Mike Pompeo

Miks USA riigisekretär enne Venemaale minekut närvitseb

52
(Uuendatud 12:26 12.05.2019)
Irina Alksnis
Kui Washington eskaleerib järsult suhteid oponentidega ja tülitseb järjekindlalt liitlastega, milleks on siis vaja ilmutada sõbralikkust Venemaa vastu?

USA riigisekretär Mike Pompeo saabub 13. mail Venemaale kahepäevasele töövisiidile. Tõenäoliselt. See lisamärkus on väga oluline, rõhutab RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis, arvestades, et eelmisel nädalal tühistas (kuigi seda väljendati diplomaatiliselt - "lükati määramata ajaks edasi") Pompeo viimasel hetkel kaks kavandatud visiiti: Saksamaale ja Gröönimaale.

Kusjuures sakslased ei hinnanud ameeriklaste retoorikat kahetsuse kohta seoses "kiireloomuliste küsimustega" ning pidasid seda riigisekretäri sammu poliitiliseks demaršiks, mis näitab kahe riigi sõprussuhte "purunemist pilbasteks".

Trump helistas Putinile >>

Suure tõenäosusega läheb seekord siiski kõik plaanipäraselt, sel lihtsal põhjusel, et ameeriklastele on kohtumist Venemaa juhtkonnaga palju rohkem vaja kui Kremlile. Seda rõhutas ka Venemaa välisministeerium, märkides, et visiit toimub Ameerika poole algatusel. Pompeo visiidi programmi peamine punkt peaks olema läbirääkimised Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Kohtumist Vladimir Putiniga "ei ole veel kavandatud."

Eelseisvatel läbirääkimistel arutlusele alla tulevate teemade osas on teadmatust veelgi rohkem, ja mitte sellepärast, et rahvusvahelisel areenil on vaikuse periood, vaid suisa vastupidi. USA välisministri visiit toimub ajal, mil maailma poliitikas on teravnemas mitmed olulised probleemid. Ja asi ei ole mitte lihtsas sündmuste kokkusattumises, vaid selles, et Washington läks avalikult, teadlikult ja sihikindlalt olukorra terevadamise peale samaaegselt mitmes suunas. 

Jõustus Donald Trumpi otsus Hiina kaupadele tollimaksu suurendamiseks 10-lt 25 protsendile kokku 200 miljardi dollari väärtuses. Washington süüdistas Pekingit kaubandusläbirääkimiste nurjamises. See näitas taas kord USA välispoliitika lihtsakoelisust: kõigepealt süüdistatakse partnerit rikkumistes, kehtestatakse piirangud (ajades sellega maailmaturud paanikasse) ja lepitakse siis kokku läbirääkimiste taasalustamises. Kuid vastuvõetud otsused jäävad loomulikult kehtima.

USA Senat kiitis heaks uued Venemaa-vastased sanktsioonid >>

Nüüd ootab maailm, millega vastab juba vastumeetmeid lubanud Hiina – kaubanduslik vastasseis on jõudnud uude etappi.

Väga sarnane areneb toimub Iraani ümber. Washington tõukab Teherani uute sanktsioonidega järjekindlalt tuumakokkuleppest lahkumise suunas ja on selles valdkonnas edu saavutamas. Iraani ametivõimud teatasid juba osade endale võetud kohustuste täitmise peatamisest. 

Teised, sealhulgas Euroopa riigid ja Venemaa, panevad vastutuse toimuva eest ühemõtteliselt Washingtonile, kuid ameeriklaste soovitud tulemust see ei muuda. Nii kaua ja suurte jõupingutustega saavutatud Iraani tuumaprogramm on meie silmade alla laiali lagunemas. Avalikult üleolev Ühendriikide retoorika ja Iraani rannikule saadetud lennukikandjad räägivad selget keelt, et see ongi nende peamine eesmärk.

Selle taustal tunduvad tavapärased Venemaa-Ameerika dialoogi teemad: Süüria, Venezuela, Ukraina ja isegi Põhja-Korea hoopis kahvatumad ja vähem teravad, kuigi ka neid eelseisvatel läbirääkimistel tõenäoliselt arutatakse.

Ja Venemaa on veel agressiivne? >>

Kuid see ei kõrvalda peamist küsimust - miks riigisekretär üldse Sotši läheb? Kui Washington eskaleerib järsult suhteid oponentidega ja tülitseb järjekindlalt liitlastega, milleks on siis vaja ilmutada sõbralikkust Venemaa vastu? 

USA riigisekretär Mike Pompeo
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Tuleb kohe märkida, et see sõbralikkus on suhteline. Ühendriigid nende erinevate esindajate isikus täidavad samal ajal ka hea ja halva politseiniku rolli. Neljapäeval keeldus Trump avalikult nimetamast Venemaad Ameerika Ühendriikide vaenlaseks ja avaldas soovi suhete parandamiseks.

Pompeo omakorda lubas juba ei tea mitmendat korda, et Ameerika Ühendriigid ei luba Moskval ehitada Nord Stream 2. Bloombergi avaldas järjekordselt siseinfot, mille kohaselt võib Washington lülitada Venemaa nende riikide nimekirja, mis "manipuleerivad kaubanduslike eeliste saavutamiseks oma valuutaga." 

Üldiselt vibutatakse meie (Venemaa – toim.) peade kohal piitsa ja antakse mõista, et kui me keretäit ei saa, on see juba präänik, mille eest tuleks maksta. Kuid Venemaa on juba sada korda mõista andnud, et ta ei lähe selle õnge. Nii et milleks siis ikkagi?

Tundub, et vastust tasuks otsida selles rollis, mida Venemaa praegu maailma poliitikas mängib. Omamata eriti võimsat majandust või tavapärasest suuremat poliitilist ressurssi õnnestus riigil hõivata unikaalne USA hävitusplaanide neutraliseerija nišš ja selles edukalt tegutseda. 

"Ootamatu" — politoloog üleskutsest Ühendriikides suhetes Venemaaga kurssi muuta >>

Ühendriigid tegid oma geopoliitilise võimu kõrghetkel panuse destruktiivsetele protsessidele maailmas. Poliitilistest ja majanduslikest kriisidest inspireeritud sõdade vallapäästmine, värviliste revolutsioonide korraldamine, konkurentide, partnerite ja isegi liitlaste kaasamine sellesse on just see taimelava, millele Washington loodab. Selles mõttes tagas Donald Trump sellele poliitikale lihtsalt maksimaalse avatuse.

Kuid viimastel aastatel tuleb Moskva regulaarselt Washingtonile teele ette, päästes mitmel viisil, majanduslikust ja sõjaliseni, üha enam riike nende näidatavasse kuristikku libisemast. Praegune "eskaleerumine kõikides suundades" näitab, et USA negatiivsed protsessid suure tõenäosusega kiirenevad ja USA ametivõimud forsseerivad meetmeid, mida nad oma riigi jaoks oluliseks peavad.

Moskva järgmist võimalikku jala tahapanekut hinnatakse Valges Majas ilmselgelt sündmuste äärmiselt ebasoovitava arenguna. Ja kui see nii, siis on täiesti loomulik, et USA riigisekretär lendab Sotši, et mis tahes viisil - veenmise, ähvarduste või väljapressimisega - saavutada Venemaa hoidumine Ühendriikide algatatud konfliktidesse sekkumisest.

Tõsi, esialgu on täiesti arusaamatu, mida on Pompeol meile pakkuda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

52
Tagid:
kahepoolsed suhted, Sotši, Mike Pompeo, Venemaa, USA
Samal teemal
USA president andis korralduse tõsta tariife pea kogu Hiina impordile
USA valmistab ette sõjalist operatsiooni Iraani vastu – pall on Putini käes
Teheran: Iraan ei lase end naftaturult välja tõrjuda