Balti riikide riigipead kohtusid USA president Donald Trumpiga

Sõjandusekspert: Baltimaade Ameerika-meelsus viib Euroopa hukatusse

243
(Uuendatud 08:37 16.05.2019)
Euroopa aeglane täitumine USA "madala intensiivsusega" "täppistuumarelvadega" võib Euroopa tsivilisatsiooni katastroofini viia. Balti riigid saavad selles nimekirjas olema paratamatult esimesed.

TALLINN, 16. mai — Sputnik. Venemaa välisministeeriumi relvastuse leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli valitsuse juhataja Vladimir Jermakov teatas 14. mail, et Ameerika Ühendriikide poolt tuumarelvade paigutamine Euroopasse tähendab ettevalmistust nende kasutamiseks, järeldab Sputniku sõjandusekspert Aleksandr Hrolenko.

"Mõned Washingtonist sõltuvad riigid teevad näo, et midagi pole juhtunud, või nad lihtsalt kardavad mõeldagi sellele, et XXI sajandil valmistutakse Euroopa territooriumil tuumarelvade kasutamiseks kaasates sellesse ka tuumarelva mitteomavaid riike." 

Varem on Pentagoni juhi asetäitja David Trachtenberg põhjendanud väikese võimsusega tuumarelvade paigutamise vajadust Euroopasse "venelaste käitumisega". Poola kindral Waldemar Skshipchak ei välistanud tuumalöögi andmise võimalust Venemaale ning USA strateegilised pommitajad B-52H on imiteerinud raketi- ja pommilööke Venemaa Balti laevastiku baasidele.

Poola kindral Waldemar Skrzypczak
© Фото : Grzegorz Gołębiowski

Kuidas asjad ka poleks, suruvad kõrgtehnoloogia ja uut tüüpi relvad XXI sajandi sõdades vaenutegevuse kestvuse ajaliselt kõigest tundideks või päevadeks. Sõjanduseksperdi Aleksandr Hrolenko arvates näeb Pentagon oma eduväljavaateid tehnoloogilises (strateegilises) ülekaalus. Balti riigid on peaaegu ideaalne territoorium NATO vägede ja relvastuse paigutamiseks. 

Avalikkusele sai teatavaks Ameerika Ühendriikide tuumaarsenali suurus >>

Teadaolevalt asuvad Venemaale Põhja-Atlandi Liidu liikmesriikidest kõige lähemal Läti ja Eesti. Moskva Kremlist on nad kõigest 600 kilomeetri kaugusel. Isegi nüüdseks vananenud Pershing-2 rakett läbib selle vahemaa vähem kui 3 minutiga.

Eesti

"Milleks on tuumarelvade kandevõimega multifunktsionaalsed ründlennukid paigutatud Ämari lennuväljale, mis asub vaid 200 km kaugusel Venemaa piirist?" küsib Aleksandr Hrolenko.

Ameerika Ühendriigid saatsid kaks F-35 hävituslennukit Eestisse esmakordselt kaks aastat tagasi ja kavatsevad nüüd paigutada F-35 Euroopasse alaliselt alates aastast 2020. Isegi Lääne meedia peab seda provokatsiooniks, sest ründerelvastust koondatakse piiridele reeglina agressiooni eesmärgil. 

Ämari lennubaasi peetakse Baltimaade suurimaks NATO baasiks. See on integreeritud globaalsesse ennetussüsteemi ja on võimeline vastu võtma igat liiki lahingu- ja transpordilennukeid, sealhulgas USA strateegilisi pommitajaid. Lisaks sellele vajavad Ameerika kindralid "maa peal rohkem täpset, hästi kaitstud suure tegevusulatusega ründerelvastust" Läänemere piirkonnas paiknevate "Moskva uute bastionide frontaalrünnakuks".

Kevadtormi külalised hindasid kõrgelt õppusel pakutavaid harjutusvõimalusi >>

2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsusega paigutati Eestisse, Lätti, Leedusse ja Poola 1 200 sõjaväelasega NATO pataljonid. Eestis paikneva kontingendi juhtriigiks on Ühendkuningriik, kellel on siin üle 800 sõjaväelase.

Seega on Eesti muutunud suureks polügooniks, kus Ameerika väejuhid töötavad välja Venemaaga enesehävitusliku sõja stsenaariume. Juba aasta pärast NATO esimene välisüksus paigutamist Eestisse muutus elanike elu Eestis märgatavalt ohtlikumaks.

Läti

Võõrvägede kohalolek kompaktses Lätis ja Ameerika-meelse sõjalise bloki olemasolu rahulikus Euroopas suurendab relvakonfliktide puhkemise tõenäosust, sest iga süsteem püüdleb struktuurilisele ja operatiivsele laienemisele.

Eelmisel aastal jõudsid Läti ja Leedu Eestile kaitsekulutuste poolest järele ning nüüd kulutavad kõik kolm Balti riiki sõjaliseks ettevalmistamiseks vähemalt kaks protsenti SKTst, andes oma jõukohase panuse ülemaailmseks kontinentidevaheliseks sõjaks.

Alliansi hävitajad harjutavad siin kuude kaupa madallende 150-200 meetri kõrgusel. Sellist taktikat ei kasutata mitte riigi õhupiiride kaitsmiseks, vaid vaenlase õhukaitsest läbimurdmiseks. Läti piirist Moskvani lendab kaasaegne hävitus-pommituslennuk vaid poole tunniga. 

Eksperdid: eestlased ei muretse asjata rakettide ilmumise pärast nende territooriumile >>

Mitte eriti jõukad Balti riigid ei saa endale lubada lahingulennukite ostmist. Ameerika Ühendriikidel ja NATO-l on aga sõjalennukeid palju, tuleb ainult nõukogudeaegsed lennuväebaasid ja lennuväljad rekonstrueerida. Näiteks Läti Lielvardes selleks rohkem kui kümne aastaga kulutanud üle 100 miljoni dollari.

Donald Trumpi pahasoovijad tahavad keelata presidendil tuumalöögi andmise iseseisva otsustamisõiguse
© AFP 2019 / SAUL LOEB

Vabariigi sõjalise taristu arendamiseks (sealhulgas Adaži polügooni märkimisväärseks laiendamiseks) on Washington juba kulutanud 170 miljonit eurot. Brüssel kavatseb Läti riigikaitsesse kuni 2021. aastani investeerida veel 71 miljonit eurot. See on enneolematu suuremeelsus.

Lätis toimuvatel õppustel harjutavad spetsiaalselt välja õpetatud ja varustatud alliansi sõjaväelased rahvusvahelise väegrupeeringu operatiivset formeerimist ja lahinghargnemist konfliktipiirkonnas. Tegelikult on tegemist veel sanktsioneerimata sõjalise Schengeni süsteemiga, mida Euroopa Liit Barbarossa plaani kauboiversiooni rakendumisel rakendada kavatseb. 

Rooda: Washington taaselustab "piiratud tuumakonflikti" >>

"Mingil põhjusel ju hoiab Pentagon pooli oma välismaistest baasidest (350) Euroopas ja enam kui 40 neist on USA omanduses," tuletab sõjaline ekspert meelde. Viies Euroopa riigis paiknevas kolmeteistkümnes garnisonis asuvatel strateegilistel objektidel teenib 60 ligi tuhat Ameerika sõjaväelast ja seal hoitakse tohutuid relvavarusid, sealhulgas 150 tuumapommi Ramsteini lennuväebaasis.

Leedu

Vilnius püüab oma vanemate partneritega sammu pidada ja jõuda kaitsekulutuste poolest alliansi kümme juhtiva riigi hulka. Leedu armee suurus ületab 18 tuhat meest, mida on kolm korda rohkem kui Eestis või Lätis. Leedu Seim kiitis 2017. aastal heaks sõjaväelaste arvu suurendamise 20% võrra - 26,25 tuhande meheni aastaks 2023.

Leedu suhtumine Venemaasse on ehk kõige agressiivsem kogu Euroopa Liidus. Leedu ametist lahkuv president Dalia Grybauskaite on korduvalt kutsunud Ameerika Ühendriike üles paigutama Leedu pinnale alaliselt ründerelvastust ja õhutõrje raketisüsteeme Patriot.

Leedu on koos Poola ja Ukrainaga loonud ühisbrigaadi Litpolukrbrig. Kui Washington pakuks Vilniusele võimalust paigutada Leedu territooriumile paarkümmend Ameerika tuumalaengut, põhjustaks see Aleksandr Hrolenko arvates ilmselt suure entusiasmipuhangu.

Mida Balti riigid meeles pidama peaksid

USA ründerelvastuse paigutamine Balti riikidesse ei tähenda kaugeltki nende julgeoleku tugevnemist, on Aleksandr Hrolenko veendunud.

Sõjaväelane ei kahtle, et sel viisil valmistab Washington ette lahinguoperatsioone Venemaa territooriumi sügavuses. Tuumarelvade kasutamine Venemaa või tema liitlaste vastu, olenemata nende tugevusest või täpsusest, toob vastumeetmena kaasa Venemaa tuumalöögi kogu Ameerika Ühendriikide ja NATO sõjalis-poliitilise ja sõjalis-tööstusliku infrastruktuuri pihta. 

Teadaolevalt deklareerib Venemaa sõjaline doktriin õiguse kasutada tuumarelvi Venemaa vastu suunatud agressiooni korral isegi tavapäraste relvade kasutamisel, kui riigi olemasolu on ohus. Venemaa kaitsedoktriin ei määra prioriteete ega relvastuse kasutusviise ning kui USA tuumarelvad ohustavad Moskvat Balti suunalt, võivad ennetavad meetmed osutuda vältimatuks reaalsuseks.

"Ilmselt ei tee Vilnius, Riia ja Tallinn midagi sellise saatuse vältimiseks," järeldas sõjaväelane.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

243
Teema:
Relvastus (196)
Samal teemal
USA eksperdid ärgitavad suurendama sõjalist kohalolekut Euroopas
Ekspert: Suurbritannia helikopterid Eestis tähendavad demonstratiivset provokatsiooni
Õhutõrjepataljoni ajateenijad lasid Mistrali rakette lendavate sihtmärkide pihta
USA ähvardab EL: riigikaitse pole teie mure
Hrolenko NATO õppustest: ärge tehke tuumariigi kõrval järske liigutusi
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega