USA, Eesti ja NATO lipud koos USA F-35A Lightning II hävitajaga Ämari lennubaasis.

Pentagoni paradiis Eestis

243
(Uuendatud 19:53 26.05.2019)
Eesti ja Ameerika Ühendriigid allkirjastasid sõjalise koostöö täiendava kokkuleppe, mis on omamoodi viie aasta plaan. See tõotab Pentagonile Balti regioonis uusi boonuseid ja Eesti elanikele uusi ebamugavusi, analüüsib Sputniku sõjaline vaatleja Aleksandr Hrolenko.

 22. mail allkirjastasid kahe riigi kõrged kaitseametnikud Kadi Silde ja Katherine Wilbargeri Washingtonis Eesti ja USA koostööplaani kaitsevaldkonnas kuni 2024. aastani. Väidetavalt tugevdab selline koostöö Eesti "iseseisvat kaitsevõimet", "heidutust" ja NATO-siseseid liitlassuhteid Balti regioonis.

Ministeeriumi nimel kirjutas lepingule alla kaitseministeeriumi asekantsler Kadi Silde (vasakul), Ameerika Ühendriikide osapoolt esindas USA kaitseministeeriumi asekaitseminister rahvusvahelise kaitsekoostöö alal Kathryn Wheelbarger
© Фото : U.S. Army Sgt. Amber I. Smith

Loomulikult on Eesti ja Ameerika Ühendriikide sõjalised, kaitse- ja investeerimisvõimekused absoluutselt võrreldamatud. Mäng käib ühte väravasse, ainult Ameerika huvides - NATO sõjalise taristu ja Pentagoni tegevusvabaduse edasiseks arendamiseks. Varem sõlmisid USA sarnased lepingud kahepoolse sõjalise koostöö kohta ka Läti ja Leeduga. Igal juhul tekitab see virtuaalne "lahinguvendlus" Balti riikide tsiviilisikutele uusi reaalseid ohte.

Elevant ja kilu

Maailma sõjalise võimsuse edetabelis on Ameerika Ühendriigid esimesel real (), järgnevad Venemaa, Hiina ja India. Eesti kaitsepotentsiaal asub selles 137 riigi nimekirjas alles üsna lõpus, 112. kohal. 

Võimaluste ebaproportsionaalsuse tõttu võib Ameerika Ühendriikide sõjalist koostööd Eestiga hinnata vaid Tallinna allumisena Washingtonile. Küllap seetõttu täiendatigi 2015. aastal sõlmitud Tallinna ja Washingtoni esialgset kaitsekoostöölepet juba kaks aastat hiljem Ameerika sõjaväelastele ja spetsialistide täieliku immuniteediga Eestis. Dokumendiga piirati oluliselt riigi suveräänsust oma territooriumil ja see on väikseim võimalik ohver.

Eesti kõige väärtuslikum ressurss - territoorium, on Pentagoni ja NATO vägedele väga soodne, sest piirneb Venemaa Leningradi ja Pihkva oblastitega. Peterburist vaid 130 kilomeetri kaugusel asuv sõjaline platsdarm on vägagi väärtuslik. Seetõttu ilmuvad siia välisriikide sõjaväebaasid, lennuväljad ja harjutusalad. 

Niinimetatud õhupatrullide ja ühisõppuste käigus harjutavad Põhja-Atlandi alliansi väed Eestis koostegutsemist õhu- ja maapealsetes ründeoperatsioonides. Märkigem, et Pentagoni ja NATO taktika ja strateegia on ainult ründeiseloomuga, Balti riikide kaitsmise eesmärgil mitmepäevast liivaluidetes kükitamist ei ole juhenddokumentides ette nähtud.

Seega suunatakse Eesti ja USA sõjalise koostöö raames tehtavad investeeringud mitte inimeste julgeoleku ja jõukuse, vaid destabiliseerimise ja hävingu poole.

Sõjakommunism

Tollimaksuvabade, naeruväärselt madalate hindadega toiduainete ja alkoholikaupluste ketid, karistamatus kuriteo toimepanemise korral ja muud privileegid muudavad Eestist ameeriklastele maapealese paradiisi. 

Välivormis külaliste seas on vähe ingleid ja õiglusekuulutajaid: kuritegevuse statistika kasvab (): röövimised, purjus kaklused, rahvuslike mälestiste ja riigi sümbolite rüvetamine on välisriikide sõjaväelaste aktiivse puhkuse paratamatud kaasnähtused. Vaevalt et kohalik elanikkond vajab tsirkust sanktsioneerimatu raketi väljalaskmisega.

Piiratud ressurssidest hoolimata on Eesti muutnud Ämari lennubaasi, Tapa ja oma õhuruumi harjutusalaks välisriikide vägedele (), mis näevad Venemaad oma sihtmärgina. Venemaa territooriumi ümberpiiramine NATO sõjaväebaasidega on globaalse sõjalise löögi ettevalmistamine Venemaa vastu. 

Ameerika Ühendriigid loodavad globaalse raketitõrjesüsteemi arendamisega saada võimalust teha karistamatult tuumaraketirünnakut mistahes maailma piirkonnas. Balti riikide õhuväebaasid on integreeritud globaalsesse eelhoiatussüsteemi.

Kuid ühe suure (tuuma)riigi piiriala ei saa olla teise samasuguse riigi eelpost ega turvatsoon. USA poolt sadade miljonite dollarite eraldamine sõjaliste rajatiste ehitamiseks Ida-Euroopas ja konkreetselt Eestis ei ole investeering majandusse ega abstraktne "heidutus", vaid selge ulatusliku vaenutegevuse ettevalmistamine. 

Katsepolügoonil "Estonia" töötavad Ameerika strateegid välja kavasid kohalikule elanikkonnale surmavaks sõjapidamiseks Venemaaga. Ükski iseseisev riik ei ole huvitatud relvastatud konfliktidest oma piiride ääres, tõenäoliselt negatiivne stsenaarium ei ole Venemaa valik ega ajalooline paratamatus.

Teatud olukorras võib Eesti jõuda punkti, kust tagasi pöörduda enam ei saa. Ja polegi siis imestada S-400 õhutõrje raketisüsteemide, Iskander-M raketisüsteemide, Balti laevastiku uue tankirügemendi ja Avangardi ning Kinžalli ülihelikiirusega rakettide ilmumise üle Kaliningradi oblastisse. Kui pole illusioone poliitilise tarkuse suhtes, saab loota ainult Eesti juhtkonna enesesäilitamise instinktile või Washingtoni kainele poliitilisele arvestusele.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

243
Tagid:
Tapa, Ämari, relvastus, kokkulepe, Sõjaline koostöö, Eesti, USA
Teema:
NATO idarindel (228)
Samal teemal
Ameerika rulett: USA õhujõudude lennud ohustavad Balti riike
Milleks Venemaa Balti laevastikule tankipolk
Õhutõrjepataljoni ajateenijad lasid Mistrali rakette lendavate sihtmärkide pihta
Sõjandusekspert: Baltimaade Ameerika-meelsus viib Euroopa hukatusse