Ausammas Austria vabastamisel langenud Nõukogude sõjaväelastele.

Kuidas "Vene tüdruk-oligarhiga" Euroopas auke lapitakse

103
(Uuendatud 13:53 20.05.2019)
"Vene" megaskandaalist Austria asekantsleriga hakkavad idanema nii kohaliku kui ka üleeuroopalise tähtsusega tagajärjed, tunnistab RIA Novosti kolumnist Viktor Marahhovski.

Kohalikud tagajärjed: valitsev koalitsioon on kokku kukkunud ja oktoobris toimuvad ennetähtaegsed üldvalimised. Üleeurooplased tagajärjed: asekantsleri partei võimalused Euroopa Parlamendi valimistel (mis toimuvad kohe-kohe, paari päeva pärast) on väga kahtlased, kirjutab RIA Novosti kolumnist Viktor Marahhovski.

See viimane ongi kõige huvitavam

Kõigepealt lühiülevaade neile, kes arenguid Austrias pidevalt ei jälgi. Kuni möödunud nädalavahetuseni koosnes selle juhtiva Kesk-Euroopa riigi valitsuskoalitsioon Austria Rahvaparteist ÖFP (mille juht on kantsler Sebastian Kurtz) ja Austria Vabadusparteist FPÖ (mida juhib asekantsler Heinz-Christian Strache). Eelmise nädala lõpus paiskas Saksa meedia (Süddeutsche Zeitung ja Spiegel) välja 2017. aasta suvel tehtud video Strache'st. 

Kõigepealt teavitati kõiki eurooplasi, et Strache võib olla korrumpeeritud Venemaa oligarhi vennatütre poolt. Videol, mis on salvestatud mitme varjatud kaameraga mingis kahtlases üürivillas, võtab puhkusel viibiv FPÖ juht (kes ei olnud tol ajal veel mingi asekantsler) mingi tütarlapsega napsi. Tütarlaps (seesama "vennatütar") lubab enne oktoobris eesseisvaid parlamendivalimisi osta ja poliitiliselt ümber kujundada suurima Austria ajalehe. Strache võtab vastuseks tütarlapse ees võimuka poosi ja lubab talle riigihanked korraldada. Kõik.

Saksa meedia: Lääs on sunnitud Venemaaga kokku leppima >>

Hiljem selgus siiski, et "Vene oligarhi vennatütar" on mingi lätlanna. Samuti tuli välja, et kogu sellel joobes peetud dialoogil ei olnud mingeid reaalseid järelmeid: Strache magas end kaineks ja videol jäädvustatud inimesed enam ei kohtunud. Loomulikult ei ostnud keegi Austria ajalehte ega saanud ühtegi riigihankelepingut. 

Loomulikult jääb teadmata, milline pädev ametkond poliitikule selle klassikalise lõksu "Vene oligarhiaga" korraldas. Mitmel põhjusel võivad need olla erinevate riikide pädevad asutused. Austria enda, kus "ultraparempoolne" FPÖ populaarsus on juba ammune peavalu. Saksamaa, kellele valmistab peavalu Varssavist Itaaliani kulgev sisserändajate-vastane vöönd. Ja isegi Ameerika Ühendriikide, kellele teeb peavalu Austria aktiivne osalemine ühistes gaasiprojektides Venemaaga.

Aga olgu kuidas on - usalduse on Strache kaotanud. Ta kahetses toimunut, et oli purjus, ja astus kõikidelt ametikohtadelt tagasi. Ta ei ole enam ei asekantsler ega partei juht, kuid viimase mainet on tugevalt kahjustatud.

Jääb veel peamine küsimus: miks video autorid ei avaldanud seda vahetult enne 2017. aasta Austria üldvalimisi? See oleks Vabaduspartei põhja tõmmanud.

Tõenäoliselt ei kogunud komprat Strache'i kohta austerlased ja see ei olnud suunatud Austria valimistele. Põhiküsimustes, mis välisriike erutavad (Venemaa gaas ja sisseränne), on FPÖ samadel seisukohtadel, seepärast ei olnud Strache'i uputamisel, et Kurtz rohkem hääli saaks, mingit mõtet.

Venemaa spiooniafäär – põhjus kursi korrigeerimiseks >>

Kui aga seda kõike oli vaja 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, siis muutub kõik loogiliseks. Sellest, et nendelt valimiselt ootab kogu progressiivne Euroopa õudusega "euroskeptikute, natsionalistide ja populistide" edu, on juba korduvalt kirjutatud. Et nende "populistide" diskrediteerimise peamine meetod on kuulutada nad "Putini marionettideks", ei selgunud samuti eile. Saksa luureteenistused avalikustasid analüütilisi materjale Venemaa sekkumise kohta juba aprillis. 

Samal ajal käivitas ka Euroopa Parlament "kampaania vastupanust Venemaa sekkumisele". Nii "austerlasele seatud lõks" ootas vaid oma tundi ja jõudiski ära oodata.

Ja nüüd siis tungib skandaali tekitatud infolõhesse  tohutu kiirusega kõik (venelased - oligarhid - valimised - sekkumine - populistid – äärmusparempoolsed), mis on seotud "Vene jäljega'. Sealhulgas ka kõige häbiväärsemad omadused.

Nii avaldas prantsuse France24 18. mail "ühisuurimuse" RFI (Prantsusmaa) ja DW-ga (Saksamaa) Venemaa sekkumisest. Uurimust (kestab 26 minutit, saab vaadata siin) on mõnes mõttes äärmiselt paljutähenduslik.

Sisu:

  1. 9. mail toimub Venemaal sõjaväeparaad.
  2. Venemaa võttis Ukrainalt ära Krimmi.
  3. Prantsusmaal süüdistavad 'kollavestid' Prantsuse meediat teabe manipuleerimises ja väljendavad poolehoidu Venemaa meedia suhtes.
  4. RT France'i juht eitab katseid Euroopa poliitikasse sekkuda .
  5. Putin kohtus Marine Le Peniga ja Vene pangad andsid National Frontile laenu, millest Prantsusmaa pangad keeldusid. Le Pen tunnustas Krimmi Venemaale kuuluvaks.
  6. Putin kohtus Matteo Salviniga, kes on nüüd Itaalia siseminister ja läheb oma parteiga Euroopa Parlamenti.
  7. 2014. aastal uuris Soome ajakirjanik Aro Venemaa "trollivabrikuid".
  8. Me leidsime T-särgiga nooruki, kes ütles, et oli troll ja lõi võltskontosid (näidatakse kontosid sotsiaalvõrgustikus VKontakte). Me saime Mihhail Hodorkovski allikalt Venemaa parlamendi salajase dokumendi, mis näitab Moskva soovi saada "absoluutselt kontrollitavat saadikut Bundestagis" ja "propageerida vene-meelset loogikat" (kirja saaja ei ole teada, selle väidetav autor on Riigiduuma saadiku abi, tõendeid ei ole).

Kõiki neid punkte on juba sadu kordi meediaruumi paisatud, seega megauurimuses pole midagi peale rohkem või vähem lihvitud Venemaa-vastaste lekete. Eksperdid kordavad nende punktide vahel ikka ja jälle, et Moskva eesmärk on hävitada Euroopa demokraatia, külvata vaenu, õhutada konflikte ning õõnestada ühtsust. Seepärast soosib Venemaa igati paremäärmuslikke Euroopa parteisid.

… Mis selles kõige tähtsam on?

Loomulikult ei seosta keegi marginaalsest getost pärinevaid ja populaarsust koguvaid Euroopa "populiste" (st natsionaliste ja traditsioonilisi konservatiive) tõsimeeli Venemaaga.

Ei Berliinis, Brüsselis ega Pariisis pole lolle, kes usuksid siiralt, et eurooplaste vaenulikkuse sisserändajate vastu põhjustasid "Vene trollid". Milleks üldse on vaja "trolle", kui Pariisis, Brüsselis, Londonis, Manchesteris, Berliinis ja Nice'is toimusid terrorirünnakud, kui Kölnis oli "vägistamine"; kui on sadu hukkunuid ja tuhandeid ohvreid.

Euroskeptikud ja Le Pen Eestis: suur vastuolude pundar >>

Vaevalt keegi siiralt usub, et Euroopa konservatiivide tõus on seotud RT saadetega, mitte aga banaalse hirmuga "LGBT-vasakpoolsete" ja kõikvõimalike "linadesse mähitud vähemuste" keerulise koalitsiooniga, mis aktiivselt erinevatest suundadest eurooplaste igapäevaelu maastikkuhävitavad. 

Aga sellest rääkimida on valus, problemaatiline ja keelatud. Seepärast jääb üle täita kõik augud praeguses Euroopa poliitikas vana hea Vene jäljega. See tähendab populistide diskrediteerimist, kui sokutada nendele väidetavalt vene tüdrukuid, teha tobedaid ja väidetavalt Kremlist pärinevaid proklamatsioone, hirmutada EL televaatajaid ülekannetega sõjaväeparaadist Punasel väljakul.

Samal ajal kõneleb Euroopa meedia ja eriteenistuste meetoditevalik selget keelt "Venemaa sekkumisest": kogu see sekkumine on üks suur "highly-likely" (i.k. väga tõenäoline - toim.).

"A la Skripalid" - Ekspert kommenteeris Austria spioonskandaali >>

Põhimõtteliselt peab Venemaa seda mõistma ja andestama. Venemaa jälje (varem tuntud ka kui Vene maffia jälg, Nõukogude jälg, Vene impeeriumi jälg ja võib-olla koguni Ivan Julmani välja) otsimisel on Euroopa avalikus poliitikas palju pikemad traditsioonid kui mõnedel iidsetek katedraalidel. Ilmselt kestab see sama kaua, kui eksisteerib Euroopa ise.

Niisiis mõnes mõttes seisame silmitsi Euroopa vaimse pärandi ja järjepidevusega. Kuid need Euroopa probleemid, mida kaunistatakse Vene jäljega, loomulikult need ainult laienevad ja süvenevad.

Autori arvamus ei pruugi kattuda toimetuse seisukohaga.

103
Tagid:
provokatsioon, trollid, valimised, Euroopa Parlament, Sebastian Kurz, Austria
Samal teemal
Vaat, kus lugu: EKRE liitlased lubasid Venemaa sanktsioonid tühistada
Nagu "vanadel headel aegadel": EKRE volikogu istung
"Nõrgad positsioonid": ekspert Euroopa Komisjoni vastusest Nord Stream 2 AGle
Nord Stream AG annab vastulöögi
Austria töösturid on Vene-sanktsioonide tühistamise poolt
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega