, kuid kohta oli ainult kuus. Esimene võitja on endine suursaadik Venemaal, endine välisminister ja presidendikandidaat Marina Kaljurand – ta on vene inimene, kes on tuntust kogunud oma vene- ja Venemaa-vastaste hoiakutega. Tema hääled on selle osa Eesti ühiskonna väljateenitud tänu, mis on endiselt oma hirmude okupatsiooni all ja Vene-vastaste veskite veskikive keerutab. 

Tütarlaps Euroopa Parlamendi peakorteri juures Brüsselis.
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Tema valimine sotsiaaldemokraatide nimekirjas ei tohiks segadusse ajada – tänased Eesti sotsiaaldemokraadid on erinevalt eelmise sajandi 20ndate aastate parteilastest triviaalsed olukorraga mugandujad.

Teine võitja on endine peaminister ja endine Reformierakonna esimees, "Pronkssõduri mõrvar" Andrus Ansip. Siin on näha vormi ja sisu täielikku ühtsust. Kommunisti karjäär on sujuvalt üle kasvanud antikommunistlikuks karjääriks. Alati nõutud versioon.

Kolmas võitja on reformierakondlane ja endine välisminister Urmas Paet, kes oli ka eelmise koosseisu Euroopa Parlamendi liige. Minister Paeti ajal olid suhted Venemaaga mõnevõrra paremad kui järgnevatel aastatel. Professionaalse ja polüglotina on Urmas Paet näidanud ennast ettevaatliku inimesena nii Vene-Eesti suhetes kui ka Euroopa küsimustes laiemalt.

Eesti peaks Euroopasse viima normaalsed suhted Venemaaga ja turvalisuse >>

Valitsev Keskerakond, kes on koalitsioonis EKREga, ei ole tavanähtus isegi tänase Euroopa poliitiliste liitude paljususe juures. Ent endisel ja ka praegusel eurosaadikul Yana Toomil on oma sõltumatu positsioon Eesti, Läti ja kogu Euroopa rahvusvähemuste õiguste küsimustes. Valijatel oli raske valik – kas toetada Yana Toomi, teades, et Eesti Keskerakonna poliitilised ekvilibristid tegelikult ei vääri toetust. 

Mandaadi sai ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison, kusjuures tema suhteliselt väike toetust näitab, et valijad on mõnevõrra ümber mõtestanud oma parlamendivalimistel tehtud eelistused.

Kuues võitja Kaljuranna tuules on endine kaitse- ja välisminister, nn sotsiaaldemokraatide endine esimees Sven Mikser, kes sai tuntuks oma kuulivestis ja dotsendiprillidega fotodega. Kuid peamine on siiski tema demonstratiivne Venemaa-vastane valvepositsioon kõigis küsimustes. Pole kahtlust, et "allatulistatatud piloodina" saab ta sama kuulsaks, kui oli eelmistel poodiumidel.

Ja nüüd kõige tähtsamast. Reformierakondlased, kes kogusid parlamendivalimistel suurima fraktsiooni ja sattusid, nagu me teame, opositsiooni. Sellised on Eesti Vabariigi seadused. Just sellepärast oli eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste põhi küsimus, kui palju hääli saavad valitseva koalitsiooni esindajad võrreldes tugeva ja motiveeritud opositsiooniga. Valimistulemused näitasid, et raskeid ja vastupidavaid pronksplaate ei maksa Steinbocki maja kabinetiustele tellida.

Kurb tulemus

Kokkuvõtteks. Valimised Balti riikides täitsid nii demokraatliku menetluse kui ka mõned teised ülesanded. Eestis on ilmnenud valitsuskoalitsiooni nõrkus. Leedus on presidendivalimisi arvestades selgeks saanud Grybauskaite ajastu lõpp.

Euroskeptikud on võitmas, olukord muutub ettearvamatuks >>

Lätis näitas uue Koosmeele võidukas tagasipöördumine, et valija ei lähtu mitte sellest, kes on parem, vaid sellest kes võib olla veel hullem. Kahjuks.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

100
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Miks Eesti president oma valitsust kardab
Läti president kutsub Euroopat üles ühtsele "Venemaa heidutamisele"
Läti patriootide loogika: keelame lindi - sündivus suureneb iseenesest
Pole sa mu vend: Leedu peaminister solvas Lätit
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega