Tuumaelektrijaam

Venemaa jätab Rootsi odava energiata, järgnevad Saksamaa ja Ühendkuningriik

149
(Uuendatud 13:21 08.05.2019)
Rootsis ei ole geoloogid leidnud piisavalt sütt, naftat ega gaasi, kuid seal on mitu uraanimaagi ladestust. Sellise hämmastava asjade seisu juures ei saanud riik loomulikult tuumaenergiast mööda minna.

29. aprillil tehti Rootsis kokkuvõte Oskarshamni tuumaelektrijaama esimese ja teise elektrijaama kahe reaktorikorpuse ja kahe Barsebäcki tuumaelektrijaama demonteerimise hankemenetlusest. See polnud esimene kord, jaanuaris 2019 lõpetas konsortsium General Electric Hitachi Oskarshamni tuumajaama reaktorite lammutamise, nii et hankekonkursi võitja jätkab varem alustatud tööd. RIA Novosti kolumnist Boriss Martsinkevitš räägib uuest konsortsiumist ja tutvustab, mida Rootsi tuumaprojekt endast kujutab.

Uraanisõltuvus: Rosatom hävitas USA tuumatööstuse >>

Rootsi on territooriumi suuruselt viies riik Euroopas, kuid rahvaarv on väiksem kui Moskvas, vaid kümme miljonit. Suur ja hõreda asustusega riik, kus geoloogid ei ole leidnud piisavalt sütt, naftat ega gaasi, kuid loodus on mõistnud saatuse irooniat. Rootsis on mitu uraanimaagi ladestust. Sellise hämmastava asjade seisu juures ei saanud riik loomulikult tuumaenergiast mööda minna.

Rootslased ei kutsunud tuumaelektrijaamu ehitama selle ala tunnustatud spetsialiste - AB Atomenergy töötas välja kodumaiste tuumareaktori energiablokkide projektid. Praegu ei peeta seda tüüpi seadmeid kõige ohutumateks, kuid ehitus toimus 1964. aastast 1980. aastani, mis oli tuumafüüsikas romantika aeg, kui eksperdid ei teadnud veel kõike tuumaenergiaga kaasnevatest riskidest. 

16 aastaga ehitati Rootsis viis tuumaelektrijaama, milles on kokku 15 reaktorit. Riik tõusis selle näitaja poolest teisele kohale Euroopas, tuumaelektrijaamad andsid 40% kogu riigi elektrist. Sellest piisas, sest peaaegu kogu ülejäänud elektritoodang tuleb hüdrojaamadest.

Rootslased kasutavad oma hüdroenergiat väga hoolikalt ja asjatundliklt. Hüdro- ja tuumajaamades ei põletata midagi, nii et Rootsit peetakse õigusega maailma üheks kõige "rohelisemaks" riigiks.

"NATO tapab meid ikka veel" >>

Tõsi, sellest reeglist on ka erandeid. Riigi lõunaosas, mida ei ole jõgede rohkusega õnnistatud, Karlshamni linnas töötab siiamaani samanimeline soojuselektrijaam, milles põletatakse kütteõli. Nii moes kui keskkonnasõbralikud päikese- ja tuuleelektrijaamad ei suuda kogu energiavajadust rahuldada. Rootsi ei ole Hispaania ega Portugal - talved on siin üsna karmid. 

Rootsi tuumaprojekti areng näitab selgelt eurooplaste mõttelaadi. Kuni 70-ndate lõpuni olid rootslased oma tuumaenergeetika saavutuste üle väga uhked: kodumaised reaktorid, ise ehitatud, puhas õhk ja palju elektrit. Kuid 1979. aastal toimus esimene kolmest suurimast tuumaõnnetusest - Ameerika "Three Mile Islandi" jaamas Pennsylvanias.

Pennsylvania on Rootsist kaugel, kuid 1980. aastal toimus Rootsi rahvahääletus, kus otsustati tuumaenergiast järk-järgult loobuda. Alustatud ehitused viidi küll lõpule, kuid uusi enam ei alustatud. Radioaktiivne tseesium, mis toodi Rootsi 1986. aastal Tšernobõlist, ainult tugevdas tuumaenergia-vastaseid meeleolusid, mille tulemusena 2005. aastal suleti mõlemad Barsebäcki tuumareaktorid. 

Venemaa energeetikud on valmis Eestile odavat elektrit tarnima >>

Aja möödudes asendus esialgne paanika matemaatiliste arvutustega, mis näitasid, et isegi kui kõigile Rootsi jõgedele tammid ehitada, ei piisaks sellest siiski kogu elanikkonna ja tööstuse vajadusteks. Keskkonnakaitsenõuded on Põhja-Euroopas väga karmid, uusi gaasi- või kivisöe küttel elektrijaamu rootslased ehitada ei tahtnud ja 2010. aastal tühistas parlament 1980. aasta seaduse. Rootslased hakkasid taas arendama tuumaelektrijaamade ehitamise programmi ja isegi Jaapani Fukushima õnnetus ei hirmutanud neid. 

Tõsi, kümme aastat on möödunud aga uusi tuumajaamu Rootsis ikka veel pole. 2014. aastal pääsesid valitsusse Roheliste partei esindajad, kes kuuldes sõna "tuumaenergia" kohe minestusse langevad. Kuna kõigi tuumareaktorite seiskamine oleks tähendanud surmahoopi, läksid "rohelised" teist teed. Tuumaelektrijaamade omanikele kehtestati keskkonnamaks - 33% toodetud elektri maksumusest. See muutis Rootsi tuumaenergia kohe kahjumlikuks ja riik hakkas elektrit ostma kõikjalt, kust aga sai - isegi võimsalt Eestilt, kes selle tootmiseks oma põlevkivi põletab.

Eesti Energia sulgeb vanad energiablokid ja kaotab töökohti >>

Uue turu hõlvamiseks langetasid välistarnijad hindu ja Uniperil polnud muud valikut, kui sulgeda 2015. aastal kaks Oskarshamni tuumaelektrijaama energiaplokki. Kuidas Rootsi valitsus sellest olukorrast välja tuleb, pole päris selge. Juba 2017. aastal alustas GE Hitachi konsortsium pärast hanke võitmist kõige reaktori sees oleva väljatöötamist. 2019. aastal teatas Eesti, et vastavalt Euroopa Komisjoni nõudmistele oli ta sunnitud osa Narva elektrijaamadest sulgema, mistõttu riik kaotaks 25% oma tootmisvõimsusest ja see on alles algus. See tähendab, et see Rootsi impordikanal kaob. 

Rootsi tuumaenergiablokkide lammutamine oli alles esimene etapp, nüüd tuleb lammutada ka reaktorihooned. See on usaldatud kahele Saksa ettevõttele: Uniper Anlagenservice ja Nukem Technology. Mõlemad ettevõtted on oma valdkonnas tunnustatud tegijad. Näiteks Baieri Nukem Technology on juba demonteerinud tuumaelektrijaamu Saksamaal ja Prantsusmaal, Saksamaal asuva uurimisotstarbelise reaktori ja kütusetehase ning rajatisi Hispaanias, Hiinas, Lõuna-Aafrikas, Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, ehitanud Tšernobõlis radioaktiivsete jäätmete hoidla ja lõpetanud Ignalina tuumaelektrijaama tegevuse Leedus.

Ja nüüd kõige tähtsam. Alates 2010. aastast on Nukem Technology'l üks omanik - 100% ettevõtte aktsiatest kuulub Venemaa riigile kuluvale Rosatomile. Selle tehinguga suutis Venemaa eirata kõiki sanktsioone ning Saksa spetsialistidel on nüüd juurdepääs unikaalse varustuse tootmisele. 

Kes kirjutas alla Eesti põlevkivienergia surmaotsusele >>

Selgitame. Nukem Technology võitis ühe hanke teise järel ja seisis iga kord sama probleemi ees: pärast demonteerimise projekti valmimist pidid nad leidma tööettevõtjad, kes suudaksid vajalikke seadmeid toota - mitte seeriaviisiliselt, vaid tükikaupa. Otsimine võttis aega, kogemustega ja kvalifitseeritud töövõtjate puudumine viis lepingud ülesütlemise piirile. Nüüd aga ei pea Saksamaa insenerid enam otsima seadmete tootjaid kõrvalt, pole vaja raisata väärtuslikku aega - Venemaa tuumatööstus saab hakkama mistahes ülesandega. 

Loomulikult ollakse Rootsis teadlikud, kellele Nukem Technology kuulub, kuid Venemaa päritolu ei häiri kedagi. Vene-vastased meeleolud ja sanktsioonid on üks asi ning vajadus töötada radioaktiivse objektiga võimalikult ohutult, tõhusalt ja õigeaegselt, hoopis midagi muud.

Muide, Rootsi leping on Venemaale ja Rosatomile üsna oluline - Euroopa tuumajaamade demonteerimise turu maht on hinnanguliselt mitu miljardit eurot. Mitmed riigid on otsustanud oma teise põlvkonna tuumaelektrijaamad sulgeda: Saksamaa, Hispaania, Šveits ja ka Ühendkuningriik. Geograafia on lai ja siin on Venemaal selge võimalus nii töötada kui ka teenida.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

149
Tagid:
venekeel, tuumaenergeetika, Rosatom, Rootsi
Samal teemal
Putin avas esimese Läänemere LNG töötlusterminali Peterburi külje all
Moskva kutsub Eesti ärimehi ja teadlasi Energeetikanädalale
Saastunud toode: Aasia keeldub USA põlevkivinaftast
Putini visiit Serbiasse: gaas, Kosovo ja kutsikas Paša
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega