Europarlamendi valimised: kas Eesti sotsioloogide ennustused täituvad, illustreeriv foto

Europarlamendi valimised: kas Eesti sotsioloogide ennustused täituvad

65
(Uuendatud 16:47 07.05.2019)
Fjodor Gussev
Euroopa Parlamendi valimiskampaania on Eestis lõpusirgele jõudmas, kuid selgete valimisprogrammide väljapakkumise asemel toetuvad poliitikudd valijate inertsele mõtlemisele.

Neil päevil ettevõtte Norstat Eesti poolt korraldatud avaliku arvamuse küsitluse kohaselt on valijate eelistustels 26. mail toimuvail Euroopa Parlamendi valimistel Reformierakond ja Keskerakond, kes eeldatavalt võivad saada kumbki kaks saadikumandaati.

Ühe mandaadi kaupa ennustavad sotsioloogid saadikukohta Eesti Konservatiivsele Rahvaerakonnale (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Europarlamendi valimisteks esitasid dokumendid üheksa erakonda ja seitse üksikkandidaati >>

Erakond Isamaa võib uurikate andmeil arvestada ühe mandaadiga juhul, kui Suurbritannia EL-ist lahkub ja Eesti saab ühe lisamandaadi. Sõltumatute üksikkandidaatide edusse uurijad ei usu.

Seega järske muutusi hoiakutes sotsioloogid siinsete parlamendivalimistega võrreldes ei tähelda, mis EKRE osalusega "vale" valitsuse moodustamise ja protestimeeleolude kasvuga seotud tuliste vaidluste taustal asjaomaste ekspertide taustal üsnagi imelik.

Kuidas tulemuseta tööd hinnata?

Kui avameelselt kõnelda, siis ei saa mitte ükski praegune eurosaadik eriliste saavutustega kiidelda. Eesti ajakirjanike poolt Yana Toomile esitatud otsekohese küsimuse peale saadi vastuseks päris ümmargune vastus sisuga, et "me töötame, aga küsimuste lahendamine võtab aega."

Seega on tagamõte selgelt niisugune, et valige mind veel kord ja eks siis järgmise tärmini lõpuks õnnestub midagi ära teha.

Europarlamendi valimised - 2019 >>

Aga võib-olla ei õnnestu ka ja siis võib paluda valijail taas volitusi pikendada.

Ehkki ülejäänud eurosaadikud ei ütle sedagi. Mul tekib üldse tunne, et nüüdsetel eurovalimistel tehakse panus valija inertsusele, mis on valimiskampaania käigus välja kujunenud, ilma vähimagi püüdeta inimestele midagi lisaks seletada. Ja nii kummaline kui see pole, see töötab.

Mina ei saa ausalt aru valijatest, kes hääletavad nende saadikute poolt, kellest nende Brüsselis viibimise aja jooksul midagi kuulda ega näha ei ole. Arusaadav, et üksinda on väga keeruline suures Euroopa Parlamendis midagi ära teha.

Ent kas see siis tähendab, et Eestil tasub edaspidigi valida neid, kes isegi ei ürita aktiivsust üles näidata? Aga võib-olla siiski tasub proovida harjumuspärane koosseis initsiatiivikama vastu välja vahetada?

Üllatused on võimalikud

Muide, nii nagu parlamendivalimistel, nõnda on ka eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel võimalikud ootamatused. Kui esimesel pihul osutus üllatuseks boikott Ida-Virumaa venekeelse elanikkonna poolt, siis seekord võib pahameel Keskerakonna otsuse üle EKRE-ga valitsusliit moodustada väljenduda nendesamade venelaste (kusjuures üle kogu riigi) protestihäältes alternatiivsete kandidaatide poolt.

Näiteks kokkumängu äärmuslike rahvuslastega hukka mõistnud ja sõltumatut poliitilist karjääri rajama hakata otsustanud endise keskerakondlase Raimond Kaljulaidi poolt.

Ja siis ei saa Keskerakond mitte kaks, vaid ühe saadikumandaadi. Teisalt aga võib EKRE populaarsuse jätkuv kasv anda sellele erakonnale lisamandaadi – osaliselt reformierakondlaste häälte arvelt ja osalt Isamaa arvelt.

Brüssel ei oota üllatusi Euroopa Parlamendi kohtade jaotumises >>

Lõpptulemust võivad mõjutada ka kandidaatide ja nende erakondade poolt paar nädalat enne valimisi tehtud eksisammud.

Näiteks, vaevalt küll Keskerakonna venelastest valijatele meeldib selle erakonna kandidaadi Igor Gräzini avaldus, kus Eesti presidenti võrreldakse lüpsinaisega, kujutades viimast näitena ahtavõitu mõistusest rõhuasetusega rahvuslikule kuuluvusele.

Valimiskampaania käigus Gräziniga kõrvuti töötanud Yana Toom püüdis küll otsemaid oma nimekirjajärgsest kolleegist distantseeruda, kuid valimispäeval mängib see "settepuru" ilmselgelt valimispäeval keskerakondlaste vastu.

Sotsiaaldemokraatide toetust võivad omakorda kahandada uudised plagiaadist selle erakonna esindajate Anastassia Kovalenko ja Rainer Vakra diplomitöödes.

Ja sisuliselt ka selle erakonna juhi Jevgeni Ossinovski isiklik ülestunnistus oma ametikohal läbikukkumisest, mis on viinud loobumiseni Sotsiaaldemokraatliku Erakonna uue juhi valimistes osalemast ei lisa kindlasti hääli Euroopa Parlamendi valimistel. Seda vaatamata nende nimekirja esinumbri Marina Kaljuranna agarale esiletõstmisele.

Valimisosalus oli eelmiste Euroopa Parlamendi valimistel õige tagasihoidlik – kõigest 36,52%. Märkimisväärset valimisaktiivsuse tõusu ei tasu oodata, küsimus on vaid selles, mil määral valimisrallli "uustulnukad" protestimeelset valijaskonda mobiliseerida suudavad. Kui see õnnestub, siis sotsioloogide ennustused taas kinnitust ei leia.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

65
Tagid:
analüütika, poliitika, valimised, Euroopa Parlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (28)
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019