Donald Trump vestleb telefoni teel Vladimir Putiniga

Miks Trump Putinile helistas

126
(Uuendatud 12:57 05.05.2019)
Mingeid erilisi sündmusi, mis nõuaksid kahe riigijuhi erakorralist suhtlemist, polnud - viimastel nädalatel, kuudel ja isegi aastatel maailma poliitika päevakorras olevad protsessid on kulgenud tavapäraselt. Ja äkki telefonikõne Washingtonist Moskvasse.

Reedel toimus Ameerika Ühendriikide algatusel, nagu diplomaatilises kõnepruugis öeldakse, Venemaa ja Ameerika presidentide poolteist tundi kestnud telefonivestlus. Riigijuhid arutasid suurt teemaderingi Venezuelast tuumadesarmeerimiseni, kirjutab RIA Novosti kolumnist Irina Alksnis. 

Trump helistas Putinile >>

Meedia ja ekspertide suurimat huvi põhjustas kahe presidendi suhtluse fakt iseenesest.

Tasub meenutada, et viimane kord, kui Putin ja Trump vestlesid, oli peaaegu poole aasta eest G20 tippkohtumisel Argentinas, kus ameeriklased tühistasid kohtumise paar päeva enne kokkulepitud läbirääkimisi. Tühistamise põhjuseks oli Venemaa ja Ukraina vaheline intsident Mustal merel. Selle tulemusena piirdus presidentide suhtlus foorumi kuluaarides toimunud lühikese vestlusega. 

Vladimir Putin ja Donald Trump Buenos Aires G20
© REUTERS / MARCOS BRINDICCI

Ja nüüd siis äkki telefonikõne Washingtonist Moskvasse. Kusjuures mingeid erilisi sündmusi, mis nõuaksid kahe riigijuhi erakorralist suhtlemist, polnud - viimastel nädalatel, kuudel ja isegi aastatel maailma poliitika päevakorras olevad protsessid on kulgenud tavapäraselt.

Polegi siis imestada, et vaatlejate peaküsimus oli, miks Trump üldse Putinile helistas?

Ja vastus sellele on üsna ilmne: sellepärast, et nüüd, lõpuks ometi, on see võimalik.

Arvestades USA praeguse presidendiaja toksilisust, tuleks riigi juhi jaoks üldiselt nii banaalset tegu, nagu suhtlemist välisriigi kolleegiga, Trumpi jaoks pidada tõeliseks eneseületamiseks.

Võiks öelda, et selle telefonikõnega tähistas Ameerika president oma vabanemist "Vene uurimisest". Hiljutine eriprokurör Robert Muelleri raporti avalikustamine võttis Trumpilt kõik kahtlused kokkumängus Kremliga USA 2016. aasta presidendivalimistel ja sidusid seni tema igasuguse kontaktide suhtes Moskvaga tihedalt kinni seotud käed lahti.  

Siiski tundub, et asi ei ole mitte ainult temavastaste süüdistuste ametlikult kinnitatud alusetuses. Trumpil on, mida tähistada ka sisepoliitikas.

Mõni tund enne vestlust Putiniga avaldati väga positiivsed statistikaandmed - töötus Ameerika Ühendriikides on langenud 3,6 protsendini, mis on peaaegu poole sajandi (alates 1969. aasta detsembrist) madalaim näitaja. Töökohtade arv mittepõllumajandussektorites kasvas 263 tuhande võrra, mis on ligi poolteist korda rohkem, kui eksperdid prognoosisid.

Pole siis ime, et Ameerika ühiskond on märkimisväärselt parandanud oma suhtumist presidenti. Reedel avaldasid Harvardi Ameerika poliitiliste uuringute keskus ja Harris Insights and Analytics küsitluse tulemused, mille kohaselt kaks kolmandikku ameeriklastest (65 protsenti) on Trumpi tagandamise vastu. 

Selle taustal "lüpsavad" USA presidendi radikaalsed vastased jätkuvalt "lehma", kelle võimetus piima anda on ametlikult kinnitust leidnud.

Näiteks CNN ajakirjanike käivitatud tõeline hüsteeria selle üle, et Trump ei tõstatanud vestluses Putiniga "Venemaa valimistesse sekkumise" teemat, näitab, et riigijuhid viskasid selle üle "nalja". Esindajatekoja liige Mark Pokan aga ütles hoopiski, et telefonivestlust Venemaa liidriga saab pidada riigireetmiseks. 

CNN langes Putini hilinemise pärast hüsteeriasse
© Sputnik / Press Service of the President of Russia/Mihail Metzel/Pool

Neid asjaolusid arvestades lisab selline Trumpi-vastaste meeleheide Ameerika presidendile pigem punkte kui tekitab tõsist kahju.

Kuid kui Trumpi saab tõepoolest õnnitleda sisepoliitiliste positsioonide tõsise tugevdamise puhul, siis välispoliitilisel suunal on kõik palju keerulisem, ja suhtlemine Vladimir Putiniga vaid kinnitas seda.

Vaatamata paljudele arutatud küsimustele keskendusid riigijuhid kolmele teemale: Venezuela, Põhja-Korea ja stabiilsus strateegilise relvastuse valdkonnas (sealhulgas Trumpi algatus uue Venemaa, Hiina ja USA kolmepoolse tuumalepingu sõlmimiseks).

NATO avaldas USA otsusele INF-leppest lahkuda täielikku toetust >>

Ei ole raske märgata, et kõigis kolmes küsimuses on USA praegune administratsioon väga aktiivne, kuid erilise eduga ta kiidelda ei saa.

Hiljutine tippkohtumine Pyongyangiga nurjus tegelikult. Insaiderid väitsid, et Ameerika pool otsustas esialgsed kokkulepped ringi mängida ning esitada kohtumisel Kim Jong-unile uued, hoopis karmimad nõuded, mistõttu kohtumine ebaõnnestus. Venezuelas ei ole ameeriklased juba mitu kuud suutnud valitsust muuta ja nad on Maduro kukutamisse liiga palju panustanud, et lihtsalt taanduda. 

Vladimir Putini kohtumine Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga
© Sputnik / Алексей Никольский

Mõlemas teemas aga on küll vaikselt aga ometi kuulda palju tõhusamalt tegutseva Moskva häält. See käib nii KRDV liidri hiljutise visiidi kohta Venemaale, kui ka aktiivse koostöö kohta Venezuelaga, milles Ühendriigid näevad Caracase Ladina-Ameerika standardite kohta peaaegu fenomenaalse stabiilsuse peamist tegurit.

Mis puudutab uut tuumakokkulepet, siis Washingtoni lipitsus on ilmne, soovitakse, et kaks peamist konkurenti - Venemaa ja Hiina – loobuksid ise oma tuumarelvadest. Kuna Trumpi administratsioon torpedeerib seejuures ühemõtteliselt teisi, praegu veel kehtivaid relvastuskontrollialaseid leppeid, eriti START-3 ja INF-lepingut, siis on lootused, et Moskva ja Peking Washingtoniga nõustuvad, nullilähedased.

Selle tulemusena näib tekkivat, ütleme nii, vastuoluline pilt.

Euroopa Parlament kutsus üles Nord Stream 2 peatama >>

Tänaseks juba rohkem kui kaks aastat kestnud valitsemisaja jooksul on Donald Trumpi edukalt toime tulnud äärmiselt tõsise endavastase sisepoliitilise kampaaniaga, tugevdanud oma positsiooni riigisiseselt ja suurendab oma šansse teiseks presidendi ametiajaks.

Donald Trump G20 kohtumisel
© Sputnik / Владимир Астапкович

Tema administratsioon on aga osanud sama aja jooksul välispoliitilisel suunal palju rumalusi ja ilmseid vigu teha, lisaks nendele, mis tehti Obama ajal. Selle tulemusena kandis riik olulist maine- ja isegi majanduslikku kahju. Näiteks ei suutnud Washington kõikidest jõupingutustest hoolimata peatada Nord Stream 2 ehitamist, mis nurjas maksuvõimelise Euroopa gaasituru hõivamise projekti.

Seepärast on ilmselt mõistlik otsida vastust Ameerika presidendi valimisprogrammist, kus ta on korduvalt ja selgesõnaliselt öelnud, et Ühendriigid ei saa enam endale lubada kõigi maailma probleeme lahendava üliriigi staatust. Ja kui nii, siis võib globaalse hegemooni positsioon olla Trumpile täiesti sobiv vahetuskaart oma peamise eesmärgi saavutamiseks, milleks on "Ameerika taas suureks tegemine".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

126
Tagid:
Robert Mueller, IFN-leping, START-3, telefonivestlus, Vladimir Putin, Donald Trump
Samal teemal
Brežnev, Trump ja Putin: kuidas Lääne ajakirjanikud Venemaad ja selle meediat näevad
Ekspert: Trump on Venemaa suhtes järjekindel, ehkki paistab vastuolulisena
Trump: Venemaa vajab USA majandusabi
Флаг Эстонии и НАТО

NATO ike: kui palju eestlased Venemaa-vastase poliitika eest maksavad

(Uuendatud 17:53 22.12.2019)
Tallinna välispoliitika aluseks on saanud hüpoteetiline vastasseis Moskvaga ning oma territooriumi täiesti reaalne andmine USA ja NATO käsutusse sõjalise taristu rajamiseks.

See on juba viinud sadade miljonite eurode kaotamiseni, mis on eraldatud tarbetute NATO võõrvägede toomiseks Eesti pinnale ja nende ülalpidamiseks. Ees ootavad uued vabatahtlikud rahakaotused.

Kui NATO riigid olid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis otsustanud paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse, oli vaja investeeringuid.

Vajaliku taristu rajamiseks võõrvägedele järgmise viie aasta jooksul on Eesti valitsus kiirkorras eraldanud 40 miljonit eurot. Neid Eesti jaoks üsna suuri summasid on kasutatud kasarmute, arsenalide ja ladude ehitamiseks ning keskpolügooni arendamiseks.

Märgime, et Eesti valitsus on eraldanud reservfondist lisaraha liitlasvägede riigis viibimise hüvitamiseks alates 2014. aastast ehk ammu enne Varssavi tippkohtumist, mis olevat legitimeerinud võõrvägede alalise viibimise rahulikus ja stabiilses piirkonnas.

Eesti eelarvestrateegia 2019.–2021. aastaks näeb ette 2,4 miljardi euro suurused kaitsekulutused.

Absurdne lennubaas

Põhja-Atlandi allianss kavatseb suurendada Balti riikide õhuruumi turvavate lennukite arvu. Muuhulgas on kavas rakendada üsna valvsaks tegevaid lennupõhise eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteeme (AWACS).

Ämari lennubaasis anti mullu oktoobris pidulikult käiku uued objektid, mis on ette nähtud NATO võõrvägede ja relvade vastuvõtmiseks ja teenindamiseks. Seejuures rõhutas kaitseminister Jüri Luik, et see taristu ei ole mõeldud mitte ainult USA õhujõududele, vaid "on kasulik kõigile". Projekti elluviimine läks maksma umbes 13,5 miljonit eurot.

Kaks kuud enne Ämari baasis toimunud tseremooniat oli Hispaania lennuväe hävitaja Eurofighter Typhoon 2000 lasknud Lõuna-Eesti kohal välja lahingraketi AMRAAM. Õnneks pääseti ohvrite ja purustusteta. Ligi 20-kilose lõhkepeaga raketi allakukkumise kohta ei leitud: see võis lennata ka saja kilomeetri kaugusele, isegi naaberriigi territooriumile.

See "õnnelik õnnetus" näitab, kui turvalisemaks on muutunud Eesti kodanike elu NATO õhujõudude kaitsva tiiva all. Esimene rakett sattus Eestisse sealt, kust seda ei oodatud, kuid täiesti ootuspäraselt.

Välismaise väegrupeeringu Eestis viibimise deklareeritav eesmärk on astuda vajadusel välja Venemaa agressiooni vastu ja võita aega alliansi põhivägede saabumiseni.

Kuni "kuri Venemaa" ei ründa, tuleb liitlasi ülal pidada Eesti maksumaksjate kulul. Võimalik, et aastakümneid. Aga kui võtta arvesse kulud oma kaitseväe relvastuse uuendamise kavale (praegu on Eesti ülemaailmses sõjalise võimsuse edetabelis Global Firepower 112. kohal 137-st), võib julgelt kinnitada, et eesmärgiks seatud 2,18 protsendil SKP-st Eesti sõjalise eelarve kasv pidama ei jää.

Tuleb veel kaua püksirihma pingutada, sest Ameerika presidendi Donald Trumpi üleskutse suurendada NATO riikide kaitsekulutused 4 protsendini SKP-st kehtib ka Eesti kohta.

Peegeldumisnurk

Läänes on levinud ettekujutus, et Balti regiooni postsovetlikud vabariigid seisavad vastu Venemaa agressioonile ja Põhja-Atlandi allianss kaitseb neid. Ja ometi ei ähvarda Eestit, Lätit ja Leedut ükski naaberriik, territoriaalseid või muid materiaalseid pretensioone ei ole neile ka Venemaal.

Teisest küljest NATO aastatepikkune motiveerimata laienemine itta ja Baltimaade "kaitsmine" tuhandetest sõjaväelastest koosnevate paljurahvuseliste väegrupeeringute ja löögirelvade paigutamise teel Venemaa piiride äärde ning õppused nagu Defender Europe 2020 meenutavad järjest rohkem agressiooniks valmistumist ja sunnivad Moskvat adekvaatselt reageerima.

Venemaa relvajõudude peastaabi ülem Valeri Gerassimov rääkis 17. detsembril otsesõnu alliansi valmistumisest "mastaapseks sõjaliseks konfliktiks" Balti regioonis ja see järeldus ei tõota Eestile midagi head.

Sõjaliste ohtudega silmitsi seistes on Venemaa kohustatud rakendama karme vastumeetmeid ning selleks on tal väärikad relvajõud ja ustavad liitlased.

Näiteks Leningradi oblastis, Eesti külje all, toimuvad alates 18. detsembrist kiire õppekogunemine ja Krasnoje Selo motolaskurbrigaadi õppus, millest võtavad osa ka Valgevene Vabariigi sõjaline delegatsioon, Lääne sõjaväeringkonna kõrgem juhtkoosseis, Balti laevastik, õhujõudude ja õhutõrje Leningradi koondised, üldväed ja tankiarmeed, mis dislotseeruvad 26 Venemaa Föderatsiooni subjekti territooriumil.

Eri tasandite staapides ja polügoonil harjutatakse uusimaid sõjategevuse viise võttes arvesse tänapäeva relvakonflikte. Erilist tähelepanu pööratakse luuretegevusele, õhutõrjele (tingliku vastase lahing- ja luuredroonide hävitamisele), raadioelektroonilisele võitlusele, tuleülesannete täitmisele suurtükiväelaste, tankistide ja motolaskurite poolt. Mis sellest järeldub?

Võõrvägede viibimine Eestis ainult vähendab Eesti julgeolekut. Mida rohkem on ettearvamatuid kaitsjaid olematu ohu eest, seda vaesemad on riigi elanikud ja seda tõenäolisem on piirkonna muutumine relvakonflikti tandriks.

Lugege lisaks:

https://ee.sputniknews.ru/columnists/20191219/18802351/chlenstvo-nato-estonia-traty.html

Tagid:
majandus, Eesti, Venemaa, NATO
Samal teemal
Kelle närvid enne üles ütlevad: ekspert hindas USA ja Türgi suhteid
Venemaa president Vladimir Putini pressikonverents

Kas Eesti riigijuhid saavad Putini läbipaistvast vihjest aru

(Uuendatud 16:51 20.12.2019)
Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus. Kuid Sputnik Eesti töötajate jälitamine seab tema kõrge koha löögi alla, arvab kolumnist Boriss Grigorjev.

Rahvusvaheline praktika näitab, et väike Eesti peab kõvasti pingutama, et pääseda maailma meedia uudiste edetabeli tippu.

See läks tal korda seoses parvlaeva Estonia katastroofiga, seoses astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse ning seoses "pronksiste" sündmustega, nüüd aga on riigile pööratud tähelepanu seoses sõnavabaduse karjuva rikkumisega Venemaa teabeagentuuri Sputnik Eesti ajakirjanike tagakiusamise teel.

Venemaa president Vladimir Putin
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

Ma pole kindel, kas Eesti tahtis just sellist kuulsust, kuid seda küsimust Tallinna agentuuri ajakirjanike riigipoolse tagakiusamise kohta, mille esitas Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva otse Venemaa presidendile Vladimir Putinile tema iga-aastasel pressikonverentsil, millest võtsid osa Venemaa ja maailma tippajakirjanikud, kuulis kogu maailm, ja isegi kui mõnedes maades suhtutakse sellesse eelarvamustega, kujuneb ometi mingisugune ettekujutus Eestist kui riigist, kus rikutakse ajakirjanike õigusi ja ajakirjandusvabadust.

Midagi head ma selles ei näe. Seniajani on Eesti trooninud sõnavabaduse edetabelite tipus — nüüd aga on ta endale ise sellise hoobi andnud.

Kelle kõrvad selle tagant paistavad?

Kahtlemata püüab Eesti peavoolumeedia serveerida praegust etteheidet Putini poolt ja lubadust toetada Venemaa ajakirjanikke Eestis kui infopoliitilist rünnakut "kaitsetu" Eesti vastu, kes võitleb kõigest väest kurja Vene "monstrumiga".

Juba mitu aastat on Eesti poliitikud ja valitsusmeelsed väljaanded kinnitanud, et Sputnik Eesti ei olevat meedia, viitamata seejuures ühelegi seadusele. Ja kõik sellepärast, et mingit õiguslikku alust selleks põhimõtteliselt polegi.

Viimastel kuudel on agentuuri püütud hävitada isiklike sanktsioonide rakendamise kaudu, mis on kehtestatud Sputnik Eesti emaagentuuri rahvusvahelise infoagentuuri Rossija Segodnja juhi Dmitri Kisseljovi vastu.

Ja seda vaatamata sellele, et agentuuri ennast sanktsiooninimekirjades ei ole ja Euroopa Liidus on juriidiliselt tunnistatud, et Kisseljov ei ole agentuuri tegelik kasusaaja.

Eesti võimude sellise põikpäisuse üle võib vaid imestada, eriti kui võtta arvesse seda tõenäolist kahju, mida kõnealune tegevus toob Eestile rahvusvahelisel areenil.

Kuid nähtavasti ei seisa asjaomase aktsiooni taga mitte ainult natsionalismist pimestatud Eesti poliitikud ja ametnikud, vaid ka läänest pärit kolmandad jõud, kes püüavad Eesti kätega Venemaale järjekordselt "käkki keerata".

Omasid me hätta ei jäta

Sputnik Eesti tagakiusamisest rääkides lubas Venemaa president Vladimir Putin kasutada olukorra lahendamiseks kõiki võimalusi püüdes seejuures mitte kahjustada riikidevahelisi suhteid ja mitte jätta agentuuri ajakirjanikke hätta.

"Me teeme kõik, mida suudame, et teid jõukohaste abinõudega toetada ja mitte kahjustada meie riikide vahelisi suhteid. Vaatame, mida me teha saame," märkis president Putin.

Pole kahtlust, et avalikult sellisel tasemel kõlanud lubadus täidetakse. Muuhulgas on Venemaa välisministeerium juba saatnud pöördumised juhtivate rahvusvaheliste organisatsioonide poole.

"Eesti võimud on oma jahis Vene teabeagentuurile läinud üle nii totalitaarsetele meetoditele nagu tema töötajate ja koostööpartnerite jõhker hirmutamine karistusmeetmetega. Taoline olukord on täiesti vastuvõetamatu ning täielikult vastuolus demokraatia aluspõhimõtetega ja Eesti rahvusvaheliste kohustustega meedia segamatu töö, arvamuste avaldamise vabaduse ja infole võrdse juurdepääsu tagamisel," märgitakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Välisministeerium kutsus asjassepuutuvaid rahvusvahelisi organisatsioone ja kodanikuõiguste kaitse ühendusi üles kiiresti reageerima.

"Eelkõige ootama hinnangut olukorrale OSCE esindajalt ajakirjandusvabaduse küsimustes Harlem Désirilt," teatati ministeeriumist.

Kas Eesti võimud alluvad rahvusvahelisele survele? See sõltub "vanemate vendade" poolse surve tugevusest ja nendest kadudest, milleks Eesti võimud on valmis praeguses konfliktis Venemaaga.

On ilmselge, et Sputnik Eesti töötab edasi igal juhul. Kas see hakkab toimuma Eesti pinnal või enamjaolt väljaspool Eestit, seda näitavad lähikuude sündmused.

On täiesti tõenäoline, et järgnevad kohtuasjad Eesti võimude suhtes, kuid kuna kohtu veskid jahvatavad aeglaselt ja asi võib minna Euroopa Inimõiguste Kohtuni välja, tuleb õiglust oodata kaua.

Igal juhul jätkavad Eesti võimud sihikindlalt Eesti kui demokraatliku riigi maine halvendamist ning võimalusi koostööks naaberriigi Venemaaga jääb järjest vähemaks. Ja vaevalt on mõtet pärast taolisi tegevusi oodata Venemaa riigijuhtide heatahtlikku suhtumist igasugustesse Eestile majanduslikult kasulikesse algatustesse.

Autori arvamus ei pruugi kirjastaja seisukohaga kokku langeda.

Lugege lisaks: 

Tagid:
analüütika, demokraatia, Venemaa, Eesti, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Putini suur pressikonverents 2019
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega